Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-23-2637 deklaratsiooni on maksuhaldur juba korra kontrollinud ning teavitanud kaebajat, et selles ei ole rikkumisi tuvastatud. Viidatud kontrolli käigus esitas kaebaja maksuhaldurile kõik küsitud dokumendid ja teabe ning maksukontrolli järeldused on ainuõiged. Maksuhaldur heidab ette OÜ Q Kinnisvarale tehtud ülekandeid summas 50 000 ja 60 000 eurot ja nõuab 2022. a mai KMD parandamist selliselt, et deklaratsiooni alusel maha arvatav sisendkäibemaks väheneb kahe arve alusel arvestatu võrra. Nende arvete näol on tegemist kreeditarvetega, mis on tehtud 2021. a novembris ettemaksuarvetele, arved on 2021. a novembri KMD-s arvestatud. Kaebaja selgitas seda juba 2022. a-l kontrolli käigus. OÜ Q Kinnisvara tegi kaebajale ettemaksu kahe kaebaja omandis oleva kinnistu eest. Eesmärk oli kahe kinnistu soetamine nendele majade ehitamise ja müümise eesmärgiga. Hiljem, kui olukord turul muutus ja nendele kinnistutele majade ehitamine ei olnud enam majanduslikult otstarbekas, otsustati tehingust loobuda ning kreeditarvete alusel tagastati ostjale ettemaks. Lisaks puuduvad ka formaalsed eeldused 2022. a mai KMD parandamiseks. Maksukontrolli lõpetamise teadet peetakse võrdväärseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 kohase maksuotsusega. Kontrolli tulemust on võimalik muuta või kehtetuks tunnistada MKS §-des 101–103 sätestatud alustel ja korras (MKS § 555 lg 5). Kaebaja hinnangul ei esine MKS §-des 101–103 sätestatud eeldusi. Isegi kui sellised eeldused esinevad, ei ole vaidlustatud korralduses sellistele asjaoludele tuginetud.

3-23-2637 kaebajal enam kohustust esitada 18.10.2023 korralduses toodud teavet ja dokumente. Kuivõrd MTA on võtnud vastu kontrolli lõpetava haldusakti, mis tugineb deklaratsioonide paranduste esitamisele, siis ei riku 18.10.2023 korraldus enam kaebaja subjektiivseid õigusi. Saab nõustuda kaebajaga, et tal on subjektiivne õigus vaidlustada kontrolli lõpetamise otsust, mis loetakse võrdseks maksuotsusega. Asjaolu, et kaebaja nimetatud otsusega ei nõustu, ei oma aga puutumust praeguses asjas vaidlustatud korraldusega. Juhul, kui kaebaja ei nõustu kontrolli lõpetamise otsusega, on tal õigus esitada selle peale kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse või vaideotsuse saamisest ja selles vaidluses hindab kohus kaebaja esitatud põhjenduste asjakohasust. Kaebaja põhjendused ei ole aga asjakohased praeguses asjas, kus on tegemist vaidlusega MTA 18.10.2023 korralduse õiguspärasuse üle, mille alus ja ese ei kattu vaidlusega kontrolli lõpetamise otsuse üle. Siinses vaidluses ei anna kohus hinnangut menetlust lõpetava otsuse õiguspärasusele ega lahenda kaebaja ja MTA vahel tekkinud mistahes erimeelsusi. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kontrolli lõpetamise otsusega, ei ole seega käsitatav põhjendatud huvina menetluse jätkamiseks praeguses asjas, sest asjaolud ei ole omavahel puutumuses. Praeguse menetluse lõpetamine ei takista kontrolli lõpetamise teate vaidlustamist. Kui kaebaja leiab, et kontrolli lõpetamine on õigusvastane, on tal õigus esitada nimetatud otsusele kaebus. Seda tuleb teha 30 päeva jooksul arvates vaideotsuse kättesaamisest ja sõltumata sellest, kas ta soovib esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-2637 millega alustati kaebaja suhtes kontrollimenetlust mh 2022. a mai deklaratsioonide osas. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seega on menetlustoimingu eraldi vaidlustamine lubatav üksnes piiratud juhtudel. Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Lisaks tuleb arvestada, et menetlustoimingut ei saa tühistada, vaid selle vaidlustamine on võimalik õigusvastasuse tuvastamise nõudega (HKMS § 37 lg 2 p 6), mille esitamisel on samuti piirangud. Nimelt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja avalduste põhjal ei ole alust arvata, et tema õigusi rikuks kontrollimenetluse alustamine iseenesest, vaid kaebaja seisukohtadest võib järeldada, et tema õigusi rikub see, kui maksukontrolli tulemusel määrataks talle suurem maksukohustus. Seega saaks kaebus kontrollimenetluse alustamise kui menetlustoimingu peale kaitsta kaebaja õigusi juhul, kui see hoiaks ära võimaliku tema õigusi rikkuva haldusakti andmise. See pole aga enam võimalik olukorras, kus kaebaja on ise esitanud parandatud deklaratsioonid ja haldusakt on kontrolli lõpetamise teate näol juba antud (vt nt ka Riigikohtu 13.02.2023 määrus nr 3-21-1360, p 12.3). Sellises olukorras ei saa MTA 18.10.2023 korralduse kui menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamine kuidagi mõjutada MTA 10.11.2023 kontrolli lõpetamise teate kui kontrollimenetluse lõpptulemusena tehtud haldusakti kehtivust. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul MTA 18.10.2023 korralduse kui menetlustoimingu vaidlustamise eeldused täidetud ning kokkuvõttes on õige halduskohtu järeldus, et kaebajal puudub praeguses asjas kaebeõigus.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.