Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2024, Tallinn Haldusasja number
3-24-88
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja KB Puudutatud isik – X (sündinud yy.yy.yyyy)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 07.03.2024 istungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Pikendada Politsei- ja Piirivalveametile antud luba pidada Xi kinni ja hoida kinnipidamiskeskuses kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.07.2024 (k.a).
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused bengali keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Xile tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamise korral asendada Xi nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) fikseeris 04.11.2023 seirekaameras kahe isiku liikumise Marinova külas Setomaa vallas Võru maakonnas. Sündmuskohale reageerinud toimkond teostas piirkonnas otsingud ning isikud tabati. PPA tuvastas ebaseadusliku piiriületajana Xi (puudutatud isik), kellel puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel kuni 48 tunniks kinni. Isik esitas 04.11.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse ning isik peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni.
2.PPA esitas 04.11.2023 Tartu Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1, lg 2 p 1, 2, 4 ja 5 alusel. Tartu Halduskohus rahuldas 05.11.2023 määrusega nr 3-23-2482 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 05.11.2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3-24-88
3.Puudutatud isik esitas 13.11.2023 avalduse rahvusvahelise kaitse taotluse tagasivõtmiseks. PPA 15.11.2023 otsusega nr 12311040023-1 lõpetati isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus (VRKS) § 23 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 2 alusel.
4.PPA esitas 15.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.11.2023 määrusega nr 3-23-2572 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.01.2024.
5.PPA andis puudutatud isikule 21.12.2023 edasi Eesti Vabariigi saatkonnalt Taanis saadud info, et Bangladeshi saatkond on väljastanud isikule tagasipöördumistunnistuse ja dokument on PPA poole teel, misjärel hakkab PPA isiku tagasisaatmist planeerima. Isik avaldas seepeale, et ta ei saa koduriiki tagasi minna.
6.Puudutatud isik esitas 04.01.2024 bengalikeelse avalduse, mille tõlge saabus 10.01.2024 ja mille kohaselt ei saa ta koduriiki naasta ning soovib Eestis rahvusvahelist kaitset. Isik peeti 10.01.2024 kell 10:15 kinni VRKS alusel. PPA esitas 10.01.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks VRKS § 362 lg 2 alusel. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.01.2024 määrusega nr 324-88 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.03.2024.
7.PPA esitas 07.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel, kuna esinevad § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused. Taotluse põhjendused on järgmised:
7.1.Isiku kinnipidamine on vältimatult vajalik, tema suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused – välja tuleb selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud ja on põhjust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
7.2.Tulenevalt VSS § 68 p-st 8 esineb jätkuv põgenemisoht. Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ta peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Ta on eelnevalt viibinud erinevates riikides ja sattus eksikombel Eestisse, soovides minna Leetu. Tema eesmärk oli minna ebaseaduslikult Leetu tööle, kuna väidetavalt dokumentide puudumise tõttu ei saanud ta seda seaduslikult teha. Väide dokumentide puudumisest või võimatusest seda taotleda ei vasta siiski tõele, kuna Bangladeshi saatkond väljastas isikule tagasipöördumistunnistuse ja PPA leidis isiku telefoni läbivaatamisel koopia tema rahvuspassist. Seega on väär ka isiku väide, et ta ei saanud endale dokumenti taotleda. Isik on avaldanud soovi Eestis autojuhina töötada. 04.01.2024 kirjutatud avalduses isik väidab, et ta ei saa naasta koduriiki, kuna tema isa ja vend tapeti ära seal ja nüüd tapetakse ka tema. Samuti 19.02.2024 toimunud intervjuul isik annab põhjendamata ja segaseid ütlusi ning valeütlusi. Arusaamatu on, et isik väidab intervjuul, et tema sünniaeg on cc.cc.cccc, aga passis on isiku sünniaeg yy.yy.yyyy.
7.3.PPA hinnangul on isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks põhjendatud ja vajalik. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses väljaselgitamiseni. VRKS § 361 lg 2 p 5 kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise 2(5)
3-24-88 edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Vaidlus puudub, et isik oli kinnipeetud väljasaatmismenetluse raames haldusasi 3-23-2572.Teada saades, et talle on väljastatud tagasipöördumise tunnistus ja, et PPA alustab väljasaatmisega (teekonnaplaneerimine, meeskonna komplekteerimine) ning, et planeeritav väljasaatmise kuupäev on 16.01.2024 esitas isik korduva rahvusvahelisekaitse taotluse.
7.4.Leebemad järelevalvemeetmed ei ole tõhusad, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isikul ei ole reisidokumente, mida saaks hoiule võtta. Samuti puudub tal elukoht Eestis. Isik võib omavoliliselt või ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, mis Schengeni alal ei ole keeruline ka ilma reisidokumendita. Isiku tegelik reisisiht ei olnud Eesti ja ta on varem ületanud ebaseaduslikult riigipiiri. Isiku varasem käitumine ei anna alust arvata, et leebemad järelevalvemeetmed taotletud eesmärki tagaksid. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamise pikendamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
8.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et tema kinnipidamise jätkamisel KPK-s saab kannatada tema vaimne tervis. Isik soovib olla vabaduses ja minna PPA laagrisse. Sõpru tal Eestis ei ole ja kohta kus ööbida samuti mitte. Isegi kui ta läheks näiteks Lätti, siis oleks ta ka sealt kätte saadav, kuna Läti politsei toimetaks ta tagasi Eestisse. Sooviks töötada autojuhina suurtel autodel. Tunneb ka elektritööd. Ta vajab rahvusvahelist kaitset, sest kodumaal tapeti tema isa ja vend. Ta vajaks bengali keele tõlki, sest inglise keelt nii hästi ei oska.
9.PPA jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg-le 5 pikendab halduskohus VRKS §362 lg-s 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, on PPA-l õigus taotleda halduskohtult luba, et pikendada rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks (VRKS § 362 lg 2).
11.PPA tugineb puudutatud isiku kinnipidamise pikendamise taotluses kinnipidamise alustena VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 8.
12.Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel peab esinema vältimatu vajadus pidada teda kinni taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh isiku ärakuulamiseks). Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-18/16, p 39). Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama. Kinnipidamine ei ole VRKS § 361 lg 1 kohaselt lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.
13.VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, 3(5)
3-24-88 kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. PPA seostas puudutatud isiku põgenemise ohtu Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamisega ning Eestis viibimise õiguse või loa puudumisega (VSS § 68 p 8).
14.Kohus nõustub PPA seisukohaga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge ja seda tuleb taotluse lahendamisel hinnata asjaolusid täpsustades. Kohtu hinnangul esineb praegusel juhul märkimisväärne ebaselgus seoses taotluse asjaoludega, kuivõrd isik on andnud erinevaid põhjendusi. Isikuga ei jõutud pärast esimese rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist läbi viia vestlust, et saada fakte ja selgitusi taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta, kuna isik võttis oma taotluse selle esitamisest arvates enam kui 1 nädala pärast tagasi. PPA ei ole intervjuu ega muude toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud, vaid pole saanud võimalust toiminguid teostada seoses isiku taotluste esitamise ja nende tagasivõtmisega. VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud, kuivõrd isik esitas uue taotluse 04.01.2024.
15.Kohus leiab, et taotluses märgitud asjaolud loovad piisava põhjendatud kahtluse, jaatamaks isiku puhul esinevat VSS § 68 p 8 kohast põgenemise ohtu. Puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Ka isiku ütlused võimaldavad järeldada, et tal ei olnud kavatsust Eestisse saabudes oma siinviibimist seadustada, vaid ta soovis liikuda edasi Leetu. Põgenemisohule viitavad ka isiku antud vastuolulised selgitused piiriületuse eesmärkide ja vajaduse kohta. Kohtule järeldub isiku käitumisest, et ei soovi lahkumiskohustust täita, millele viitab rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine lühikese aja jooksul pärast seda, kui ta oli reisdokumendi saamisest teada saanud ja tema planeeritav väljasaatmine lähenes. PPA on kohtule kinnitanud, et võrreldes 12.01.2024 määruse tegemise seisuga ei ole taotluse aluseks olevad asjaolud muutunud. Seega esineb jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral teeks isik teoks oma esialgse plaani liikuda edasi Leetu või ka mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki. Isikut ei seo Eestiga miski ning tal puudub koht kus elada. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Isik ei suutnud istungil PPA-le öelda oma sünniaega, mis annab aluse kahelda isiku poolt avaldatus. Isikuga seotud asjaolude põhjal on usutav, et ta ei jääks kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ootama ära menetluse tulemust, vaid lahkuks Eestist esimesel võimalusel.
16.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada ka juhul, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Sealjuures ei pea isikule olema tingimata juba tehtud lahkumisettekirjutust, vaid VSS § 23 lg 1 annab aluse isikut kinni pidada ka välismaalase Eestist lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluse läbiviimise tulemuslikkuse tagamiseks. Praegusel juhul on kohtul jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lükata lahkumiskohustus edasi või vältida väljasaatmist, kuivõrd taotluse esitas puudutatud isik vahetult pärast tema väljasaatmise kavandamist.
17.Kohus on seisukohal, et isikuga seotud asjaolusid kogumis hinnates ei oleks VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) võimalik tõhusalt kohaldada põgenemisohu tõttu. Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274, p 9). Isikul puudub hoiule võetav reisidokument. Isegi, kui isikul selline dokument oleks, siis ei
4(5)
3-24-88 takistanud dokumendi puudumine isiku saabumist Eestisse. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks.
18.Kohtule esitatud andmete põhjal ei saa isiku kinnipidamise pikendamist pidada ebaproportsionaalseks või vastuolus isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. Asjaolude väljaselgitamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses võtab aega. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja pikendab luba pidada Xi kinnipidamiskeskuses kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.07.2024 (k.a). Kinnipidamise aluse äralangemise korral tuleb isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
20.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Isikule tuleb toimetada kätte määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlge. PPA-l tuleb määrust viivitamatult isikule tutvustada.
21.Kohus asendab määruse avaldamisel puudutatud isiku isikuandmed (nimi, sünniaeg) tähemärgiga (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 13). Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid puudutatud isikut identifitseerida. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.