Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
03.05.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-88
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.03.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.03.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-88 muutmata.
2.Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused bengali keelde.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniajad tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 04.11.2023 Marinova külas Setomaa vallas Võru maakonnas kinni kaks ebaseaduslikku piiriületajat, kellest üks tuvastati kui X. Isikul puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kuni 48 tunniks kinni. Isik esitas 04.11.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse ning selgitas, et soovis minna Leetu, kuid praegu on ta sooviks töötada Eestis. PPA pidas isiku välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni. Tartu
3-24-88 Halduskohus rahuldas 05.11.2023 määrusega nr 3-23-2482 PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS-i alusel alates 05.11.2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
2.Puudutatud isik esitas 13.11.2023 avalduse rahvusvahelise kaitse taotluse tagasivõtmiseks. PPA lõpetas 15.11.2023 otsusega nr 12311040023-1 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse. PPA pidas isiku 15.11.2023 VSS-i alusel kuni 48 tunniks kinni. Tallinna Halduskohus andis 16.11.2023 määrusega nr 3-23-2572 loa isiku VSS-i alusel kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.01.2024.
3.PPA andis puudutatud isikule 21.12.2023 edasi Eesti Vabariigi saatkonnalt Taanis saadud info, et Bangladeshi saatkond on väljastanud isikule tagasipöördumistunnistuse ja dokument on PPA poole teel, misjärel hakkab PPA isiku tagasisaatmist planeerima. Isik avaldas seepeale, et ta ei saa koduriiki tagasi minna. Puudutatud isik esitas 04.01.2024 bengalikeelse avalduse (tõlge saabus 10.01.2024), mille kohaselt ei saa ta koduriiki naasta ning soovib Eestis rahvusvahelist kaitset. Isik peeti 10.01.2024 kinni VRKS-i alusel. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.01.2024 määrusega nr 3-24-88 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.03.2024.
4.PPA esitas 07.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VRKS § 362 lg 5 alusel, kuna esinevad § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused. Tulenevalt VSS § 68 p-st 8 esineb põgenemisoht. Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ta peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Ta on eelnevalt viibinud erinevates riikides ja sattus eksikombel Eestisse. Tema eesmärk oli minna ebaseaduslikult tööle Leetu, kuna dokumentide puudumise tõttu ei saanud ta seda seaduslikult teha. Väide dokumentide puudumisest või võimatusest seda taotleda ei vasta tõele, kuna Bangladeshi saatkond väljastas isikule tagasipöördumistunnistuse, samuti leidis PPA isiku telefoni läbivaatamisel koopia tema rahvuspassist. Seega on väär ka isiku väide, et ta ei saanud endale dokumenti taotleda. Isik on avaldanud soovi töötada Eestis autojuhina. 04.01.2024 kirjutatud avalduses väitis isik, et ta ei saa naasta koduriiki, kuna tema isa ja vend tapeti seal ja nüüd tapetakse ka tema. Ka 19.02.2024 toimunud intervjuul andis isik põhjendamata ja segaseid ütlusi. Isik väitis intervjuul, et tema sünniaeg on XX.XX.XXXX, aga passis on isiku sünniaeg YY.YY.YYYY. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses asjaolude väljaselgitamiseni. Isik oli kinnipeetud väljasaatmismenetluse raames (haldusasi nr 3-23-2572). Saades teada, et talle on väljastatud tagasipöördumise tunnistus ning PPA alustab väljasaatmisega (teekonna planeerimine, meeskonna komplekteerimine) ja planeeritav väljasaatmise kuupäev on 16.01.2024, esitas isik korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Leebemad järelevalvemeetmed ei ole tõhusad, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isikul ei ole reisidokumente, mida saaks hoiule võtta ja tal puudub Eestis elukoht. Isik võib omavoliliselt või ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, mis Schengeni alal ei ole keeruline ka reisidokumendita. Isiku tegelik reisisiht ei olnud Eesti ja ta on varem ületanud ebaseaduslikult riigipiiri. Isiku varasem käitumine ei anna alust arvata, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid taotletud
2(6)
3-24-88 eesmärki. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlusega.
5.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et kinnipidamise jätkamisel saab kannatada tema vaimne tervis. Isik soovib olla vabaduses. Sõpru tal Eestis ei ole ja kohta, kus ööbida, samuti mitte. Isegi kui ta läheks näiteks Lätti, oleks ta sealt kättesaadav, kuna Läti politsei toimetaks ta tagasi Eestisse. Isik sooviks töötada autojuhina suurtel autodel. Tunneb ka elektritööd. Ta vajab rahvusvahelist kaitset, sest kodumaal tapeti tema isa ja vend.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.03.2024 määrusega taotluse ja pikendas puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.07.2024 (k.a). Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge ja seda tuleb taotluse lahendamisel asjaolusid täpsustades hinnata. Seoses taotluse asjaoludega esineb märkimisväärne ebaselgus, kuna isik on andnud erinevaid põhjendusi. Isikuga ei jõutud pärast esimese rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist läbi viia vestlust, et saada fakte ja selgitusi taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta, kuna isik võttis oma taotluse nädala pärast tagasi. PPA ei ole intervjuu ega muude toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud, vaid pole saanud võimalust toiminguid teostada seoses isiku taotluste esitamise ja nende tagasivõtmisega. VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud, sest isik esitas uue taotluse 04.01.2024. Isiku puhul esineb VSS § 68 p 8 kohane põgenemise oht. Puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isiku ütlused võimaldavad järeldada, et tal ei olnud kavatsust Eestisse saabudes oma siinviibimist seadustada, vaid ta soovis liikuda edasi Leetu. Põgenemisohule viitavad ka isiku antud vastuolulised selgitused piiriületuse eesmärkide ja vajaduse kohta. Isiku käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, millele viitab rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine lühikese aja jooksul pärast seda, kui ta oli reisdokumendi saamisest teada saanud ja tema planeeritav väljasaatmine lähenes. PPA on kohtule kinnitanud, et võrreldes 12.01.2024 määruse tegemise seisuga ei ole taotluse aluseks olevad asjaolud muutunud. Seega esineb jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral teeks isik teoks oma esialgse plaani liikuda edasi Leetu või ka mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki. Isikut ei seo Eestiga miski ning tal puudub koht, kus elada. Vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPAle vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Isik ei suutnud istungil PPA-le öelda oma sünniaega, mis annab aluse kahelda isiku poolt avaldatus. Isikuga seotud asjaolude põhjal on usutav, et ta ei jääks kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ootama ära menetluse tulemust, vaid lahkuks Eestist esimesel võimalusel. VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel ei pea isiku kinnipidamiseks olema isikule tingimata juba tehtud lahkumisettekirjutust, vaid VSS § 23 lg 1 annab aluse isikut kinni pidada ka välismaalase Eestist lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluse läbiviimise tulemuslikkuse tagamiseks. Praegusel juhul on jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lükata lahkumiskohustus edasi või vältida väljasaatmist, sest taotluse esitas puudutatud isik vahetult pärast tema väljasaatmise kavandamist. VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) ei oleks võimalik tõhusalt kohaldada põgenemisohu tõttu. Isikul puudub hoiulevõetav reisidokument. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ega töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toimetulekuks. Isiku kinnipidamise pikendamist ei saa pidada 3(6)
3-24-88 ebaproportsionaalseks või vastuolus isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. Asjaolude väljaselgitamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses võtab aega. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub 25.03.2024 määruskaebuses (täiendatud 17.04.2024) tühistada Tallinna Halduskohtu 07.03.2024 määrus ja jätta uue määrusega PPA taotlus rahuldamata. Puudutatud isiku põgenemise ohtu ei esine. Isik ei kavatse Eestist lahkuda ja soovib enda taotluse menetlemisele igati kaasa aidata. Kuigi puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse vahetult pärast tema väljasaatmise kavandamist, ei anna see alust arvata, et taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Seda enam, et isik oli esitanud taotluse ka juba varasemas menetluses. PPA ega kohus ei ole arvestanud isiku ütlustega. Kinnipidamise pikendamine ei ole proportsionaalne. PPA ei ole välja toonud, milliseid menetlustoiminguid on vaja teha ja milliseid tähtsust omavaid asjaolusid on vaja välja selgitada. Kohus oleks pidanud kaaluma leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.
PPA palub 25.04.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
PPA jääb taotluses toodud põhjenduste juurde. Isiku VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel kinnipidamine on põhjendatud. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud, milliste isikust tulenevate asjaoludega ei ole kohus arvestanud. Põgenemisohu näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seotud asjaoludel kogumis. Asjaolu, et isik ei nõustu halduskohtu määrusega seisukohtadega, ei muuda põgenemisohtu olematuks. Menetluse läbiviimist on raskendanud isiku ütluste muutumine ning taotluste esitamine ja tagasivõtmine, mis pikendab menetlust. Isik lubas 22.03.2024 vestlusel saata PPA-le vestlusel näidatud foto ja video, et PPA saaks tuvastada foto autentsuse ja fotol oleva isiku seotuse taotlejaga, analüüsida video tegeliku filmimise aega ja seotust isikuga. Isik ei ole seda seni teinud. Isik ei ole vestlusel esitatud väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebuses on esitatud taotlus puudutatud isiku tõlkekuludest vabastamiseks, mida ringkonnakohus käsitab taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude kandmiseks. Ringkonnakohus tuvastas 02.04.2024 riigi õigusabi taotluse kohta tehtud määruses isikul menetlusabi andmise majanduslike eelduste täidetuse. Isik viibib kinnipidamiskeskuses ning ei ole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks muutunud. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Seega tuleb taotlus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused riigi kulul bengali keelde.
10.PPA tugines 07.03.2024 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning § 362 lg-le 5 ja põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 8. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle normi peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (sh isiku 4(6)
3-24-88 ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab selle normi kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18–18.5). Kinnipidamine ei ole VRKS § 361 lg 1 kohaselt lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). PPA seostas puudutatud isiku põgenemise ohtu Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamisega (VSS § 68 p 8).
11.Ringkonnakohus nõustub PPA seisukohaga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge, vaid seda tuleb põhjalikumalt hinnata. Puudutatud isik esitas uue rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti 10.01.2024 VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel kinni. Isiku ütlused on vastuolulised ja ajas muutuvad. PPA on tuvastanud, et isiku väide, et tal puudub kodakondsus ja seepärast ei saa ta dokumenti taotleda, ei vasta tõele. Bangladeshi saatkond väljastas isikule tagasipöördumise tunnistuse, mille järgi on ta bangladeshi rahvusest, samuti leiti isiku telefoni läbivaatamisel koopia tema rahvuspassist. Esimese rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel väitis isik, et ta soovib kaitset, sest tahab Eestis töötada. 04.01.2024 taotluses väidab isik, et tema isa ja vend tapeti Bangladeshis ning naasmisel koduriiki tapetakse ka tema. 19.02.2024 intervjuul väitis isik, et tema sünniaeg on XX.XX.XXXX, samas passis on isiku sünniaeg YY.YY.YYYY. 22.03.2024 vestlusel lubas isik saata PPA-le vestlusel näidatud isiku foto ja video nende autentsuse ja isikuga seotuse tuvastamiseks, kuid isik ei ole seda teinud. Seega on rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks vajalik isikuga seotud asjaolusid täpsustada. Taotluse aluseks olevate asjaolude kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA ei ole ületanud VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ning puudub alus järeldada, et PPA oleks intervjuu vm toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks ei pea tingimata esinema uusi asjaolusid, vaid oluline on see, et jätkuvalt peavad esinema asjaolud, mis isiku kinnipidamist õigustavad.
12.Ringkonnakohus nõustub, et isiku puhul esineb VSS § 68 p 8 kohane põgenemise oht. Puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Esmase rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel selgitas isik, et soovis algselt jõuda Leetu ja leida seal töö. Isik on kinnitanud, et tema ebaseaduslik piiriületus oli teadlik. Isik on avaldanud, et ei soovi koduriiki naasta. Isiku käitumisest järeldub, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, millele viitab rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine lühikese aja jooksul pärast seda, kui talle oli teatatud reisidokumendi saamisest ja planeeritav väljasaatmise kuupäev (16.01.2024) lähenes. Asjaolud kogumis annavad aluse jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada isiku kinnipidamist veel neljaks kuuks, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
13.VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on rahvusvahelisse kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni 5(6)
3-24-88 peetud ja on põhjendatud alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohtupraktikas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-le d ja Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS-i alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist, nt kui isikul on juba olnud võimalus varjupaigamenetluseks (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 320-2119, p-d 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 12–17). Seejuures ei pea isikule olema tingimata juba tehtud lahkumisettekirjutust, sest VSS § 23 lg 1 annab aluse isikut kinni pidada ka välismaalase Eestist lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluse läbiviimise tulemuslikkuse tagamiseks.
14.Praegusel juhul esitas isik 13.11.2023 avalduse esialgse rahvusvahelise kaitse taotluse tagasivõtmiseks ning PPA lõpetas 15.11.2023 otsusega nr 12311040023-1 isiku rahvusvahelise kaitse menetluse. Tallinna Halduskohus andis 16.11.2023 määrusega nr 3-23-2572 loa paigutada isik lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise tulemuslikkuse tagamiseks kinnipidamiskeskusesse. Järelikult oli isik enne 04.01.2024 uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist peetud kinni VSS-i alusel Eestist lahkuma kohustamise (sh lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluses. PPA oli isikut juba teavitanud tagasipöördumiseks vajaliku dokumendi saamisest ja planeeritavast väljasaatmise kuupäevast. Seetõttu on tõenäoline, et isik esitas uue rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga takistada enda Eestist väljasaatmist. Eelneva põhjal oli põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p-le 5 tuginemine.
15.Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Seega ei ole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et kohus ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist sisuliselt kaalunud. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset põhjendust, mille alusel saaks isiku kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks (nt tervise või turvalisuse kaalutlustel). VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut pidada kinni kuni 18 kuud.
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.03.2024 määrus muutmata.
17.Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis isiku nime ja sünniajad tähemärgiga (VRKS § 13 lg 1, HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.