Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Katre Roosilill Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X OÜ (registrikood xxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
1.1.aresti seadmiseks X OÜ LHV Pangas arvelduskontodele xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx ning Coop Panga arvelduskontole xxxxxxxxxxx summas 24 883,73 eurot;
1.2.pöörata sissenõue X OÜ tulevikus tekkivatele rahalistele õigustele X AS, X OÜ, Osaühingu X, AS X ja X AS vastu summas, mis jääb puudu määratavast maksusummast peale pangakontode aresti, keelates X OÜ-l nõudeid käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandaid isikuid tasuma rahalise nõude selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti tagatiste kontole SEB Pank AS-is kontole nr XXXXXXXXXX või Swedbank AS-is kontole nr XXXXXXXXXX. Täpse summa määrab maksuhaldur X AS-ile, X OÜ-le, Osaühingule X, AS-ile X ja X AS-ile kohtumääruse alusel tehtavas korralduses, kui on olemas info pangakontol arestitud summa ja kolmanda isiku nõuete suuruse kohta. Määrusele võivad Maksu-ja Tolliamet ning isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
8.MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).
9.MKS § 1361 lg 1 kohaldamise eeldused on seega järgmised: maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11). Seega on loa andmine prognoosotsus. Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumine, maksuvõla kustutamine või tasumine). Kohus ei saa MTA taotluse läbivaatamise käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt kontrollimenetluse alustamise ja läbiviimise õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-20-2505, p 5). Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud teabe põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel.
10.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
11.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
12.Maksuhaldur jõudis kontrollimenetluse käigus järeldusele, et X OÜ on jätnud maksustamisperioodil märts 2023 deklareerimata ja tasumata makse ja makseid kokku summas 24 883,73 eurot, mille moodustab X OÜ-s deklareeritud töötasudelt deklareeritud maksud ja maksed kontrollitaval perioodil. Maksuhalduri seisukoht tugineb järgneval: 1) X OÜ-l ja X OÜ-l on sama juhatuse liige; 2) X OÜ-l ja X OÜ-l on sama tegevusala; 3) X OÜ oli X OÜ põhiklient; 4) X OÜ töötajad töötasid tegelikult X OÜ huvides ja kontrolli all; 5) X OÜ töötaja oli märgitud X OÜ kontaktisikuks; 6) X OÜ ja X OÜ vahel toimunud tehingu kohta koostatud arve on üldsõnaline; 7) X
OÜ ja X OÜ vahel toimunud tehingu kohta ei ole peale arve koostatud muid dokumente; 8) X OÜ käibe maht ei muutunud olenemata koostöö lõppemisest X OÜ-ga; 9) X OÜ tegevus lõppes peale X OÜ-ga tehingute vormistamist. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud järeldusi pidada ilmselgelt põhjendamatuteks. Maksukohustuse määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98 lg 1).
13.MKS §-s 1361 märgitud kahtlus sundtäitmise hilisemast raskendatusest ei eelda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selle olukorra vältimiseks. Eelkõige annavad kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on alust arvata, et puudutatud isik osales teadlikult maksupettuses. MTA on toonud esile, et puudutatud isiku juhatuse liikmega seotud äriühingutel maksuvõlgasid kokku summas 321 196,56 eurot. Lisaks ei ole puudutatud isikul register- ega muud vara. Seega puuduvad andmed, et äriühingul oleks maksukohustuse määramisel võimekus see täita.
14.Kohaldatav täitetoiming peab olema põhjendatud ja proportsionaalne võrreldes maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17- 2005, p 9; 27.11.2012 määrus 3-3-1-15-12, p 57). Üldjuhul ei tohiks n-ö eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine. Avalik huvi maksuvõla laekumise vastu kaalub maksukohustuslase õigused siiski üles juhul, kui maksu laekumise tagamiseks ei ole muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-20-1838, p 12). Seejuures on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt tema osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-2657, p 15).
15.Äriühingu arvelduskonto ja tulevikus tekkivate rahaliste nõuete arestimine riivab väga intensiivselt maksukohustuslase õigusi ning takistab äriühingu majandustegevust. Samas ei nähtu kohtule, et võimalik oleks kasutada (lisaks tulevikus tekkiva omandiõiguse nõudeõiguse arestimisele vms) mõnda alternatiivset abinõu. Maksukohustuse täitmine on avalikes huvides ning olukorras, kus äriühingul puudub muu vara maksukohustuse täitmise tagamiseks ning maksudest kõrvalehoidmine ja maksupettuse toimepanemine maksukohustuslase poolt on esitatud asjaolude pinnalt usutav, peab kohus äriühingu pangakontode arestimist summas 24 883,73 eurot põhjendatuks ja proportsionaalseks.
16.MTA on põhjendanud, et ei ole teada, milline on hetkel äriühingu AS-s LHV Pank ja Coop Pank AS-s asuvate arvelduskontode jääk. Seetõttu on võimalus, et kontol olev raha ei pruugi tagada maksotsusega määratava maksusumma laekumist ning peale pangakontole aresti seadmist võib maksukohustuslane juhtida ettevõtte käibe mujale ning täiendavaid laekumisi sinna ei toimu. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud äriühingu tulevikus tekkiva nõude arestimine. Taotluse kohaselt olid X OÜ-l kontrollitaval perioodil sõlmitud tööjõurendi lepingud X OÜ -ga, AS-iga X X OÜ-ga, Osaühinguga X, X AS, X OÜ ning X AS-ga. Detsembris 2023 on X OÜ käibedeklaratsioonidel deklareerinud müüki X AS-ile, X OÜ-le, Osaühingule X, AS-ile X ning X AS-ile kokku summas 46 994,50 eurot. Seega võib eeldada, et X OÜ-l on nõuded nimetatud äriühingute suhtes. Rahaliste nõuete arestimine ei takista äriühingul majandustegevusega tegelemist.
17.Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui äriühing esitab maksuhaldurile tagatise suuruses 24 883,73 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui X OÜ soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on
kantava deposiidi väärtuseks 24 883,73 eurot. Kohus selgitab, et maksukorralduse seadus ei välista arestitud pangakontodelt maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (MKS § 131 lg 4).
18.Võttes arvesse taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada.
19.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel edastab kohus määruse X OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.