X kaebus Saku Vallavalitsuse kohustamiseks anda kaebajale tema vajadustele vastav eluruum
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Saku vald, volitatud esindajad, Siiri Raagmets ja Eike Hunt
Asja läbivaatamise vorm
18.10.2023; 14.12.2023 kohtuistungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.03.2024, mis on puhkepäevale langeva tähtpäeva järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Saku Vallavalitsuse 03.05.2022 korraldusega nr 277 otsustati:
1.1.Mitte osutada Xile eluruumi tagamise teenust sotsiaalteenusena ja mitte sõlmida temaga uut eluruumi üürilepingut;
1.2.Saku Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandeteenistuse töötajatel osutada Xile vajalikku abi eluruumi leidmisel;
3-22-1568
1.3.Xil vabastada tema kasutusse antud eluruum ruuminumbriga 2b, mis asub Tallinna mnt 1a, Saku alevik, 75001 Saku vald, Harjumaa, hiljemalt 30 päeva jooksul alates korralduse kättesaamisest.
1.4.X esitas 07.06.2022 vaide, milles palus 03.05.2022 korralduse nr 277 tühistada ja sõlmida kaebajaga esitajaga pikaajaline üürileping. Saku vallavalitsus jättis enda 14.06.2022 korraldusega nr 368 kaebaja vaide rahuldamata.
2.Xi riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 21.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Saku Vallavalitsuse 03.05.2022 korralduse nr 277 "Eluruumi tagamise teenuse mitteosutamine" tühistamist ja Saku Vallavalitsuse kohustamist osutada eluruumi tagamise teenust.
3.Kohus võttis 14.09.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Saku valla. Kohus leidis, et kaebuse eesmärkide saavutamiseks on kohaseks nõudeks Saku Vallavalitsuse 03.05.2022 korralduse nr 277 tühistamise nõue ning kohustamisnõue kohustada Saku valda eraldama kaebajale tema vajadustele vastav eluruum. Kohus rõhutas, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale just konkreetse eluruumi välja üürimist, mida kaebaja on seni kasutanud ning seetõttu ei saa kohus ka kaebuse edukuse korral kohustada Saku valda kaebuses viidatud eluruumi välja üürima ja selles osas üürilepingut sõlmima. Kohus saab kohustada valda üksnes eraldama kaebaja vajadustele sobiv eluruum, milleks kõikide asjaolude hindamise lõpptulemusena võib osutuda ka kaebaja kasutuses seni olnud eluruum.
4.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 28.10.2022, täiendava seisukoha 04.10.2023 ja 08.12.2023.
5.Menetlusosaliste vahel toimusid kompromissläbirääkimised, mis lõppesid tulemusteta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja algsed seisukohad
6.Kaebaja leiab, et kaebaja suhtes tehtud korraldus on põhjendamata, samuti ei ole vastustaja korralduse andmisel teostanud kohaselt kaalutlusõigust. Kaebaja põhjendused on järgmised:
6.1.Vastustaja väide, et kaebaja rikkus varasemal sotsiaaleluruumi üüriperioodil 01.07.202114.12.2021 korduvalt üürilepingut, on tõendamata. Sellised olukorrad peavad vastavalt olema dokumenteeritud. Seega ei saa neile väidetele otsuse põhistamisel tugineda. Tõendamata on ka vastustaja etteheited, et viimase üüriperioodi jooksul 15.12.2021-31.01.2022 on uues vastavatud Jõesilla Majas on jätkunud kodukorra rikkumised.
6.2.Vastustaja poolt märgitu, et vald toetas kaebajat oma eluviisi muutmisel ja alkoholi liigtarvitamisest loobumisel ravikulude katmiseks summas 200 eur, kuid isiku alkoholi tarvitamine ning igapäevane ebakaines olekus viibimine jätkus ka pärast teraapiat, ei vasta täielikult tõele. Kaebaja ei viibi igapäevaselt ebakaines olekus ega tarbi alkoholi igapäevaselt. Kaebaja tarbib alkoholi mõõdukalt ja mõistlikes kogustes seonduvalt teatud sündmustega (nt pühad, sünnipäev, jõulud, jaanipäev). Kaebajal on soov ennast parandada ning ta jätkab paranemist.
6.3.Vastustaja ei ole lähtunud temale sotsiaalhoolekande seaduse (SHS § 15 lg 2) pandud kohustusest, vastavalt millele lähtub kohaliku omavalitsuse üksus sealhulgas terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse ka tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Vastavalt SHS § 41 lg 1 eluruumi tagamine on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. 2(9)
3-22-1568
6.4.Kaebajal on liikumispuue, ning lisaks põeb ta diabeeti. Kaebajal on südame- ja neeru kahjustusega seotud hüpertooniatõbi ning astma. Seega on igati põhjendatud, et kaebaja vajadustest lähtuvalt on temale sotsiaalteenuste osutamine vajalik ja põhjendatud, sh elukoha võimaldamine.
6.5.Vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 ja § 11 p 1 ja 2 kohaselt on küll isikul endal ja tema perekonnal esmane vastutus isikut ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul, kuid vald ei ole arvestanud vaide esitajaga seotud asjaoludega ja asjaoluga, et tema on 100% töövõimetu.
6.6.Kaebaja ei nõustu vastustaja märgituga, et kuna temale on perioodiks 07.02.2018 06.02.2023 määratud püsiv töövõimetus, siis on temal töövõimetoetuse näol olemas igakuine regulaarne sissetulek (16,33 eurot päevas alates 01.04.2022, umbes 500 eurot kuus), mis võimaldab temal üürida endale sobiva eluruumi vabalt üüriturult. Arvestades praegust inflatsiooni ja üürihindasid Harjumaa piirkonnas, ei ole valla poolt märgitu mõistusepärane ega teostatav. Kaebaja ei saa ja ei tule iseseisvalt toime igapäevaelu toimetuste ja asjaajamistega. Asjaolu, et ta on ta saanud hakkama oma sotsiaaleluruumi koristamisega ja tasunud tähtaegselt eluruumi kommunaalarved, on iseenesest mõistetav, mitte aga alus määrata, et kaebaja saab elus kõigega iseseisvalt hakkama. Kaebaja korrigeeritud seisukohad peale kompromissläbirääkimisi ja kohtuistungit
7.Vastustaja eraldas kaebajale 12.07.2022 korraldusega nr 422 „Üürilepingu sõlmimine“ üürimiseks eluruumi aadressil Kaare tee 9-8, Tõdva küla, Saku vald, Harjumaa. Sealt pidi kaebaja aga lahkuma naabrite pidevate kaebuste tõttu. 05.12.2023 korraldusega nr 818 andis vastustaja kaebaja kasutusse eluruumi Tallinna mnt 1a-2b, Saku alevik, Saku vald, Harjumaa (nn Jõesilla maja), alates 05.12.2023 kuni 31.03.2024, kus kaebaja elab käesoleval ajal.
8.Kaebaja on seega käesolevaks hetkeks saanud soovitud eluruumi, kuid leiab, et vastustajal tuleks kaebajale eluruum anda pikemaks ajaks kui seda praegu on, st vähemalt kuue kuu pikkuseks perioodiks, et kaebajal oleks võimalik oma elukorralduses saavutada kindlus pikemaks ajaks.
9.Kaebaja möönab, et tal on olnud probleeme alkoholiga ning tal on elukohas viibinud registreerimata külalisi, kuid ta ei ole kindel, et ta on neid ise kutsunud, kuna on olnud purjus ja ei mäleta. Kaebaja lubab oma eluviise parandada. Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub selle rahuldamata jätta.
10.1.Saku vald on osutanud kaebajale eluruumi tagamise teenust alates 02.07.2018. Kuni 01.10.2020 osutati teenust Saku alevikus Tallinna mnt 1a vanas sotsiaalmajas, alates 01.10.2020 Saku alevikus Teaduse tn 13 asuval ajutisel remondiaegsel asenduspinnal ja alates 15.12.2021 uues renoveeritud Jõesilla majas aadressil Saku alevik, Tallinna mnt 1a.
10.2.Saku Vallavalitsuse 21.12.2021 korraldusega nr 780 „Eluruumi kasutusse andmine ja tähtajalise üürilepingu sõlmimine eluruumi tagamiseks sotsiaalteenusena“ eraldati kaebajale eluruum perioodiks 15.12.2021-31.01.2022 aadressil Tallinna mnt 1a tuba nr 2B Saku alevik. Kaebajaga sõlmiti leping eluruumi tagamiseks sotsiaalteenusena nr 8-1/868-9. Koos üürilepingu allkirjastamisega aktsepteeris kaebaja lepingu lisana ka teenuse osutamise kohaks oleva Jõesilla maja kodukorra reeglid. Eluruumi tagamise teenuse lepingu punktist 1.2. tuleneb, et eluruum anti kaebaja kasutusse sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva eluruumi tagamise teenuse osutamiseks. Leping lõppes 31.01.2022 ning see automaatselt ei pikenenud. 3(9)
3-22-1568
10.3.Kaebaja esitas avalduse teenusel jätkamiseks. Vastustaja leidis, et ei saa kaebajale eluruumi tagamise teenuse osutamist jätkata ning peamised põhjused olid järgmised: 1) kaebaja rikkus varasemal üüriperioodil korduvalt üürilepingut ja maja kodukorra reegleid, sh rikkudes öörahu ja häirides teisi majaelanikke ning kaebaja ei suutnud võtta omaks majas kehtivaid ühiselureegleid; 2) alkoholi tarvitamine ja ebakaines olekus majas viibimine jätkus ka pärast teraapiat; 3) kaebaja liikumispuue ei nõua temalt ilmtingimata elamist kohandatud eluruumis; 4) kaebaja sissetulek võimaldab tal üürida eluruum vabalt üüriturult; 5) kaebaja tuleb iseseisvalt toime igapäevaelu toimetuste ja asjaajamistega; 6) kaebajale sobiks paremini elamine omaette üürieluruumis. Kokkuvõttes leidis vastustaja, et valla korraldatav eluruumi tagamise teenus ei arvesta vastustaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, kaebaja ei võta omapoolset vastutust olukorra parandamiseks ning eluruumi tagamise sotsiaalteenus ei vasta enam kaebaja vajadustele. Vastustaja leidis, et tema töötajad saavad kaebajat nõustada ja abistada omaette eluruumi üürimisel. Saku Vallavalitsuse 03.05.2022 korraldusega nr 277 „Eluruumi tagamise teenuse mitteosutamine“ vastustaja teenust ei jätkanud.
10.4.Kaebaja leidis endale elamiseks uue eluruumi. 01.06.2022 kaebaja avalduse alusel, mille kohaselt leidis ta uue eluruumi ja palus vallalt toetust lepingu sõlmimise kulude katmiseks (lisa 6) ning Saku Vallavalitsuse 07.06.2022 korraldusega nr 355 „Muudel põhjendatud juhtumitel makstava toetuse määramine“, määras vastustaja kaebajale sotsiaaltoetuse üürilepingu sõlmimise kulude katmiseks. Vastustaja määratud sotsiaaltoetus oli mõeldud uue üürikorteri lepingutasu ja esimese kuu üüri maksmiseks. Vastustaja määras kaebajale sotsiaaltoetuse summas 1232 eurot, millest lepingutasu 560 eurot kandis vastustaja otse maaklerfirma pangakontole ja 672 eurot üürileandja pangakontole. Kaebaja aga uude eluruumi elama ei asunud, vaid teavitas oma 09.06.2022 avaldusega Saku valda, et ta ei sõlminud üürilepingut korteri üürimiseks, kuna see oli talle liiga kallis. Saku Vallavalitsuse 14.06.2022 korraldusega nr 367 „Saku Vallavalitsuse 07.06.2022 korralduse nr 355 kehtetuks tunnistamine“ tunnistas vastustaja korralduse kehtetuks, sest kaebaja ei asunud elama üürikorterisse, mille üürimiseks korralduses nimetatud toetus eraldati. Üürileandja tagastas ettemaksuna eraldatud toetusest vaid osa.
11.07.06.2022 esitas kaebaja enda esindaja kaudu vastustajale vaide Saku Vallavalitsuse 03.05.2022 korralduse nr 277 „Eluruumi tagamise teenuse mitteosutamine“ peale. Saku Vallavalitsuse 14.06.2022 korraldusega nr 368 „Vaide rahuldamata jätmine“ (kaebuse lisa 2) jättis vastustaja kaebaja vaide rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt: 1) vastustaja on pakkunud kaebajale omaette elamispinna üürimiseks sotsiaalteenistuse töötajate nõustamist ja abi, sh on vastustaja andnud kaebajale soovitusi sobivate üürikorterite leidmiseks ja edastanud infot erinevate üürikuulutuste kohta; 2) sotsiaaleluruumi teenuse mitteosutamisega ei jäta vastustaja kaebajat abita, sest kaebajal on kindel sissetulek ja võimekus vallapoolse toega leida endale ise sobiv eluruum; 3) vastustaja töötajad, turvafirma töötajad ning politsei on korduvalt külastanud kaebajale Teaduse tn 13 eraldatud sotsiaaleluruumi ning tuvastanud rikkumised; kodukorra rikkumised Jõesilla majas on fikseeritud maja administraatorite poolt ning need on nimetatud vallavalitsuse korralduses; 4) vald on pakkunud kaebajale abi alkoholi liigtarvitamise probleemi lahendamiseks; 5) vastustaja peab arvestama ka teiste Jõesilla maja elanikega ning majas on kehtestatud kodukorra reeglid, mida kaebaja pidevalt rikub, mistõttu ei saa temale seal osutada eluruumi tagamise teenust; 6) kaebaja töövõimetus ei tähenda, et ta ei saa hakkama iseseisva elamisega üüri elamispinnal, kaebaja on töövõimetusele vaatamata töötanud ning teeninud lisaraha; 7) kaebajal on võimalik saada toimetulekutoetust, kui talle jääb pärast eluasemekulude tasumist kätte elatusmiinimumist väiksem summa; 8) kaebaja saab hakkama iseseisva elamisega üürikorteris. Seega asus vastustaja kokkuvõttes seisukohale, et kaebaja on mõningase kõrvalise toega võimeline tagama ise oma vajadustele vastava eluruumi. Vastustaja on haldusaktis muuhulgas märkinud, et kuulas enne haldusakti andmist ära kaebaja selgitused (HMS § 83 lg 2), milles kaebaja andis teada, et on leidnud sobiva üürikorteri Saku vallas, Uusmäe tänaval, mille eest tuleb kaebajal tasuda üürilepingu sõlmimisel tagatisraha 590 eurot ja esimese kuu üür 590 4(9)
3-22-1568 eurot. Vastustaja leidis, et ei ole põhjendatud elama asumine sama kallisse üürikorterisse, kui see, millesse elama asumisest kaebaja korra juba loobus (vastustaja vastus p 1.6-1.7). Vastustaja märkis, et on nõus andma kaebaja kasutusse Saku vallale kuuluva 1-toalise eluruumi aadressil Kaare tee 9-8, Tõdva küla, mille eluasemekulud on madalamad ja on kaebajale jõukohased.
12.Kaebaja 04.07.2022 avalduse ja Saku Vallavalitsuse 12.07.2022 korralduse nr 422 „Üürilepingu sõlmimine“ alusel eraldas vastustaja kaebajale üürimiseks eluruumi aadressil Kaare tee 9-8, Tõdva küla, Saku vald, Harjumaa. 05.09.2022 sõlmisid Saku vald ja kaebaja eluruumi üürilepingu nr 8-1/763-1 ja korter anti kaebajale üle. Seega võimaldas vastustaja kaebajale elama asumise Saku vallale kuuluvas 1-toalises eluruumis aadressil Kaare tee 9-8, Tõdva küla.Kahjuks jätkas kaebaja ka Saku vallale kuuluvas 1-toalises eluruumis aadressil Kaare tee 9-8, Tõdva küla teiste majaelanike olulist häirimist ja rikkus sellega üürilepingu punkti 4.2.3, mis kohustab üürnikku muuhulgas mitte tekitama liigset müra (sh vali muusika) ja tagama öörahu. Seega oli vastustaja sunnitud üürilepingu kaebajaga erakorraliselt üles ütlema. 2023. aasta märtsi alguses kolis kaebaja korterist välja ning koheselt anti kaebaja kasutusse eluruum Jõesilla majas tingimusel, et kui rikkumised jätkuvad, on vastustaja sunnitud ta eluruumist välja tõstma ning suunama kaebaja varjupaigateenusele.
13.Seega ei ole vastustaja jätnud kaebajat eluruumita, pakkudes talle jooksvalt võimalusi elada nn Jõesilla majas, üürida iseseisvalt vastustaja toetusel eluruum eluasemeturult, sõlmida üürileping vastustajale kuuluva eluruumi üürimiseks Tõdva külas ja seejärel pakkunud kaebajale taas majutust Jõesilla majas. Ka on vastustaja kaebajat toetanud tema avalduse alusel 200 euroga, et ta saaks minna ennast alkoholi vastu kodeerima. Vald rahuldas tema avalduse ja määras isikule Saku Vallavalitsuse 21.12.2021 korraldusega nr 773 „Muudel põhjendatud juhtumitel makstava toetuse määramine“ sotsiaaltoetuse summas 200 eurot, mis maksti välja teenuse osutajale MTÜ Õnneklubi.
14.Käesoleva vaidluse kestel on kaebaja jätkanud Jõesilla maja eluruumi kasutamist, st ta ei ole olnud muud elukohata. Kohtumenetluse ajal on vastustajaja 05.12.2023 korraldusega nr 818 andnud kaebaja kasutusse eluruumi Tallinna mnt 1a-2b, Saku alevik, Saku vald, Harjumaa (nn Jõesilla maja), alates 05.12.2023 kuni 31.03.2024. Seega on kaebaja kohtumenetluse kestel saanud elada ja elab jätkuvalt soovitud eluruumis.
15.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et vastustaja peaks kaebajale eraldama eluruumi pikemaks st vähemal kuuekuuliseks perioodiks korraga, kuivõrd ka käesoleva vaidluse kestel on kaebaja puhul olnud pidevalt probleeme kodukorra rikkumisega Jõesilla majas seoses alkoholi tarbimise ja registreerimata külaliste viibimisega. Seetõttu peab vastustaja vajalikuks iga kord kaaluda, kas eluruumi üürilepingu pikendamine kaebajaga on võimalik.
16.Vastustaja märgib, et sotsiaaleluaseme tagamise teenus ei ole ainus võimalus, kuidas isikule vajalikku abi tagada. Üheks alternatiiviks sotsiaaleluruumi tagamise teenuse osutamisele on ka varjupaigateenus. SHS 2. jagu nimetab just selle teenuse ühe kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava sotsiaalteenusena SHS § 30 tähenduses. Varjupaigateenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. SHS § 31 lõike 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus volitada halduslepinguga varjupaigateenuse osutamise otsustamise ka eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele. Saku Vallavolikogu 17.08.2017 määruses nr 5 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ reguleerib varjupaigateenuse korraldamist § 10 lõike 1 punkt 10 ning § 35, mille kohaselt osutatakse isikule varjupaigateenust, kui isik vajab ajutist ööbimiskohta ja ta ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Seega ei ole välistatud, et vastustaja jaoks ja kaebajale sobiva ja vajaliku abi tagamiseks on lõpuks ainuke variant suunata kaebaja tulevikus 5(9)
3-22-1568 just varjupaigateenusele. Käesoleval ajal on aga vastustaja, vaatamata jätkuvatele probleemidele kaebajaga, võimaldanud kaebajal jätkata eluruumi kasutamist Jõesilla majas.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada mh vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist. Sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 41 lg 1 järgi on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. SHS § 3 lg 1 p 1 kohaselt lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmisel esmajärjekorras isiku vajadusest. SHS § 15 lg 1 järgi selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Sama paragrahvi lg 2 järgi lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kaebajal õigus nõuda vastustajalt eluruumi tagamist, kui ta ei ole ise võimeline endale eluruumi tagama.
19.SHS § 14 lõikest 1 tuleneb, et kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis sisaldab sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda ning vastavaid Saku vallas on sotsiaalhoolekandelise abi andmist reguleeritud Saku Vallavolikogu 17.08.2017 määruses nr 5 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“, mille alusel osutatakse vallas muuhulgas eluruumi tagamise teenust. Korra kohaselt abistatakse isikut tema vajadustele, arusaamisele ja huvile vastava toetuse või teenuse taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, toetuse või teenuse määramisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest, mille väljaselgitamiseks viiakse vajadusel läbi eelnev hindamine ning eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt, lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast. Korra § 11 lõikest 1 tuleneb, et sotsiaalteenuse osutamise maht ja kestus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise tulemustest ning sotsiaalteenuseid osutatakse põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule vaid juhul, kui eelmise teenusega ei saa isiku vajadusi enam rahuldada. Seega on vastustaja ülesanne hinnata, kas isik ka tegelikult sotsiaalteenust vajab, teha kindlaks sobiva abi tegelik vajadus ning tagada isiku tegelikele vajadustele vastava sotsiaalhoolekandelise abi osutamine. Kohalikul omavalitsusel tuleb isiku abivajaduse väljaselgitamisel jälgida, et abivajadus saaks kaetud mõistlikus mahus võimalikult kiirelt ja efektiivselt.
20.Asja materjalidest nähtub, et:
20.1.Saku vald on osutanud kaebajale eluruumi tagamise teenust alates 02.07.2018. Kuni 01.10.2020 osutati teenust Saku alevikus Tallinna mnt 1a vanas sotsiaalmajas, alates 01.10.2020 Saku alevikus Teaduse tn 13 asuval ajutisel remondiaegsel asenduspinnal ja alates 15.12.2021 uues renoveeritud nn Jõesilla majas aadressil Saku alevik, Tallinna mnt 1a.
20.2.Saku Vallavalitsuse 21.12.2021 korraldusega nr 780 „Eluruumi kasutusse andmine ja tähtajalise üürilepingu sõlmimine eluruumi tagamiseks sotsiaalteenusena“ (dtl 58-60) eraldati kaebajale eluruum perioodiks 15.12.2021-31.01.2022 aadressil Tallinna mnt 1a tuba nr 2B Saku alevik. Kaebajaga sõlmiti leping eluruumi tagamiseks sotsiaalteenusena nr 8-1/868-9 (dtl 61-64). Koos üürilepingu allkirjastamisega aktsepteeris kaebaja lepingu lisana ka teenuse osutamise 6(9)
3-22-1568 kohaks oleva Jõesilla maja kodukorra reeglid. Eluruumi tagamise teenuse lepingu punktist 1.2. tuleneb, et eluruum anti kaebaja kasutusse sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva eluruumi tagamise teenuse osutamiseks. Leping lõppes 31.01.2022 ning see automaatselt ei pikenenud.
20.3.Kaebaja esitas avalduse teenusel jätkamiseks. Vastustaja leidis, et ei saa kaebajale eluruumi tagamise teenuse osutamist jätkata ning peamised põhjused olid järgmised: 1) kaebaja rikkus varasemal üüriperioodil korduvalt üürilepingut ja maja kodukorra reegleid, sh rikkudes öörahu ja häirides teisi majaelanikke ning kaebaja ei suutnud võtta omaks majas kehtivaid ühiselureegleid; 2) alkoholi tarvitamine ja ebakaines olekus majas viibimine jätkus ka pärast teraapiat; 3) kaebaja liikumispuue ei nõua temalt ilmtingimata elamist kohandatud eluruumis; 4) kaebaja sissetulek võimaldab tal üürida eluruum vabalt üüriturult; 5) kaebaja tuleb iseseisvalt toime igapäevaelu toimetuste ja asjaajamistega; 6) kaebajale sobiks paremini elamine omaette üürieluruumis. Kokkuvõttes leidis vastustaja, et valla korraldatav eluruumi tagamise teenus ei arvesta vastustaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, kaebaja ei võta omapoolset vastutust olukorra parandamiseks ning eluruumi tagamise sotsiaalteenus ei vasta enam kaebaja vajadustele.
20.4.Saku Vallavalitsuse 03.05.2022 korraldusega nr 277 „Eluruumi tagamise teenuse mitteosutamine“ vastustaja teenust ei jätkanud (dtl 10-15), märkides haldusaktis muuhulgas ära Jõesilla maja administraatorite poolt fikseeritud rikkumised ning asjaolu, et kaebaja ei jää abita, sest tal on olemas kindel sissetulek ja võimekus vastustaja toega leida sobiv eluruum.
20.5.Kaebaja leidis endale elamiseks uue eluruumi. 01.06.2022 ning palus vallalt toetust lepingu sõlmimise kulude katmiseks (dtl 77) ning Saku Vallavalitsuse 07.06.2022 korraldusega nr 355 „Muudel põhjendatud juhtumitel makstava toetuse määramine“ (dtl 78-79), määras vastustaja kaebajale sotsiaaltoetuse uue üürikorteri lepingutasu ja esimese kuu üüri maksmiseks. Kaebaja aga uude eluruumi elama ei asunud, vaid teavitas oma 09.06.2022 avaldusega (dtl 80) Saku valda, et ta ei sõlminud üürilepingut korteri üürimiseks, kuna see oli talle liiga kallis. Üürileandja tagastas ettemaksuna eraldatud toetusest vaid osa.
20.6.Vastustaja ettepanekul, esitas kaebaja 04.07.2022 avalduse üürilepingu sõlmimiseks vastustajale kuuluvas eluruumis elamiseks (dtl 83). Saku Vallavalitsuse 12.07.2022 korralduse nr 422 „Üürilepingu sõlmimine“ (dtl 84-85) alusel eraldas vastustaja kaebajale üürimiseks eluruumi aadressil Kaare tee 9-8, Tõdva küla, Saku vald, Harjumaa. 05.09.2022 sõlmisid Saku vald ja kaebaja eluruumi üürilepingu nr 8-1/763-1 (dtl 86-89) ja korter anti kaebajale üle. Selle üürilepingu oli kaebaja sunnitud erakorraliselt üles ütlema, sest kaebaja jätkas teiste majaelanike olulist häirimist. Üürilepingu ülesütlemist ei ole kaebaja vaidlustanud.
20.7.2023. aasta märtsi alguses kolis kaebaja eelnimetatud korterist välja ning vastustaja andis kaebaja kasutusse eluruumi Jõesilla majas tingimusel, et kui rikkumised jätkuvad, on vastustaja sunnitud ta eluruumist välja tõstma ning suunama kaebaja varjupaigateenusele. Kohtumenetluse kestel on kaebaja katkematult kasutanud eluruumi Jõesilla majas.
20.8.Kohtumenetluse kestel toimusid kompromissläbirääkimised ning kaebaja 09.11.2023 avalduse alusel andis vastustaja 05.12.2023 korraldusega nr 818 (dtl 209-211) kaebaja kasutusse eluruumi Tallinna mnt 1a-2b, Saku alevik, Saku vald, Harjumaa, alates 05.12.2023 kuni 31.03.2024.
21.Seega on võrreldes kaebuse esitamisega ajaga vaidluse asjaolud oluliselt muutunud ning kaebaja algses kaebuses esitatud nõue: tühistada Saku Vallavalitsuse 03.05.2022 korraldus nr 277 „Eluruumi tagamise teenuse mitteosutamine“ on muutnud sisutuks, kuivõrd kohtumenetluse kestel on vastustaja kaebajale pakkunud mitmeid erinevaid võimalusi eluaseme hankimiseks nii üüriturult, kui vastustajale kuuluva eluruumi üürimiseks ning nende võimaluste luhtumisel on kaebajal võimaldatud elada kaebaja poolt soovitud eluruumis nn Jõesilla majas. Viimati on 7(9)
3-22-1568 kaebajale 05.12.2023 korraldusega antud kasutusse eluruum Jõesilla majas ehk Tallinna mnt 1a2b, Saku alevik, Saku vald, Harjumaa, alates 05.12.2023 kuni 31.03.2024.
22.Kohtuistungil 14.12.2023, kus kaebaja osales isiklikult, leidis kaebaja, et selline olukord on tema jaoks rahuldav (helisalvestis al 00:06:49), kuid kaebaja esindaja asus seisukohale, et kaebaja õiguste kaitseks on vajalik, et kaebajale eraldatakse eluruum korraga vähemalt kuue kuu pikkuseks perioodiks (helisalvestis al 00:07:36).
23.Kohus edastas menetlusosalistele 29.12.2023 kompromissettepaneku projekti (dtl 251-254), milles oli ettepanek sõlmida kompromiss järgmiselt: Jõesilla maja eluruum jääb kaebaja kasutusse 05.12.2023 korralduses märgitud perioodiks ehk kuni 31.03.2024. Vastustaja viib kuu aega enne nimetatud tähtaja lõppu läbi korduvhindamise. Kui kaebaja abivajadus vastab jätkuvalt eluruumi tagamise teenusele kehtestatud tingimustele, kaebaja on täitnud üürilepingu põhitingimusi ning on järginud majas kehtestatud kodukorda, eraldab vastustaja kaebajale eluruumi kasutamiseks edaspidi 6-kuuliseks perioodiks.
23.1.Kaebaja esindaja nõustus eelpoolnimetatud kompromissi sõnastusega.
23.2.Vastustaja teavitas 10.01.2024 kohut, et arvestades eelmisi rikkumisi aga peamiselt põhjusel, et vahetult enne jõule oli taaskord olukord, kus kaebajal olid registreerimata külalised ning alustati viinavõtmist, ei vastustaja kompromissiga nõus (dtl 260-261).
24.Seega on käesolevaks ajaks eelkõige vaidlus selles, kas vastustaja on piisava hoolsusega täitnud talle sotsiaalhoolekande seaduses tulenevaid kohustusi kaebajale eluruumi tagamiseks. Kohtule teadaolevalt kaebaja 05.12.2023 korraldust vaidlustanud ei ole.
25.Leian, et kaebuses toodud etteheited vastustajale on põhjendamatud ja kaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Arvestades eelpoolkirjeldatud asjaolusid ja asja materjale, on selge, et vastustaja on olnud piisavalt hoolas oma seadustest tulenevate kohustuste täitmisel ning ei ole jätnud kaebajat abita. Kaebaja on alates 02.07.2018 katkematult saanud kasutada vastustaja poolt pakutavat eluruumi kasutamise teenust, seda ka vaatamata toime pandud korduvatele kodukorra rikkumistele ja teiste elanike häirimisele, mis peamiselt on seotud kaebaja poolt alkoholi kuritarvitamisega. Kaebaja esindaja poolt kirjalikult koostatud kaebuses on kaebaja küll eitanud selliste probleemide olemasolu, kuid suuliselt kohtuistungil antud selgitustes möönas kaebaja vastupidist (nt helisalvestus alates 00:05:22; 00:14:57 jj).
26.Vastustaja on kaebajale pakkunud erinevaid võimalusi hakkamasaamiseks, leidmaks kaebajale sobivaimat viisi oma elukorraldusega toime tulemiseks. Nii on vastustaja maksnud kaebajale sotsiaaltoetust, et kaebaja saaks osaleda programmis alkoholisõltuvusest vabanemiseks, samuti võimaldanud kaebajal eluruumi kasutamist Saku alevikus Tallinna mnt 1a sotsiaalmajas (praegune nn Jõesilla maja) ning kui on ilmnenud, et kaebaja ei suuda maja kodukorrast kinni pidada, pakkunud kaebajale võimalust leida iseseisvalt korter üüriturult, makstes seejuures kaebajale toetust üürilepingu sõlmimise lepingutasu ja esimese kuu üüri hüvitamiseks. Kui kaebaja siiski üürilepingu sõlmimisest loobus, leides, et elamispind on liialt kallis, pakkus vastustaja kaebajale võimalust üürida vastustajale kuuluv eluruum, mis oleks olnud soodsamatel tingimustel. Selline leping sõlmitigi, kuid tuli erakorraliselt üles öelda kaebajast tulenevatel asjaoludel, kuivõrd kaebajal tekkisid taaskord probleemid kaaselanike häirimisega. Vastavat korraldust üürilepingu lõpetamiseks ei ole kaebaja vaidlustanud. Üürilepingu lõpetamise järgselt võimaldas vastustaja kaebajale taaskord eluruumi Jõesilla majja ja käesoleval hetkel kehtib Saku Vallavalitsuse 05.12.2023 korraldus, mille kohaselt on kaebajal võimalik eluruumi kasutada kuni 31.03.2024. Kaebaja ei ole vastavat korraldust vaidlustanud.
27.Vastustaja on kohtule kinnitanud, et tähtaja lõppedes vaatab vastustaja kaebaja vajaduse eluruumi tagamiseks uuesti üle ning proovib leida lahenduse, mis on kaebajale sobivaim. Asja 8(9)
3-22-1568 materjalide põhjal ning analüüsides vastustaja senist tegevust, ei ole kohtul põhjust kahelda, et vastustaja ka edaspidi oma seadusest tulenevaid kohustusi täidab.
28.Kaebajale pean vajalikuks rõhutada, et selleks, et kohalik omavalitsus saaks inimese abivajaduse välja selgitada ja parima lahenduse pakkuda, peab ka inimene ise sellele kaasa aitama (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2). Haldusorganil lasub omakorda kohustus inimesele selgitada, millised on tema õigused ja kohustused abivajaduse ja sellele vastava abi väljaselgitamisel (SÜS § 7). Seega peaks kaebaja abivajaduse väljaselgitamine toimuma kaebaja ja vastustaja koostöös. Koostöö eelduseks on mh kaebajapoolne kaasaaitamiskohustus ning kohustus järgida vastustaja poolt eraldatud elamispinnal kehtivaid eeskirju ja arvestada kaaselanike kodurahuga. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole aga kaebaja selliselt alati käitunud. Menetluskulud
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Tallinna Halduskohtu 15.11.2021 kohtumäärusega on kaebajale antud riigi õigusabi tema esindamiseks kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja kulud. Kaebaja kulud seoses riigi poolt määratud esindaja kuludega jäävad seega Eesti Vabariigi kanda. Muud kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.