Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
3-23-2096 05.02.2024 Reelika Kitsing Aleksandr Ušakovi kaebus Viru Vangla poolt 01.12.2022 kaebajale koostatud individuaalse täitmiskava tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks uue individuaalse täitmiskava koostamiseks Kaebaja – Aleksandr Ušakov Vastustaja – Viru Vangla
1.Tagastada Aleksandr Ušakovi kaebus haldusasjas nr 3-232096.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus praeguse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Viru Vanglas kinni peetav isik Aleksandr Ušakov esitas 15.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb järgnevat. -
Tühistada Viru Vangla 30.11.2022. a haldusakt nr 6-10/32347-1 ja teha vanglale ettekirjutus kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubamiseks või asja uueks otsustamiseks.
Tühistada Viru Vangla poolt 01.12.2022 koostatud individuaalne täitmiskava (ITK) ja teha vanglale ettekirjutus uue ITK koostamiseks.
-
Teha Viru Vangla direktorile kohustav ettekirjutus edastada materjalid Justiitsministeeriumile kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise otsustamiseks.
-
Teha Viru Vangla direktorile kohustav ettekirjutus paigutada kaebaja Viru Vangla II üksusest teise osakonda või alternatiivselt lahendada kaebaja 10.10.2022. a taotlus II üksuses paiknemise põhjendatuse kontrollimiseks.
Kaebuses on esitatud ka menetlusabi taotlus, milles kaebaja palub vabastust riigilõivu tasumise kohustusest seoses tema maksejõuetusega.
3-23-2096
2.Tartu Halduskohus eraldas 22.09.2023. a määrusega kaebuse nõuded Viru Vangla poolt 01.12.2022 kaebajale koostatud ITK tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks uue ITK koostamiseks eraldi menetlusse. Eraldatud haldusasjale anti uus number 3-23-2096.
3.Kohus kontrollib järgnevalt HKMS § 120 lg 1 p-le 8 tuginedes, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks eeltoodud eraldatud nõuete osas, mis seonduvad kaebajale 01.02.2022 koostatud ITK-ga.
4.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et praegusel juhul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus nõuda 01.12.2022 koostatud ITK tervikuna tühistamist ja uue ITK koostamist.
5.Kaebaja on enda kõnealust nõuet põhjendanud sellega, et ITK on koostatud ilma temaga arutamata, nagu seda näeb ette vangistusseaduse (VangS) § 16 lg 2. Kaebaja arvates tuleb igal juhul kõik kinnipeetava suhtes rakendatavad kohtlemisabinõud fikseerida sellise üksikasjalikkusega, mis võimaldab nende vahetut elluviimist. Kaebaja hinnangul näeb VangS üksiku kohtlemisabinõu rakendamise eeldusena ette kinnipeetava nõusoleku (kaebaja viitab seejuures näidetena VangS §-dele 20, 22 ja 35) ning selle lülitamine täitmiskavasse on võimalik üksnes kaebaja sellekohase nõusoleku saamise korral. Eelnevat arvestades ei vasta 01.12.2022 koostatud ITK kaebaja arvates nõuetele ning kaebaja taandati selle koostamisel objekti rolli, kuna seda ei arutatud kaebajaga. See omakorda viis selleni, et ITK sisaldab kaebaja sõnul tema kohta ebaõigeid ja mainet kahjustavaid andmeid ning see ei sisalda üldse taasühiskonnastavaid ja rehabiliteerivaid tegevusi ega kohaldatavaid soodustusi ja põhjendusi, miks üht või teist tegevust ei tagata. Seega on kaebaja arvates tegemist tema õigusi rikkuva ITK-ga, mis kuulub tühistamisele ning tuleb teha ettekirjutus uue ITK koostamiseks.
6.Justiitsministri 14.05.2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi juhend või määrus) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb riskihindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).
7.Riigikohus ei ole pidanud ITK koostamist ja rakendamist reguleerivale määrusele vastava ITK kohtulikku vaidlustamist võimalikuks, kuna valdavas osas on ITK soovitusliku iseloomuga programmiline dokument ning seega üldjuhul ei ole sellel kinnipeetava õigustele ja kohustustele vahetut mõju. ITK on vaidlustatav üksnes juhul, kui ITK mõni osa vastab oma sisult haldusakti tunnustele (Riigikohtu 10.04.2019. a määrus haldusasjas nr 3-18-111, p 12; 17.06.2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p 20). Näiteks on tunnustatud kaebeõigust olukorras, kus seaduse järgi võimaldatakse vanglas üldkeskhariduse omandamist üksnes juhul, kui see on ITK-s ette nähtud, kuid vaidlusalune ITK seda ette ei näinud (haldusasjad nr 3-3-131-12, p-d 11 ja 12 ning nr 3-3-1-28-15, p 29). Sellisel juhul on lubatav ITK vaidlustamine üksnes osas, milles see vastab haldusakti tunnustele (st tekitab, muudab või lõpetab kinnipeetava õigusi ja kohustusi). Praegusel juhul on kaebaja vaidlustanud tema suhtes 01.12.2022 koostatud ITK tervikuna ega ole konkreetselt välja toonud, et mõni haldusakti tunnustele vastav ITK osa oleks tema õigustele vahetut mõju avaldanud. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid.
3-23-2096
8.Kaebaja küll viitab üldsõnaliselt VangS §-le 35, mis reguleerib põhi- ja üldkeskhariduse omandamist, kuid ei too välja, et ta oleks soovinud vanglas haridust omandada, aga vaidlusalune ITK seda ette ei näe.
9.Kaebaja on viidanud ka VangS §-le 20, mis reguleerib avavanglasse paigutamist. VangS § 20 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse. Kohtu hinnangul ei ole ITK vaidlustamine osas, mis puudutab kinnipeetava avavanglasse paigutamist lubatav, kuna selles osas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalik otsustus, mis kinnipeetava õigusi võib piirata, tehakse eraldi haldusaktidega. Nimelt on kinnipeetaval võimalik esitada avavanglasse ümberpaigutamise taotlus, misjärel tuleb vanglal lahendada see taotlus sisuliselt, sõltumata sellest, kas individuaalse täitmiskava järgi on kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine võimalik (vt Riigikohtu 10.04.2019. a määrus haldusasjas nr 3-18-111, p 15). Kinnipeetaval on võimalik kõnealune vangla otsus vaidlustada ning selle raames viidata ka tema hinnangul ITK-s sisalduvatele võimalikele ebaõigetele andmetele vm eksimustele.
10.Samamoodi on kaebajal võimalik taotleda vanglalt mõne VangS § 22 lg-s 1 sätestatud soodustuse kohaldamist ning keelduva otsuse korral see vaidlustada, viidates sh võimalikele minetustele ITK-s. Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et vanglateenistuse ametnikule on antud kinnipeetavale soodustuse kohaldamisel laiapiiriline diskretsiooniõigus ning vanglal ei ole kohustust igal juhul kinnipeetavale soodustust kohaldada (VangS § 22 lg-d 1 ja 2, riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Vanglal on avar kaalutlusruum otsustamaks, kuidas kõige efektiivsemalt vangistuse täideviimise eesmärke saavutada. Mis puudutab VangS § 22 lg 1 p-s 2 nimetatud sotsiaalprogrammides osalemist, siis selles osas peab kohus vajalikuks märkida, et VangS ega ükski muu õigusakt ei näe kaebajale ette subjektiivset õigust nõuda talle meelepärastes sotsiaalprogrammides osalemise võimaldamist. Õigupoolest ei pane VangS ega mõni muu õigusakt vanglale kohustust kindlustada kinnipeetavaid sotsiaalprogrammides osalemise võimalusega. See tähendab, et vangla ei ole kohustatud tagama kinnipeetavatele vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks sotsiaalprogrammides osalemise võimalust. Vangla võib oma kaalutlusõigust kasutades jõuda järeldusele, et konkreetse kinnipeetava puhul on tõhusam mõni muu meede.
11.Kuivõrd kaebaja heidab vanglale ette tema nõusoleku puudumist 01.12.2022 koostatud ITK osas, siis juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et Riigikohtu halduskolleegium on 03.10.2012. a otsuse nr 3-3-1-31-12 p-s 17 vastanud seoses seisukohaga, et täitmiskava kehtivuse üheks tingimuseks on kinnipeetava nõusolek ning selle puudumisel on täitmiskava käsitatav õigusvastasena, järgmist. „Käesolevas asjas vaidluse all oleva ITK kinnitamise hetkel kehtinud juhendi § 1 lg 3 p 10 sõnastus on ebaõnnestunud, võimaldades tõlgendada normi kitsalt ka nii, et täitmiskava kehtivuse eelduseks on kinnipeetava nõustumine täitmiskava tingimustega. Kolleegium leiab, et juhendi § 1 lg 3 p-s 10 sätestatud nõuet, et täitmiskava peab sisaldama muu hulgas kinnipeetava nõusolekut, ei saa tõlgendada sedavõrd kitsalt, et nõusoleku puudumisel on täitmiskava kinnitamine õigusvastane. Kolleegiumi hinnangul kannab nimetatud nõue siiski üksnes kinnipeetava täitmiskava tingimustest informeerimise eesmärki. Vastupidine tõlgendus ei ühtiks täitmiskava eesmärkidega (juhendi § 1 lg 2) ning tähendaks, et kinnipeetavatel oleks sisuliselt täitmiskava kinnitamise pädevus. Kolleegiumi hinnangul ei saa see ilmselgelt langeda kokku karistuse täideviimise eesmärkide ja seadusandja tahtega. Kehtivas juhendis on vastava sätte sõnastust ka korrigeeritud ning juhendi § 1 lg 3 p 10 on sõnastatud nii, et täitmiskava peab sisaldama kinnipeetava allkirja tutvumise kohta ja kuupäeva.“
3-23-2096
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. Ušakovi kaebuse 01.12.2022 koostatud ITK tühistamise ja uue ITK koostamiseks ettekirjutuse tegemise nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
13.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust eelnevalt käsitletud nõuetes kaebuse esitamisel ning see taotlus jääb läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.