3-23-831 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20. märtsi 2023. a otsuse nr 12209260076-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks Kaebaja X, volitatud esindaja Keijo Lindeberg Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja RL
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. septembri 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11. septembri 2023. a otsus muutmata. X apellatsiooniastmes kantud menetlusabi kulud jätta riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. märtsil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Türgi kodanik X esitas algselt Saksamaa Liitvabariigile taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks, kuid kuna isikul oli Eesti viisa, siis võttis Eesti isiku Saksamaa Liitvabariigi palvel vastu. Seejärel esitas isik Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Taotluse kohaselt vajab isik rahvusvahelist kaitset põhjusel, et tal on Türgis ohtlik. Mõned inimesed võivad temaga võidelda ning ta isa lahkus Saksamaale samal põhjusel. Ta on kurdi rahvusest ning türklastele kurdid ei meeldi. Tema elule kujutavad ohtu onulapsed seoses veritasuga ning lisaks ei soovi ta läbida kohustuslikku ajateenistust ega sõdida teiste kurdide vastu.
2.PPA luges 20. märtsi 2023 otsusega nr 12209260076-1 X rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (resolutsiooni p 1), kohustas isikut lahkuma Türki 7 päeva jooksul alates viibimisaluse lõppemisest väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 71 lg-te 1, 11 ja 4 alusel (resolutsiooni p 2) ning kohaldas VSS 73 lg 1 alusel sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. PPA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) isikut pole alust tunnustada pagulasena (VRKS § 4 lg 1). Tema ütlused on ebausutuavad ning liialdatud. Mis puudutab võimalikku veritasu selle eest, et enne taotleja sündi tappis taotleja isa tema onu ning pärast isa Saksamaale kolimist muutus isik veritasu sihtmärgiks, siis see ei ole usutav. Taotleja ei ole enda asukohta Türgis varjanud ning väidetavate ähvardamistega seoses ei ole taotleja Türgi ametivõimude poole pöördunud. Usutav pole, et taotleja oleks enda elu pärast Türgis kartnud. Võimaliku ajateenistuse läbimisega seonduv ei ole aluseks rahvusvahelise kaitse andmisele. Ehkki ajateenistus on meestele kohustuslik ning õigust selle läbimisest keelduda ei ole, siis sellest keeldujatele ei kohaldata ebaproportsionaalset või ülemäärast karistust. Erinevad allikad, sh Euroopa ajateenistusest keeldumise büroo, väidavad, et ajateenistusest keeldumise tõttu ei peetud 2019. a seisuga Türgis inimesi kinni. Selle asemel määrati neile rahatrahv. Pole teada juhtumeid, kus ajateenistusest kõrvalehoidumist või deserteerimist oleks karmimalt karistatud rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Samuti ei kinnita päritoluriigi informatsioon, et ajateenistuses olevaid sõdureid kasutataks kurdide ja Kurdistani Töölispartei (PKK) vastases võitluses. Seega ei ole taotleja põhjendus ajateenistusest kõrvale hoidumiseks leidnud kinnitust päritoluriigi informatsiooniga. Samuti ei saa järeldada, et ajateenijad peavad ajateenistuse jooksul üldse kellegi vastu sõdima. Isikut pole kurdi rahvuse pärast diskrimineeritud, sest ta sai pikendust ajateenistusest õpingute jätkamiseks. Isik kinnitas vestlusel, et tal pole Türgi ametivõimudega probleeme. Lisaks kahandab taotleja rahvusvahelise kaitse vajadust ka asjaolu, et tema emapoolne pere ja 2 venda (16-aastane ja täisealine) ning 1 täisealine õde elavad endiselt Türgis igapäevaelu; 2) isik ei vaja täiendavat kaitset (VRKS § 4 lg 3). Türgis ei toimu sellist relvakonflikti, mis lubaks arvata, et taotleja naasmisel Türki võiks tema elu sattuda ohtu pelgalt seal viibimise tõttu; 3) isikule tuleb teha lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks koos vabatahtliku lahkumistähtaja andmisega. Isiku suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid või tervislikke põhjuseid, mis võiksid takistada lahkumisettekirjutuse tegemist. Isiku väljasaatmine Türki ei ole vastuolus VSS §-s 171 sätestatud põhimõttega; 4) isikule kohaldatakse sissesõidukeeldu 3-aastaks. Ehkki taotlejal on sugulasi Saksamaal, siis ei ole tegemist perekonnaliikmetega. Sissesõidukeelu kohaldamist õigustab asjaolu, et taotleja taotles Eesti viisat põhjusel, et seda saab lihtsamini ja see võimaldab pääseda Euroopasse, kuid reaalset soovi Eestisse tulla taotlejal ei olnud. Taotlejal oli plaan minna Saksamaale ja taotleda seal rahvusvahelist kaitset. See on piisav, et kohaldada sissesõidukeeldu ning hoida ära tulevikus rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamist. 2(8)
3-23-831
3.X esitas halduskohtule kaebuse PPA 20. märtsi 2023. a otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja kvalifitseerub pagulasena. Tegemist on PPA subjektiivse hinnanguga, et kaebaja seletused on liialdatud. Vestlus ei olnud kvaliteetne ning küsitlustehnika oli puudulik. PPA rikkus uurimiskohustust; 2) PPA eksib tagakiusu ja tagakiusuohu mõistete sisustamisel. Oht on juba korra realiseerunud ja seetõttu on tegemist tagakiusuga; 3) kuna kaebaja on kurd, siis ta ei usalda Türgi politseid; 4) PPA seisukohad seoses ajateenistusega ei ole piisavalt põhistatud ega allikatega kinnitatud ning viide 2019. a infole pole asjakohane. PPA ei hinnanud ajateenistuse pikendamise tõendit. Kurdide kogukond on Türgi valitsusega konfliktis ja kurde võidakse karmimalt karistada; 5) Türgis kiusatakse kurde taga; 6) kaebaja kvalifitseerub täiendava kaitse saajaks. Türgis käib riigisisene relvastatud konflikt PKK-ga; 7) kaebajale sissesõidukeelu kehtestamine 3-aastaks ei ole proportsionaalne.
4.PPA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) PPA hindas kaebaja seletusi kogumis. Kaebaja seletused polnud usaldusväärsed; 2) kaebajat pole Türgis taga kiusatud ja tal puudub Türgis tagakiusuoht. Kaebaja esitatud väited tema onulastega ja võimaliku veritasuga ei moodusta ühtset loogilist ja veenvat tervikut. Kaebaja pole Türgis enda asukohta varjanud. Samuti ei ole veenvad kaebaja väited, miks ta politseisse ei pöördunud. Päritoluriigi informatsioonist ei nähtu, et Türgis oleks olukord niivõrd halb, et abi saamine oleks võimatu; 3) otsuse aluseks võetud päritoluriigiinfo kinnitab, et ajateenistuses olevaid sõdureid ei kasutata kurdide ja PKK vastastes võitlustes. Kaebaja ise ei ole välja toonud põhjuseid või kinnitavaid tõendeid, mille kohaselt oleks nimetatud raportis olev info aegunud; 4) kaebajat ei ole alust tunnustada täiendava kaitse saajana, sest teda ei ähvarda päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kuigi Kagu-Türgis toimuvad aeg-ajalt kokkupõrked, siis ei toimu Türgi territooriumil sellist relvakonflikti, mis oleks haaranud kogu riigi ja mille tõttu oleks isiku elu ohus pelgalt Türgi territooriumil viibimise tõttu. Päritoluriigiinfo kinnitab, et viimastel aastatel tsiviilelanike surmade arv on vähenenud ning võimud tegelevad sellega, et PKK rünnakuid takistada; 5) 3-aastase sissesõidukeelu kehtestamine oli proportsionaalne ning aluseid seaduses sätestatud sissesõidukeelu tähtaja lühendamiseks ei esinenud. Arvestades haldusmenetluses antud ütlusi ning Eesti viisa taotlemise asjaolusid, ei ole võimalik objektiivselt jaatada, et kaebaja lahkus päritoluriigist just tagakiusuhirmu tõttu. Kui kaebaja ei ole ca 25 a jooksul kogenud vägivalda, siis pole tõenäoline, et ta üldse tundis ohtu elule ja tervisele.
5.Tallinna Halduskohus jättis 11. septembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kohus nõustub PPA 20. märtsi 2023. a otsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2); 2) kaebaja ütlused kogumis annavad alust järeldada, et tema Türgist lahkumise ajend ei olnud tagakiusamisest tulenev oht. Kaebaja ütlustes esinevad vastuolud ning usutav pole, et kaebaja isa tapetud onu sugulased ei ole suutnud 25 a vältel veritasu täide viia. Samuti ei ole usutav, et kui onulapsed soovivad veritasu täide viia, siis selle elluviimise asemel on kaebajat sisuliselt ainult ähvardatud või, nagu kaebaja väidab, siis ühel korral 2 aastat tagasi aias tulistatud; 3) kaebaja pole täpsustanud, mida PPA küsitlemisel valesti tegi. Samuti ei too kaebaja ka kohtumenetluses välja, milliseid loogilisi või põhjalikke selgitusi oleks ta PPA-le soovinud anda, kui PPA oleks kaebajalt küsinud tema hinnangul õigeid ja piisavaid küsimusi. 3(8)
3-23-831 Esmajoones peab rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjendused ning kaitse vajaduse olemasolu kinnitavad asjaolud esitama kaebaja (VRKS § 11 lg 2); 4) PPA pidas liialdatuks kaebaja väiteid võimaliku veritasuga seonduvast ohust. Kaebaja väidetest pole arusaadav, kuidas ja mil viisil oleks PPA pidanud kaebaja väidetavaid liialdusi asuma vestluste raames kõrvaldama. Kuigi kurdidel võib Türgis elades olla probleeme, siis kaebaja ei ole selliseid probleeme välja toonud; 5) PPA pole mõisteid tagakius ja tagakiusuoht segamini ajanud. Isegi kui uskuda kaebajat, et onulapsed soovivad veritasu ning pärast kaebaja isa lahkumist Türgist on veritasu adressaat kaebaja, siis jääb arusaamatuks, miks enam kui 25 a jooksul ei ole onulastel õnnestunud veritasu toime panna ning sisuliselt on piirdutud vaid ähvardamisega. Usutav pole, et kui onu tapeti enam kui 25 a tagasi ning kaebaja isa oli algselt veritasu adressaat, siis veritasu hirmus lahkus kaebaja isa Türgist 3–4 a tagasi. Usutav on, et veritasu soovitakse täide viia siiski võimalikult kiiresti, mitte ca 20–25 a viivitusega ning seda olukorras, kus Türgi on selgelt väljendanud, et veritasu on tapmine raskendavatel asjaoludel. Kaebaja sõnul elati onulastega kõrvuti. Kui väide võimalikust veritasust oleks reaalne, siis oleks usutav ka see, et selle aja jooksul oleks onulapsed või onu perekond astunud samme veritasu toimepanemiseks; 6) isegi kui uskuda, et kaebaja onulapsed kaebajat Bodrumis tulistasid, häirisid ja hirmutasid, siis jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei pöördud ametivõimude poole. PPA küsis kaebajalt 21. veebruari 2023. a vestlusel: „Miks te ei pöördunud kordagi Türgis politsei poole?“ Kaebaja sõnul ei pöördunud ta politsei poole põhjusel, et kui ta oleks seda teinud, siis oleks võinud onulapsed ta tappa. Kaebaja ei toonud haldusmenetluses välja, et ta ei soovinud politseisse pöörduda põhjusel, et kurdina oli tal tõsine alus politseid mitte usaldada. Seega ei ole usutav kaebaja kohtumenetluses esitatud väidet, et politseisse mittepöördumise põhjus oli seotud tema kurdi rahvusega; 7) kaebaja ütlustest nähtuvalt ei olnud ta veritasu adressaat. PPA küsis kaebajalt: „ [K]ui Teil oleks veretasu siis Bodrumises linnas elades ei ütleks onu lapsed Teile, et minge ära või tapame Teid.“ Kaebaja selgitas seejärel, et: „Kui ma olin Bodrumis siis oli minu isa ka minu juures, pärast seda kui nad said meie asukoha teada põgenes isa Euroopasse. Olid nad isal kannul mitte minu.“ Seega nähtub, et kaebajat ennast veritasu ei ohustanud, vaid toimunud intsidendid olid seotud kaebaja isaga; 8) kui kaebajal oleks olnud onulaste ees reaalne hirm, siis ei avaldaks ta sotsiaalmeedias oma asukohta; 9) kaebaja ei lükanud ümber PPA päritoluriigi infot, mille kohaselt ei tolereeri Türgi riik veritasu mõrvasid ning veritasuga seotud tapmised on tapmised raskendavatel asjaoludel. Seega ei ole usutav, et reaalse veritasuohu olukorras ei suudaks Türgi kaebajale kaitset pakkuda; 10) asjaolu, et otsus tugineb osaliselt 2019. a infole, ei tähenda, et see info ei oleks asjakohane. Arusaamatuks jääb, kuidas kaebaja ajateenistuse pikendamise tõendi täiendav hindamine oleks muutnud tehtud otsust. Kaebaja ajateenistusse astumist pikendati ülikooli astumisega. Pole arusaadav, mida PPA oleks pidanud täiendavalt hindama; 11) puudub alus arvata, et kaebajat koheldaks ajateenistuses teistmoodi võrreldes teiste ajateenistujatega. Pelgalt soovimatus sõjaväeteenistuse ees või kartus sõjategevuse ees ei ole pagulasseisundi tunnustamise aluseks. Kaebaja ei ole esitanud päritoluriigi infot, mis lükkaks ümber PPA otsuses väljatoodud info, mille kohaselt ei kohelda kurde ajateenistusest kõrvale hoidumisel võrreldes teiste Türgi kodanikega teisiti või et kurdidest ajateenistujaid ei kasutata PKK ja kurdide vastases võitluses. Kaebajat ei koheldud teiste Türgi kodanikega võrreldes erinevalt. Viimati märgitut kinnitab kaebaja esitatud ajateenistuse pikendamise tõend. Kaebaja selgitustest ei saa järeldada, et tema soovimatus aega teenida oleks seotud usu, rahvuse, rassi, poliitilise meelsuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumisega või oleks sügavalt vastuolus tema moraali, usuliste või poliitiliste veendumustega. Samuti ei nähtu, et kaebajat võidaks ajateenistusest kõrvale hoidmise eest ebaproportsionaalselt karistada;
4(8)
3-23-831 12) kaebaja ei väitnud haldusmenetluses, et kurdid on Türgis vähemusrahvus, kes on ajalooliselt kogenud diskrimineerimist ja allasurumist. Samuti ei toonud kaebaja haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses välja, et Türgis elades oleks tema suhtes kurdi rahvusest tingitult pandud toime inimõiguste rikkumisi, väärkohtlemist või piinamist. Sel põhjusel jätab kohus tähelepanuta ka kaebaja üldised väited kurdide kohtlemise kohta Türgis. Kurdide olukord Türgis ei ole täna selline, et see võiks olla iseenesest rahvusvahelise kaitse andmise aluseks; 13) kaebaja ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajana. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja suhtes esineks tõsise ohu alused. Türgi territooriumil ei ole sellist relvakonflikti, mis oleks haaranud kogu riigi ja mille tõttu oleks isiku elu ohus pelgalt Türgi territooriumil viibimise tõttu. Ka päritoluriigiinfo kinnitab, et viimastel aastatel on tsiviilelanike surmade arv vähenenud ning võimud tegelevad sellega, et PKK rünnakuid takistada; 14) olukord Türgis pole selline, mis tooks kaasa väljasaatmise keelu VSS § 171 järgi. Kaebaja pole toonud esile selliseid asjaolusid, mis välistanuks lahkumisettekirjutuse tegemise. PPA kohaldatud sissesõidukeeld on piisavalt põhjendatud ning see on antud kaalutlus- ja hindamisvigadeta. Kaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis toonuks kaasa sissesõidukeelu tähtaja lühendamise VSS § 74 lg 3 alusel. Kuigi tegemist on liikumisvabadust piirava meetmega, ei ole riive ebaproportsionaalne. Kaebajal puuduvad kaitsmisväärsed sidemed ja huvid nii Eesti kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Asjaolu, et kaebaja isa taotleb Saksamaal rahvusvahelist kaitset, ei õigusta sissesõidukeeldu kohaldamata jätmist või lühendamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja jääb varem toodu juurde; 2) kaebaja pole mugavuspagulane. Pagulased põgenevadki päritoluriikidest erinevatel viisidel. Kaebaja algne eesmärk oli saada rahvusvahelist kaitset Saksamaal ja selles pole midagi pahauskset; 3) kohus pole otsustanud, kas kaebaja hirm on liialdatud või hüpoteetiline. Kohus ei arvestanud kaebaja kultuurilist tausta, kogemust ja sotsiaalseid oskusi; 4) PPA rikkus uurimiskohustust; 5) PPA kohustus oli asjaolud selgeks teha; 6) kuna veritasu eest on Türgis ettenähtud rangem karistus, siis nõuab veritasu pikemat ettevalmistust ja planeerimist; 7) kaebaja ei pöördunud ametivõimude poole põhjusel, et onulapsed oleksid võinud ta siis tappa. Kurdidele on au ja kommete tõttu tapmine omane; 8) kaebaja sotsiaalmeedia konto sulgemine ei olnud tema primaarne eesmärk, tagamaks turvalisus. Sotsiaalmeedia profiili avalikkus ei anna kellelegi õigust kaebaja õigusi rünnata; 9) PPA pole kogunud piisavalt teavet, samuti ei võetud arvesse, et Türgis on juhtumeid, kus kurdide suhtes on kohaldatud ebaproportsionaalset jõudu; 10) kaebaja ei soovi sõjaväeteenistust läbida, sest ta on kurd ja ei soovi teiste kurdide vastu sõdida. Türgi on kurdidega konfliktis ja kohus pole kaebaja sellekohaseid tõendeid arvestanud; 11) kohus möönab, et ajateenistusest kõrvalehoidumisel võidakse kaebajat karistada; 12) kaebaja pole varjupaigasüsteemi kuritarvitanud. Kaebajale peab olema tagatud võimalus uuesti rahvusvahelist kaitset taotleda.
7.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 5(8)
3-23-831 1) kui kaebaja oli Türgis, siis ei pöördunud ta oma küsimusega ametivõimude poole, et saada kaitset. Kaebaja väited veritasu ja onulaste kohta ei moodusta ühtset loogilist ja veenvat tervikut. Puudub alus väita, et kaebaja tundis ohtu elule ja tervisele. Tema eesmärk oli parandada oma elujärge; 2) kaebaja väidetu ei lange kokku päritoluriigi teabega; 3) PPA pole uurimiskohustust rikkunud. Kaebaja pole esitanud loogilist versiooni, sh tõendeid, et teda ähvardati veritasuga; 4) Austraalia migratsiooniamet hindas, et 2020. a-l oli vägivalla ja tagakiusu oht konfliktialadel madal. 2022. a-l oli Türgi valitsuse suurimaks julgeolekuohuks kurdi võitlejad, kes tegutsesid peamiselt kurdi enamusega Türgi kaguosas. Sellegipoolest vähenes PKK-ga seotud vägivald Türgis 2021. a-ga võrreldes rohkem kui 40%. Viimaste aastate jooksul on see pidevas languses. Kurdide olukord Türgis ei ole praegu selline, et see võiks olla iseenesest rahvusvahelise kaitse andmise aluseks; 5) ajateenistuse kohustus ja selle täitmata jätmise eest karistamine ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Kaebaja seletustest selgub, et ta ei soovi läbida ajateenistust, sest ta on kurd ning ei taha kurdide vastu sõdida. Päritoluriigiinfo kinnitab, et ajateenistuses olevaid sõdureid ei kasutata kurdide ja PKK vastastes võitlustes; 6) kaebaja oleks saanud rahvusvahelist kaitset taotleda ka Eesti piiripunktis. Vajadusel saab ta taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
13.detsembri 2011. a direktiivi 2011/95/EL (direktiiv 2011/95) art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja väidetud tagakiusamise aluse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud.
9.Kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95 ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning PPA lükkab taotluse tagasi (VRKS § 20 lg-d 1 ja 2).
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et kaebaja seletuste alusel ei saa teda kvalifitseerida pagulase ega täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 1 ja lg 3 mõttes ning ei korda kõiki neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
11.Kaebaja on seisukohal, et ta vastab pagulase tunnustele, sest ta väljendas hirmu päritoluriiki tagasipöördumise ees. Kaebaja hinnangul põhjustavad ohtu tema elule ja tervisele kaebaja onulapsed veritasu tõttu ning kaebaja ei soovi läbida Türgis ajateenistust, sest ta ei soovi kurdide vastu sõdida.
12.Vaidlust pole selle üle, et kaebaja on väljendanud subjektiivset tagakiusukartust. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja subjektiivne hirm on objektiivsete asjaoludega tõendatud. PPA ei pidanud kaebaja seletusi selle kohta, et onulapsed ohustaksid kaebaja elu ja tervist ning et kaebaja saadetaks ajateenistuses olles võitlema kurdide vastu, usaldusväärseteks.
13.PPA ei pidanud usutavaks kaebaja väidet, et ta on olnud pidevalt ohus, sest kaebaja elas onu laste läheduses ning kui kaebajat väidetavalt ähvardati, siis ei pöördunud ta abi saamiseks 6(8)
3-23-831 ametivõimude poole. PPA toob esile, et 2005. a-l viidi Türgis läbi seadusreform, mille kohaselt veritasu kaalutlusel toime pandud tapmine oli raskendav asjaolu ning selle eest võis karistada kuni eluaegse vangistusega, sh karistatakse ka perekonnaliikmeid, kes tapmise otsuse vastu võtsid. Seega on Türgi riik võtnud vastu meetmeid, vähendamaks veritasu. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et usutav pole see, kui kaebaja isa tappis onu rohkem kui 25 a tagasi, siis pidi kaebaja isa Türgist lahkuma alles 3–4 a tagasi. Esitatud pole loogilist ja veenvat seletust selle kohta, et väidetud veritasu teostamisega oodati sedavõrd pikka aega. Pigem näitab eelnev, et tegemist ei olnud reaalse ohuga. Viimati märgitut lubab kinnitada ka asjaolu, et kaebaja omas avalikku sotsiaalmeedia kontot, mille kaudu oli tema asukoht tuvastatav.
14.Halduskohus tõi otsuses põhjendatult esile, et puudub info selle kohta, mille alusel saaks järeldada, et kaebajat kui kurdi võidaks ajateenistuses sundida võitlema teiste kurdidega. Ükski esitatud asjaolu ei võimalda järeldada, et kaebajat soovitakse usu, rahvuse, rassi, poliitilise meelsuse, moraali, usulise või poliitilise veendumuse tõttu kas sundida võitlema PKK-ga või ajateenistusest keeldumise korral karistada karmimalt just kurdi rahvusrühma kuulumise tõttu. PPA toob esile, et PKK vastu võitlemisel kasutatakse eliitüksusi ja elukutselisi sõdureid. Viimati märgitut lubab pidada loogiliseks ka see, et ajateenistuses viibivate isikute rahvuskaaslaste vastu relvaga sõdima sundimine võiks sõjaväes kaasa tuua mässukatseid või keeldumist ülemuste käske täita. Seejuures on kaebaja taotlenud õpingute tõttu ajateenistusse mineku pikendamist, mille ametivõimud rahuldasid. Viimati märgitu lubab järeldada, et Türgi ametivõimud ei kasuta ajateenistust kui vahendit, kiusamaks kaebajat kurdi rahvuse tõttu.
15.Kaebaja tugineb meediaväljaannete artiklitele, mis on kohtule nähtavad osaliselt. Näiteks viitab kaebaja artiklile, milles uuritakse politseiametnike tegevust, kus Türgi kaguosas ametnikud röövisid 14 a kurdi poisi ja keda peksti.1 Kaebaja viitab ka allikale, milles analüüsitakse politsei jõukasutust kogunemiste ja demonstratsioonide korral. 2 Kaebaja viitab meedia väljavõttele, millelt on näha intsident, mis võrsus liikluses politseiametnike ja eraisikute vahel, kuid see ei luba järeldada, et intsident oleks tekkinud rahvuse pinnalt, mitte liikluses osalemise ja politseiga vaidlemise tõttu.3 Eelmainitud allikad ei kinnita kaebaja märgitud rahvusvahelise kaitse taotlemise aluseks olevaid asjaolusid, mille tõttu tuleks kaebajale rahvusvahelist kaitset pakkuda. Need kajastavad juhuslikust sündmusest võrsunud konflikti politseiametnike vahel. Seejuures nähtub allikast, et võimalike väärkohtlemiste osas on algatatud ametivõimude poolsed uurimised. Kaebaja tugineb ka 2011. a-st pärinevale allikale ja väidab, et teatud perioodil olid sagedased teated Türgi sõjaväeteenistust läbivate noorte tagakiusamise kohta, tekitades muret väärkohtlemise pärast relvajõududes, ning need teated olid seotud peamiselt isikutega, kelle perekonnad pärinesid Türgi kaguprovintsidest, kus domineerisid kurdid.4 See allikas ei lükka ümber päritoluriigiinfo 2019. a allikas kajastatud teavet kurdidest ajateenijate mittekasutamisest PKK vastases võitluses ega väärkohtlemise puudumisest ajateenistuse läbimata jätmise korral.
16.PPA pole uurimiskohustust rikkunud. PPA on viinud kaebajaga läbi küsitlused ning hinnanud kaebaja seletuste kooskõla päritoluriigi kohta kogutud teabega (dtl 38–44; 47–52; 179–612). Kabeajale olid tagatud kõik võimalused esitada enda väited ja nende kohta tõendid, aitamaks ise kaasa rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele (VRKS § 11 lg 2).
17.Õige on PPA ja halduskohtu seisukoht, et kaebajat pole alust tunnustada täiendava kaitse saajana. Teda ei ähvarda päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses, s.t teda ei ähvarda surmanuhtlus või selle täideviimine, piinamine, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ega karistamine. Samuti ei toimu Türgis sellist relvakonflikti, mis võiks tingida kaebaja elu ohtu sattumise või tema kallal vägivalla rakendamise.
18.Halduskohus on õigesti järeldanud, et esinesid lahkumisettekirjutuse tegemise alused ja sissesõidukeeld määrati õiguspäraselt. Kaebaja pole esitanud selliseid põhjendusi, millest järelduks, et PPA oleks sissesõidukeelu kohaldamata jätmise otsustamisel tegutsenud õigusvastaselt (VSS § 74 lg 4).
19.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse (HKMS § 108 lg 1). Kohus andis kaebajale 6. aprilli 2023. a määrusega asjas nr 3-23-732 riigi kulul esindaja ning kaebaja vabastati kohustusest tasuda õigusabi eest. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad menetlusabi andmisega, sh riigi õigusabi osutamisega, seotud kulud riigi kanda. Muud kaebaja kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1) ning vastustaja võimalikud kulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1 ja lg 6).
20.Avaldatavas otsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.