Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-21-1088 31. jaanuar 2024 Maria Lõbus XXi kaebus Viru Vangla 25. märtsi 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/63 tühistamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXi kaebus rahuldamata.
2.Jätta XXile antud menetlusabi kulud riigi kanda ning poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 1. märts 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
1.Viru Vangla kohaldas 25. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/63 alates 24. märtsist 2021 kinnipeetav XXi (edaspidi kaebaja) suhtes kuni asjaolude äralangemiseni järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ning vanglasisese liikumis- ja suhtlusvabaduse piiramine. Käskkirjast nähtuvalt teavitas kaebaja 24. märtsil 2021 kell 23.00 läbi kõneterminali valvurit, et lõi kambri akna puruks. Kaebaja põhjendas oma tegevust sellega, et ei saa olla koos kambrikaaslase VViga samas kambris, sest ei saa kambrikaaslase norskamise tõttu magada. Vangla leidis, et ei saa jätta reageerimata ja oodata järjekordseid vangla vara lõhkumisi. Füüsilised rünnakud või muud vangla vara rikkumised on suureks ohuks nii vangla kui vanglas viibivate isikute julgeolekule. Edasiste võimalike konfliktide ja õigusrikkumiste ärahoidmiseks tuleb kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse vanglas viibivate isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks. Kaebaja on vaja paigutada eraldatud lukustatud kambrisse, et tagada tema üle efektiivsem järelevalve ja vältida kokkupuudet vanglas viibivate isikutega. Kaebaja suhtes tuleb kohaldada ka liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et minimaliseerida kokkupuuteid teiste isikutega, kelle suhtes kaebaja võib olla negatiivselt meelestatud. Samuti tuleb kaebaja suhtes kohaldada kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, sest sinna saatmisel ei ole tagatud kaebaja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajaduse tingib ka eraldatud lukustatud režiimil viibimise eripära.
2.Kaebaja esitas käskkirja peale vaide, mille Viru Vangla tagastas 29. aprilli 2021. a otsusega nr 6-12/92-4.
3.Kaebaja esitas 16. mail 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 25. märtsi 2021. a käskkirja tühistamiseks. Kaebaja palus arvestada tema vaides esitatud põhjendusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ebaseaduslikult. Vangla asetas kaebaja olukorda, kus ta oli sunnitud akna katki lööma, kuna ainult sellisel viisil sai ta pöörata vangla administratsiooni tähelepanu oma probleemidele. Kaebaja oli kuu aja jooksul pöördunud korduvalt erinevate vanglaametnike poole palvega, et tema ja VV paigutataks eraldi kambritesse, sest VV norskab kõvasti ja kaebaja ei saanud seetõttu öösiti magada. Samuti olid neil omavahel ka mõned olmeprobleemid. Kaebaja lõi kambris protesti märgiks katki kaks klaasi ja tualeti koos valamuga, sest rohkem ta ei saanud mitte kuidagi mõjutada vangla administratsiooni, aga isegi pärast seda kaebajat ja VVi lahku ei paigutatud. Alles 24. märtsil 2021, kui kaebaja lõi klaasi kolmandat korda katki, paigutati ta eraldi kambrisse, aga kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, nagu oleks ta vangla korra jäme rikkuja. Kaebaja helistas 24. märtsil 2021 kell 22.00−23.00 kambri terminali kaudu valvuritele, et nad viiksid ta teise kambrisse, sest ta ei jaksanud enam kannatada. 24. märtsil 2021 helistas ka VV vanglaametnikule ja selgitas kaebajaga kujunenud probleemi, aga ametnik ei tahtnud kuulata. Seega provotseeris vangla kaebajat akent lõhkuma.
5.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud käskkirjas on piisavalt põhjendatud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik. Vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus
3-21-1088 kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Viru Vangla on käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Kahtlust ei ole selles, et vangla vara lõhkus kaebaja. Ta on seda väitnud vanglale esitatud vaides ja kohtule edastatud kaebuses. Vangla ei saanud jätta reageerimata ja oodata järjekordseid vangla vara lõhkumisi, samuti võis kinnipeetav oma käitumisega ohustada teisi isikuid. Vähendamaks ja vältimaks edaspidiste intsidentide võimalust oli otstarbekas ja vajalik kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vangla on vaidlustatud käskkirjas arvestanud ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (vangistusseaduse (VangS) § 66 lõige 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Kaebaja suhtes rakendatud täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgiks oli mh vältida tema poolt edaspidiseid õigusrikkumisi. Käskkirjas on iga rakendatud meetme kohta esitatud põhjendus, mida soovitakse meetmega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist konkreetsesse osakonda, kambrisse või kambrikaaslase juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Vaidlus käib selle üle, kas Viru Vangla kohaldas kaebaja suhtes 25. märtsi 2021. a käskkirjaga täiendavaid julgeolekuabinõusid õiguspäraselt.
7.VangS § 69 lõige 1 sätestab: „Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.“
8.VangS § 69 lõike 2 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine.
9.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et nii täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigust tuleb haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐33‐10, p 11 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐88‐14, p 11).
10.Riigikohtu halduskolleegiumi varasema praktika kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (vt nt 20. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐94‐10, p 12 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐88‐14, p 15). Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt nt 13. novembri 2009. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐63‐09, p 16 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐88‐14, p 16).
3-21-1088
11.Kohus soostub, et käskkirjas kirjeldatu andis vanglale aluse põhjendatud kahtluseks, et tõenäoliselt võib kaebaja osutuda ohtlikuks vanglas viibivate isikute ja üldisemalt vangla julgeolekule või toime panna raskeid õigusrikkumisi. Kaebaja ei ole eitanud, et ta lõhkus
24.märtsil 2021 kella 23.00 paiku oma kambri akna. Kaebaja selgitas, et tegi seda selleks, et vangla administratsiooni mõjutada, et nad paigutaksid kaebaja VVist lahku, sest VVi norskamise tõttu ei saanud kaebaja magada. Kaebaja viitas sellele, et tal oli VViga ka muid olmeprobleeme. Kaebaja mõtteviis ja käitumine näitab, et ta on oma eesmärkide saavutamiseks valmis õigusrikkumisi toime panema. Kaebaja selgitas vaides, et ta on ka varem korduvalt tema ja VVi eraldi paigutamise saavutamiseks vangla vara lõhkunud. 24. märtsil 2021 toimunud lõhkumine oli kaebaja sõnul kolmas kord. Eeltoodut arvestades oli vanglal piisavalt alust arvata, et kaebaja võib oma eesmärkide saavutamiseks ja väidetavate probleemide lahendamiseks õigusrikkumiste toimepanemist jätkata, samuti võis kaebaja selline tegevus ohustada vanglas viibivate isikute ja laiemalt vangla julgeolekut. Kaebaja kirjeldatud põhjus akna lõhkumiseks ei vabanda tema käitumist ega maanda temast lähtuvat ohtu. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda eraldi paigutamist konkreetsest kinnipeetavast. Vangla ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel kaalumisvigu teinud.
12.Jõudes otsusele, et täiendavaid julgeolekuabinõusid on vaja kohaldada, tuli vanglal kaalutlusõiguse alusel otsustada, milliseid meetmeid võtta. Kaalumisel tuli vanglal arvestada ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lõige 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega (vt halduskolleegiumi 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐33‐10, p 13 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐88‐14, p 17).
13.Vastustaja selgitas, et kaebaja on vaja paigutada eraldatud lukustatud kambrisse, et tagada tema üle efektiivsem järelevalve ja vältida kokkupuudet vanglas viibivate isikutega. Vastustaja leidis, et kaebaja suhtes tuleb kohaldada ka liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et minimaliseerida kokkupuuteid teiste isikutega, kelle suhtes kaebaja võib olla negatiivselt meelestatud. Samuti leidis vastustaja, et kaebaja suhtes tuleb kohaldada kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, sest sinna saatmisel ei ole tagatud kaebaja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajaduse tingib ka eraldatud lukustatud režiimil viibimise eripära. Tegemist on asjakohaste ja piisavate kaalutlustega. Kehtestatud piirangud on selgelt suunatud kaebajast lähtuva ohu maandamisele.
14.Käskkirjast ei nähtu üheselt neid kaalutlusi, miks pidas vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust olulisemaks kaebaja õiguste täiendavast piiramisest. Kohtu hinnangul ei muuda puudused kaalutluste märkimisel siiski täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist praegusel juhul õigusvastaseks. Arvestades seda, et kaebaja oli ise vanglale tunnistanud akna lõhkumist VVist eraldi paigutamise saavutamiseks ja tema käitumisest võis järeldada, et ta võib oma eesmärgi saavutamiseks õigusrikkumiste toimepanemist jätkata, oli vanglas viibivate isikute ja vangla julgeoleku tagamise ja kaebaja poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise ärahoidmise vajadus kaalukam kui kaebaja kohustus taluda talle ajutiselt seatud lisapiiranguid. Võetud meetmed olid julgeolekuohu ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud ning vangla ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega piiranud kaebaja õigusi ülemääraselt.
3-21-1088
15.Seega oli Viru Vangla 25. märtsi 2021. a käskkiri õiguspärane. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
16.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja oli kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lõige 3). Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.