XX (X) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju 1500 eurot hüvitamise nõudes seoses 29. jaanuaril 2024 advokaadile helistamise mittevõimaldamisega
1.Tagastada XX kaebus.
2.Jätta XX riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik XX esitas 29. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes selle eest, et samal kuupäeval (s.o
jaanuaril 2024) ei võimaldatud tal advokaadile helistada ning taotluse rahuldamata jätmise kohta ei koostatud ka kirjalikku dokumenti. Kaebaja märgib, et ta on teadlik sellest, et enne kohtusse pöördumist tuleb esitada kahjunõue vanglale, kuid kuna vangla vastab alles 2 kuu pärast, kuigi neil on otsus rahuldamata jätmise kohta juba teada, siis esitab kaebaja kaebuse kohtusse kohe. Kaebaja palub võtta kaebus menetlusse ning mõista tema kasuks vanglalt välja mittevaraline kahju 1500 eurot. Kaebaja palub ka anda talle menetlusabi ja riigi õigusabi.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse vastavalt HKMS § 37 lõike 2 punktile 4 seoses
4.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
3-24-261
5.HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
6.Kaebaja on kaebuses ise märkinud, et ta ei ole nõuetekohaselt läbinud VangS § 11 lõikest 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seetõtu ei saa praegust hüvitamiskaebust kohtus lubatavaks lugeda. Ka kaebaja poolt välja toodud põhjendused kohtueelse menetluse läbimata jätmise kohta ei võimalda seda läbituks lugeda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lõikest 1 tulenevalt on haldusorganil kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks aega kaks kuud selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Arvestades seda, et kaebus on esitatud kohtule
29.jaanuaril 2024, s.o vaidlustatud helistamise mittevõimaldamisega samal päeval, siis ei ole praeguseks ilmselgelt veel möödunud RVastS § 18 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg isegi juhul, kui kaebaja esitas samal päeval ka kahjunõude vanglale. Arvestades Tartu Vangla väljakujunenud praktikat vaiete ja kahjunõuete lahendamisel ning kohtule teadaolevat vangla töökoormust, ei pea kohus otstarbekaks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta täiendavalt tõendeid koguda, kuna kirjeldatud ajalises raamistikus ei ole tõenäoline, et kaebaja oleks jõudnud kohtueelse menetluse läbida. Seega on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult ning jätnud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata, mistõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
7.Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on õigus pöörduda hüvitamiskaebusega uuesti halduskohtusse, kui ta on esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning kui vangla tema taotluse õigusvastaselt tagastab või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab.
8.Kaebaja on taotlenud kaebuses menetlusabi, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovis riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole riigilõivust vabastamise küsimust vaja lahendada ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
9.Kaebaja on soovinud saada ka riigi õigusabi. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, on õigusabi taotlemine halduskohtumenetluses esindamiseks hetkel ennatlik ning asjakohane on otsustada õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6).
9.1.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
3-24-261
9.2.Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi haldusmenetluses oma õigusi kaitsta ning vanglale kahjunõuet esitada. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Ka halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebaja võibki oma sõnadega selgitada, miks ta vangla tegevusega ei nõustu. Samas on halduskohtumenetluses osalemiseks õigusabi andmise otsustamine praegu veel ennatlik, millele viitas kohus ka eespool. Täiendavalt märgib kohus, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja ka varasemalt vangla tegevust vaidlustanud. Seega ei ole ta taoliste vaidluste puhul kogenematu.
9.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.