X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses 07.08.2022 toimunud kambri läbiotsimisega ja 26.01-03.02.2022.a isolatsiooniga
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Tartu Vanglalt X.X.-i kasuks välja hüvitis kokku 154,50 eurot, sealhulgas - varalise kahju hüvitis ära võetud pastapliiatsite eest 10,50 eurot; - mittevaralise kahju hüvitis seoses 26.01-03.02.2022.a isolatsiooniga 144 eurot.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 26.02.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 36).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja esitas 05.09.2022 Justiitsministeeriumile kahju hüvitamise taotluse (tl 14-15). Justiitsministeerium edastas kaebaja taotluse vastustajale, taotlus registreeriti Tartu Vanglas 28.09.2022. Taotluse menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid seisukohti ja selgitusi (tl 23-28). Kaebuse esitamise seisuga ei olnud vastustaja taotlust lahendanud. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist kahel alusel. Esiteks on nõude aluseks 07.08.2022.a läbiotsimise käigus kaebaja asjade äravõtmine (küünetangid, sh 26.08.2022 anti tagasi valed
ja kasutamiseks kõlbmatud küünetangid, raseerimisvahendid, pastapliiatsid, kaustik koos fotoga, Eesti Vabariigi põhiseadus) ja isiklike asjade lõhkumine (ravigeel, prillid). Sellega tekitati kaebajale varaline kahju ning seoses küünetangidega ka mittevaraline kahju. Teiseks nõude aluseks on ajavahemikul 26.01-03.02.2022 toimunud kaebaja lukustamine, millega vangla põhjustas kaebajale mittevaralise kahju.
2.Tartu Vangla jättis 31.03.2023.a otsusega nr 1-13/304-4 (tl 32-35) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja esitas seoses läbiotsimisega muuhulgas järgmised põhjendused: - küünetange oli kambris rohkem kui lubatud. Kaebaja küünetangid tagastati 26.08.2022. Tagantjärele ei ole võimalik kindlaks teha, millisele kirjeldusele vastasid kambrist ära võetud küünetangid. Ametnikud kinnitasid, et kaebajale tagastati needsamad küünetangid, mis tema kambrist ära võeti. Praktikas hoitakse äravõetud esemeid koos ettekandega teistest esemetest eraldi, üldjuhul on need koos ettekandega pakendatud kilekotti. Äravõetud esemeid ei panda ühte kokku või läbisegi teistelt kinnipeetavatelt ära võetud esemetega. Kui samad küünetangid on kaebajal olnud alates 2014. aastast, siis on võimalik, et need on nürid; - ühekordsed raseerijad ja pastapliiatsid võeti ära koguses, mis ületas lubatut. Lubatud on 7 ühekordset raseerijat ja 50 kirjutusvahendit (pastapliiats, värvipliiats, harilik pliiats). Ära võeti 60 ühekordset raseerijat ja 21 pastapliiatsit. Kaebaja on alates 01.01.2018 ostnud vangla kauplusest ühe pastapliiatsi ja ei ole üldse ostnud ühekordseid raseerijaid. Pastapliiatsid võis kaebaja saada kirja teel, kuid raseerijate saatmine kirjaga ei ole lubatud; - kaustiku ja raamatu äravõtmine ei ole tõendatud. Kambris oli hulgaliselt olmeprügi ja kaebajale anti võimalus vajalikud asjad nende seast välja võtta. Kaustik võis jääda olmeprügi hulka; - tõendatud ei ole, et prillid läksid katki läbiotsimise käigus. Ametnikud ei pannud asju kappi või riiulile tagasi. Kaebaja sai 09.11.2022 vanglalt uued prillid; - tõendatud ei ole, et meditsiiniosakond andis kaebajale seljavalu tõttu geeli või et see läks läbiotsimise käigus ümber. Seoses kambri lukustamisega põhjendas vastustaja, et kaebaja eraldamine ei olnud tingitud tema haigestumisest, vaid kaebajal oli kokkupuude koroonapositiivse kinnipeetavaga. Vanemõde A. Ruubel selgitas seda kaebajale. Kaebaja ei olnud vaktsineeritud ja tema eraldamine oli teiste isikute nakatumise riski vähendamise eesmärgil põhjendatud.
3.Kaebaja esitas 09.11.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kohus võttis kaebuse menetlusse kahju 1200 euro hüvitamise nõudes järgmistel alustel: 1) varaline kahju 263,30 eurot: kaebajalt võeti 07.08.2022 ära küünetangid, kaustik, 21 pastapliiatsit, 60 ühekordset žiletitera, põhiseadus (raamat) ning lõhuti kaebaja prillid; 2) mittevaraline kahju 937,70 eurot seoses väärikuse alandamise, vabaduse võtmise ja tervise kahjustamisega: - kaebajal ei olnud 07-26.08.2022 küünetange ja pärast seda anti talle valed küünetangid; - kaebaja viibis 26.01-03.02.2022 lukustatud kambris, ei saanud kasutada dušši, jalutada, raamatuid ja ajalehti, helistada, kasutada keedetud vett.
4.Kaebuse kohaselt tehti 07.08.2022 kaebaja kambris nr 481 läbiotsimine, kus võeti ära kaebaja kambrikaaslasele kuulunud sinised jalanõud ja C-vitamiini purk ning kaebajale kuulunud küünetangid, raseerimisvahendid (kambrikaaslase raseerimisvahendid jäeti alles),
pastapliiatsid (alles jäeti kambrikaaslase tühjad pastapliiatsid) ja pooleldi täiskirjutatud kaustik, mille vahel oli kaebaja naise foto. Läbiotsimise käigus lõhuti kaebaja prillide sang. Kaebaja kamber oli läbiotsimise eel korras. Seda tõendab see, et hommikuse läbiotsimise ajal ei tehtud kaebaja kohta ettekannet. Kui kaebaja kambrisse kutsuti, siis olid paljud asjad juba pandud suurde 160 l prügikotti ja sealt ei lubatud kaebajal midagi ära võtta. Ettekanne koostati nii, nagu oleks kaebaja olnud kambris üksi (tehti ainult kaebaja nimele, kõik asjad vormistati kui kaebajalt ära võetud). Kaebaja esitas vanglale taotluse ettekande tühistamiseks ja esemete tagastamiseks, kuid seda pole tehtud. Kaebaja ei saanud küüsi lõigata. Teiste inimeste küünetange kasutada ei tohi, kuna nii võivad levida haigused. Läbiotsimist teostanud valvurid ei olnud selleks välja õpetatud. Kaebaja esitas tõendina Ü. Kivioja kirjelduse, millised küünetangid see isik kaebajale vanglasse saatis (tl 87). Kaebaja täpsustas vastuseks kohtu küsimusele, et ta esitas 08.08.2022 kirjaliku avalduse küünetangide tagastamiseks, ta andis selle valvur V. Reimanni (varem Gornjak) kätte. Hiljem esitas kaebaja veel avaldusi. Kaebaja palus registreerida ennast arsti vastuvõtule seoses sissekasvanud küüntega mõned päevad pärast läbiotsimist. Valvurid arvasid, et piisav on anda kaebajale plaastreid. Arstile rääkis ta probleemist 15.09.2022 korralisel vastuvõtul. 15.09.2022 tehtud vereanalüüsi tulemus oli väga halb, selle põhjuseks oli küüneprobleemide tõttu tekkinud mädanik. Varaline kahju on kokku 263,30 eurot: küünetangid 4,30 eurot, kaustik 1 euro, pastapliiatsid 21 tk kokku 75 eurot, žiletiterad 60 tk kokku 81 eurot, prillid 67 eurot, põhiseadus (raamat) 35 eurot. Mittevaraline kahju tekkis sellest, et kaebajal ei olnud 07-26.08.2022 küünetange ja pärast seda anti talle valed küünetangid. Kuna kaebaja ei saanud küüsi lõigata, tekkisid tal sissekasvanud küüned, mis põhjustasid valu. Hoolitsemata välimuse tõttu pidi kaebaja kannatama teiste kinnipeetavate halvakspanu. 26.01.2022 lukustati kaebaja kambrisse nr 481 ja ukse kõrvale kleebiti silt COVID-19. Järgmisel päeval tehti kaebajale koroonatest, see oli negatiivne. Testi tulemus öeldi kaebajale alles 03.02.2022, kui kaebaja lukustatud kambrist vabastati. Testi tulemus pidi selguma kohe ning kaebaja oleks tulnud vabastada. Vastustaja väide, et kaebaja vabastati 02.02.2022, ei ole õige. Kaebaja viibis 9 päeva lukustatud kambris seadusevastaselt, teda ei lastud duši alla pesema, jalutama, ei antud keedetud kuuma vett, raamatuid ega ajalehti. Kaebaja psüühikale ja tervisele mõjus lukustamine halvasti. Kaebaja tervist kahjustas jalutuskäikude ja keedetud vee puudumine. Raskekujulise südamekahjustuse tõttu vajab kaebaja igapäevast jalutuskäiku värskes õhus. Kaebajal on immuunpuudulikkus (tl 88), selle tõttu võib kaebaja juua ainult keedetud vett. Keetmata vesi tekitas kaebajal kõhulahtisuse, see omakorda tekitas toitainete puuduse organismis. Probleemidest keetmata vee joomisel on kaebaja arstidele ja ametnikele korduvalt rääkinud, samuti on arstid korduvalt selgitanud kaebajale vajadust regulaarselt jalutada. Kaebaja vaidles vastu sellele, et ta oli lukustamisega nõus. Valvur tuli kambri uksele ja ütles, et kaebaja on olnud kontaktis koroonahaigega ja keeldus ütlemast, kes see on. Kaebaja ei nõustunud sellega, et ta oli kokku puutunud koroonapositiivse kinnipeetavaga, kuna ta koridoris ei liigu. Kui see inkognito haige liikus koridoris, siis oleks tulnud lukustada terve osakond. Kaebaja ei olnud küll vaktsineeritud, aga ta põdes koroonat 25.10-21.11.2021. Kuna ta põdes koroonat pikalt, siis tekkis tal tugev immuunsus. Kaebaja esitas kohtule tõenditena kaaskinnipeetavate kirjalikud kinnitused tema väidete õigsuse kohta (tl 8, 86 pöördel).
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelse menetluse seisukohtade juurde (vt otsuse punkti 2). Vangla praktikat arvestades on vähe tõenäoline, et kaebajale tagastati valed küünetangid. Kaebaja esitas vastustajale seoses küünetangidega ühe avalduse (tl 66) ja seejärel juba kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja väide, et tema küüned kasvasid sisse ja veritsesid, ei ole tõendamist leidnud. Kaebaja ei ole tervishoiutöötaja poole sellise probleemiga pöördunud. Kaebaja inspektor-kontaktisik selgitas, et kaebaja käib regulaarselt pesemas, küsib tihti hügieenipakke ja -tarbeid ning kaebaja ei ole talle kordagi kurtnud, et tema küüned on kasvanud pikaks ja et ta ei saa seetõttu käia duši all, sest teised kinnipeetavad mõnitavad ja kiusavad teda (tl 70). Kaebajal on praeguseni kambris küünetangid, mis talle tagastati, ning eeldatavalt kasutab kaebaja neid eesmärgipäraselt. Lisaks kaustikule ei ole ka põhiseaduse äravõtmine tõendatud, see võis sarnaselt kaustikule jääda olmeprügi hulka. Vastustaja esitas vanglaametnike seletused kambri läbiotsimise kohta (tl 71, 72). Kaebaja kambrist ära võetud pastapliiatsid on hävitatud (tl 73), kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsust selle kohta ei ole. Žiletiterad (ühekordsed raseerijad) paigutati osakonna varude hulka. Asju ei ole paigutatud lattu kaebaja isiklike asjade juurde. Meditsiiniosakond vahetas pärast läbiotsimist prillid välja (tl 78). Isegi kui prillid läksid läbiotsimise käigus katki, siis uute prillide väljastamisega on tekkinud negatiivsed tagajärjed kõrvaldatud. Kaebaja viibis vaktsineerimata lähikontaktsena isolatsioonis 26.01-02.02.2022. Eraldi haigusjuhtu selle kohta ei avatud. Kaebajal oli kokkupuude koroonapositiivse kinnipeetavaga. Isolatsiooni õiguslik alus on vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2. Vaidlusalusel perioodil kehtinud Vabariigi Valitsuse 28.05.2021.a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID 19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ redaktsiooni p 3 alusel tuli haigega kontaktis viibinud isikul jääda 7 päevaks eneseisolatsiooni. Usutav on vanemõde A. Ruubeli väide, et ta selgitas kaebajale isoleerimise vajadust ja kaebaja nõustus sellega (tl 79). Vastustaja piiras kaebaja liikumisvabadust õiguspäraselt VangS § 8 lg 2 alusel koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, s.o teiste isikute elu ja tervise kaitsmise eesmärgil. Kaebajal ei ole diagnoositud immuunpuudulikkust. Kaebajal on diagnoositud südamekahjustusega hüpertooniatõbi ehk kõrgvererõhutõbi. Keedetud vee joomine on kaebaja enda valik, meditsiinilist näidustust selleks ei ole. Kõhulahtisuse murega on kaebaja pöördunud tervishoiutöötaja poole enne isolatsiooni (tl 68). Kaebajal oli 26.01-02.02.2022 olemas kehtiv EL COVID 19 tõend ja vanglas kehtinud töökorralduse alusel oli tal võimalus käia jalutamas. Tagantjärele ei ole võimalik kindlaks teha, kas kaebajale jalutamise võimalust pakuti või kas ta jalutama minna soovis. Vastustajal ei ole põhjust arvata, et ametnikud ei oleks järginud vanglas kehtinud töökorraldust. Kaebaja ei esitanud isolatsioonis viibimise ajal avaldusi seoses jalutuskäikude mittevõimaldamisega. Töökorralduse järgi viidi isolatsioonis viibivaid kinnipeetavaid pesema ühel korral nädalas. Ka pesemise osas ei saa kindlaks teha, kas kaebajale pakuti võimalust minna pesema ja kas kaebaja seda soovis. Raamatuid ja ajalehti oli kaebajal võimalik saada ametnike kaudu. Kohtu seisukoht
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
RVastS § 8 lg 1 alusel hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused.
7.Kohus lähtub asja lahendamisel otsuse punktis 3 toodud kaebuse nõudest ja alusest. Kaebaja ei ole esitanud menetluse käigus taotlust nõude või selle aluse muutmiseks ning kohus ei käsitle kaebaja väiteid, mis ei ole seotud menetlusse võetud nõude ja selle alusega. Isolatsioon
8.Kohtu hinnangul on põhjendatud ja tuleb rahuldada kaebaja taotlus isolatsiooniga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja liikumisvabadus oli piiratud. Kaebaja kambri uks oli kogu perioodi jooksul pidevalt lukustatud. Kaebaja ei saanud teostada VangS § 8 lg 1 sätestatud õigust liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Sellest tulenevalt ei saanud kaebaja kasutada ka võimalusi, mille eelduseks on liikumine osakonna piires (näiteks vee keetmine). Vastustaja selgitas, et kaebaja õiguste piiramise õiguslikuks aluseks oli VangS § 8 lg 2. See säte ütleb, et vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral muuhulgas kambreid lukustada VangS § 8 lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.
9.Kohtu hinnangul piiras vastustaja kaebaja õigusi õigusvastaselt. VangS § 8 lõikes 2 nimetatud kirjalik otsus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 sätestatud haldusakti tunnustele, kuna vastustaja tegi otsuse, mis olulisel määral piiras kaebaja õigusi. Haldusakti või kirjalikku otsust kaebaja õiguste piiramise kohta antud ei ole. Kohus ei nõustu vastustajaga, et asjas kohaldub HMS § 55 lõikes 2 sätestatud erand, mille järgi haldusakti võib anda muus kui kirjalikus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Esiteks on praegusel juhul erinormiks VangS § 8 lg 2, mis nõuab kirjalikku otsust. HMS § 55 lõikes 2 ette nähtud võimalust ei saa kasutada, kui erinorm nõuab selge sõnaga kirjalikku otsust. Teiseks ei saa HMS § 55 lõikes 2 nimetatud edasilükkamatut korraldust tõlgendada nii, et see hõlmab ka isiku õiguste olulist piiramist pikema perioodi jooksul. Õiguskirjanduses leitakse, et edasilükkamatu korraldusena, kui on lubatud kõrvale kalduda kirjaliku vormistamise nõudest, on käsitletavad kõik haldusaktid, mis tuleb anda viivituseta, et vältida ohtu inimese elule, tervisele, varale või muule olulisele õigushüvele. Eelkõige kuuluvad siia alla järelevalveametnike suulised ettekirjutused, kui kirjaliku vormistamisega kaasnev viivitus
võib põhjustada korvamatu kahju tekkimise. Näiteks ettekirjutused, millega keelatakse ohtlik tegevus või kohustatakse sooritama teatud toiminguid ohu kõrvaldamiseks (A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004. Lk 295). Edasilükkamatu korraldusena oleks saanud käsitleda näiteks lähikontakti teatavaks saamisel kinnipeetavale antud korraldust lahkuda ühiskasutuses olevatest ruumidest, siirduda oma kambrisse ja viibida seal kuni otsuse tegemiseni. Kuid edasilükkamatu korraldusena ei saa käsitleda vastustaja otsustust selle kohta, et kaebajal tuleb järgmised 7 päeva viibida lukustatud kambris. Otsus kaebaja õiguste piiramise kohta oli seega õigusvastane vorminõude järgimata jätmise tõttu.
10.Vastustaja väitel oleks ta ka haldusakti andmise korral teinud samasuguse otsuse. See väide on ühildatav RVastS § 13 lõikega 3 - avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus ei nõustu sellega, et kirjaliku haldusakti koostamise korral oleks otsustus tõenäoliselt olnud samasugune ja et see otsustus oleks olnud õiguspärane.
11.Alustada tuleb sellest, et olulise tähtsusega on otsuse tegemisel aluseks võetud faktilised asjaolud. Kaebaja õiguste piiramisel aluseks võetud faktilised asjaolud on ebamäärased sellises ulatuses, et võib öelda, et need ei ole üldse teada. Meditsiiniõde on 26.01.2022 vangiregistrisse märkinud, et kaebajal oli kokkupuude koroonapositiivse kinnipeetavaga (tl 79). See asjaolu ei ole mingil viisil kontrollitav - ei ole teada, kes oli see kinnipeetav ning millal, kus ja mil viisil toimus kokkupuude. Kaebajale ei olnud võimalik lähikontakt äratuntav. Põhjendatud on kaebaja arusaam, et kui kokkupuutena oleks mõistetud liikumist osakonna koridoris, siis oleks tulnud isoleerida ka teised osakonna kinnipeetavad, kuid seda ei tehtud. Muid olukordi, mida võiks käsitleda kokkupuutena (rääkimata lähikontaktist) kaebaja välja tuua ei osanud. Kaebajat ei kuulatud piirangute kehtestamise otsustamise menetluses ära. See tõi endaga kaasa, et puuduvad ka kaebaja seletused ja vastuväited seoses väidetava kokkupuutega. Keegi ei ole täielikult kaitstud vigade eest. Ka haldusorgani puhul on võimalik, et faktilised andmed, mida ta peab õigeteks, tegelikult õiged ei olnud. On võimalik, et kaebajal ei olnudki kokkupuudet koroonapositiivse kinnipeetavaga, või kui kokkupuude oli, siis ei saa seda käsitleda lähikontaktina. Faktiliste asjaolude väljaselgitamine ja vaidluse korral tõendamine on HMS § 6 alusel vastustaja kohustus ning asjaolu tõendamise koormis lasus vastustajal. Kaebaja poolt vaadatuna on tegemist negatiivse asjaoluga (kaebaja peaks tõendama, et kokkupuudet või lähikontakti ei olnud) ning negatiivset asjaolu ei ole reeglina võimalik tõendada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 4 alusel tuleb asjaolu hinnata vastustaja kahjuks ning lähtuda asja lahendamisel sellest, et kaebajal ei olnud kokkupuudet, ammugi lähikontakti koroonapositiivse kinnipeetavaga.
12.Isegi kui vastustaja oleks tõendanud kaebaja lähikontakti koroonapositiivse kinnipeetavaga, ei oleks vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendusi kaebaja õiguste piiramiseks saanud pidada kohaseks ja piisavaks. Vastustaja väitel lähtus ta Terviseameti telefoni teel antud soovitusest viiruse levikuperioodil suunata kinnipeetavad isolatsiooni ka siis, kui neil on olnud kokkupuude koroonapositiivse kinnipeetavaga ja ise sellist haigust läbipõdenud enne 180 päeva möödumist kokkupuutest arvestades. Selline soovitus anti vanglale olukorras, kus haigestumist oli palju, elulised
asjaolud näitasid, et haiguse läbipõdemine siiski kaitset 180 päevaks ei anna ja selliselt võib ikkagi toimuda viiruse levik eluosakonnas. Ka vastustaja väide Terviseameti suuliselt antud soovituse kohta ei ole kontrollitav, sh ei ole teada, millal ja millistel asjaoludel esitati küsimus Terviseametile ja saadi viidatud soovitus. Koroonaviirusega võitlemise perioodi jooksul esinesid erinevad viiruse tüved, mis muuhulgas põhjustasid erineva raskusega haigestumist. Kohus peab üldiselt teadaolevaks, et koroonaviiruse puhul lähtuti arusaamast, et nii vaktsineerimise kui ka läbipõdemisega saadud kaitse viiruse vastu aja jooksul väheneb. Kuid ka siin tuleks vahet teha, kas läbipõdemine toimus näiteks 175 päeva enne kokkupuudet või oli isik just äsja koroonast tervenenud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja põdes koroonat 27.10-21.11.2021. Seda tõendavad ka kaebaja terviseandmed (tl 95-97 pöördel). Kaebaja puhul oli diagnoosi 27.10.2021 ja väidetava kokkupuute vahel ligikaudu kolm kuud ning tervenemise ja väidetava kokkupuute vahel kaks kuud. Vastustaja selgituse põhjal oli kaebajal õigus käia jalutuskäikudel, kuna tal oli kehtiv koroonatõend.
13.Vabariigi Valitsuse korralduse „Karantiini kehtestamine COVID 19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ 2431.01.2022 kehtinud redaktsiooni (edaspidi korraldus) punkti 5 alapunkti 1 alusel ei olnud kaebajal ka lähikontakti esinemise korral kohustust jääda eneseisolatsiooni, kuna seda nõuet ei kohaldatud lähikontaktse suhtes, kes on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva. Vastustaja on kohtueelses menetluses ja kohtus läbivalt toonud kaebaja õiguste piiramise alusena välja selle, et kaebaja ei olnud vaktsineeritud. See on õige, kuid see asjaolu ei muuda kaebaja õiguste piiramise põhjendusi arusaadavamaks. Korralduse punkti 5 alapunktide 1 ja 2 põhjal ei olnud korralduse punktis 3 sätestatud eneseisolatsiooni kohustust samaväärselt vaktsineeritutel (s.o isikul, kes on läbinud vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta) ja läbipõdenutel (s.o isikutel, kes on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva). Kohus mõistab vastustaja seisukohti nii, et kui kaebaja oleks olnud vaktsineeritud, siis ei oleks tema suhtes piiranguid kohaldatud. Kui vastustaja usaldas korralduse seletuskirjas viidatud andmetel ja teadlaste arvamustel põhinevat valitsuse otsustust osas, mis käsitles lähikontaktis olnud vaktsineeritu võimalikku ohtlikkust, kuid ei usaldanud seda osas, milles see käsitles läbipõdenud lähikontaktse võimalikku ohtlikkust, siis nõudis see täiendavat põhjendamist. Täielikku kaitset nakatumise vastu ei andnud neist kumbki. Viide teadmata ajal ja asjaoludel suuliselt antud Terviseameti soovitusele ei ole piisav.
14.Kohus märgib, et vaidluse all olev juhtum leidis aset viirushaiguste hooajal 2021/2022. Koroonaviirus jõudis Eestisse 2020. aasta alguses, seega oli tegemist kolmanda viirushaiguste hooajaga, mil Eestis tuli tegelda koroonaviiruse leviku tõkestamisega (esimene oli 2019/2020 viirushaiguste hooaja teine pool, teine 2020/2021 ja kolmas 2021/2022). Kohtupraktikas on üldteada, et vastustaja on alates 2020. aasta algusest andnud haldusakte, sh üldkorraldusi koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõude kehtestamise kohta Tartu Vanglas. Vastustajal oli piisav võimalus reguleerida seda, mida pidada kokkupuuteks või lähikontaktiks vangla keskkonnas, kuidas see dokumenteerida, kuidas korraldada kinnipeetava ärakuulamine ja vormistada otsus piirangute kohaldamise kohta.
15.Kaebaja õiguste piiramist ei muuda õiguspäraseks see, et vastustaja väitel oli kaebaja nõus jääma eneseisolatsiooni. Kohus ei nõustu sellega, et kaebaja nõusolekut saab pidada tõendatuks. Kaebaja väitel ei ole meditsiiniõde temaga sel teemal vestelnud ning valvurid ei küsinud tema nõusolekut, vaid teatasid talle, et tal liikumisvabadus järgmise 7 päeva jooksul puudub. Ka see asjaolu tuleb hinnata vastustaja kahjuks, kuna kindluse selles, kes ja mida kaebajale selgitas ja milline oli kaebaja vastus, oleks andnud haldusmenetluse korrektne läbiviimine ja dokumenteerimine, sh kaebaja ärakuulamine. Samuti oleks abiks, kui vastustaja oleks kajastanud kaebaja tervisekaardis tema isoleerimist, kaebaja tervise kontrollimist isolatsiooni ajal vms. Kuid tervisekaardis ei ole isolatsiooni kohta mingeid kandeid. Isegi kui kaebaja oli nõus eneseisolatsiooni jääma, ei võrdu vabatahtlik eneseisolatsioonis viibimine sellega, et vastustaja lukustab kaebaja kambri.
16.Vastustaja viitas sellele, et kaebaja haigestus uuesti koroonasse 01.03.2022 (tl 97 pöördel), kuigi eelmisest koroona põdemise lõpust ei olnud möödas rohkem kui 180 päeva. Vastustaja väitel näitab see, et kaebaja isoleerimine oli põhjendatud. Kohus sellega ei nõustu. Tegemist ei ole asjaoluga, millest vastustaja oleks saanud lähtuda kaebaja isoleerimise ajal. Kohus nõustus eespool sellega, et üldise arusaamise põhjal vaktsineerimise või läbipõdemisega saadud kaitse koroonaviiruse vastu vähenes aja jooksul. Kaebaja uue nakatumise ajal 01.03.2022 oli eelmisest haiguse põdemisest möödas rohkem aega kui vaidluse all oleva isolatsiooni ajal. Kohtu arusaamisel lähtuti viirushaiguste leviku perioodil 2021/2022 mitte eesmärgist nakatumine täielikult ära hoida, vaid piirangud olid kehtestatud eesmärgil vältida raskeid haigestumisi sellises hulgas, mis käib haiglasüsteemile üle jõu. Nii vaktsineerimisest kui ka läbipõdemisest oodati kaitset raske haigestumise vastu. Tervisekaardi andmetel põdes kaebaja koroonat teisel korral kergelt (tl 97 pöördel - 98).
17.Eeltoodu kokkuvõttena piiras vastustaja kaebaja liikumisvabadust õigusvastaselt ja see rikkus kaebaja õigusi. Põhjusliku seose üle vaidlust ei ole, samuti ei väida vastustaja süü puudumist. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja oleks saanud isolatsiooniga tekitatud kahju tekkimise õiguskaitsevahendite kasutamisega ära hoida. Olukorras, kus piiratud on kinnipeetava VangS § 8 lg 1 sätestatud õigust (näiteks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel) eeldatakse kohtupraktikas mittevaralise kahju tekkimist. Kohus nõustub sellega. RVastS § 9 lg 1 tähenduses on kahju tekkinud vabaduse võtmise tõttu.
18.Kaebaja väitel tekitas vastustaja talle kahju ka sellega, et kaebajat ei viidud isolatsiooni ajal jalutama ja duši alla (VangS § 55 lg 2, § 50 lg 2). Samuti väidab kaebaja, et lisaks vabaduse võtmisele tekitas vastustaja kahju tema tervisele. Kaebaja väide tervise kahjustamise kohta ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole pöördunud arsti poole tervisemuredega, mida saaks seostada vaidluse all oleva isolatsiooniga (tl 95-101). Kaebaja ei ole pärast isolatsiooni kurtnud arstile südamehäireid või kõhulahtisust. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et kaebajal oleks diagnoositud immuunpuudulikkus. Kaebaja esitatud väljalõige tervisekaardist (tl 88) ei tõenda seda diagnoosi. See näitab, et vangla uuris, kas kaebaja on nakatunud inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV). Vastus oli negatiivne, s.o kaebaja ei ole nakatunud. Fraas „HIV 1,2 Ag + Ab“ ei ole kaebaja terviseseisundi kirjeldus, vaid tehtud analüüsi nimetus.
19.Kaebaja väiteid selle kohta, et isolatsiooni ajal ei saanud ta jalutada ja teda ei viidud duši alla, on keeruline kontrollida. Ühelt poolt viitab vastustaja põhjendatult sellele, et kaebaja ei ole esitanud kirjalikult küsimusi või teinud etteheiteid seoses sellega, et teda jalutama ei
viidud. Teiselt poolt võis kaebaja isolatsioonist ja kambri lukustamisest aru saada nii, et see ühtlasi tähendab jalutamise võimaluse puudumist. Ka kohtul on keeruline aru saada sellisest kahetisest olukorrast, kus ühelt poolt vastustaja keelas kaebajal kambrist väljuda, kuid teiselt poolt jalutamiseks takistust ei olnud. Eeltoodu ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust, kuna kaebaja põhinõudeks on isolatsiooniga tekitatud kahju hüvitamine ning jalutuskäikude jms puudumisele tugineb kaebaja kui isolatsiooni tagajärgedele.
20.Pooled vaidlevad isolatsiooni kestuse üle. Vaidlust ei ole selles, et isolatsioon algas 26.01.2022. Vastustaja lähtub sellest, et isolatsioon pidi kestma 7 päeva ja seega pidi lõppema 02.02.2022. Isolatsiooni lõpetamist kui konkreetset toimingut (näiteks kaebaja kambri ukse avamist) dokumenteeritud ei ole. Kaebaja väitel lõpetati isolatsioon (tema liikumisvabadus taastus) 03.02.2022. Kaebaja on esitanud kaaskinnipeetavate D. Malkini ja J. Kolesnikovi kinnitused, et ta viibis lukustatud kambris kuni 03.02.2022 (tl 8). Kinnituse on andnud ka Eduard Kask, kuid seda ei saa arvesse võtta, kuna selles on kuupäeva parandatud. Kaebaja on rääkinud ka veel hilisemast kuupäevast ja 9 päeva pikkusest isolatsioonist, kuid see on vastuolus kaebaja enda esitatud tõenditega. Kohus lähtub sellest, et kaebajalt isolatsiooni tõttu ära võetud liikumisvabadus taastus 03.02.2022.
21.RVastS § 9 lg 2 ja § 13 lg 1 kohaselt: - hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust; - arvestatakse hüvitise suuruse määramisel kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ja muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Kohus peab õigeks lähtuda lisaks ka sellest, kuidas on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) reguleeritud vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine isikule, kes hiljem õigeks mõisteti. Seda põhjusel, et vabaduse võtmise eest määratud hüvitised peaksid olema omavahel võrreldavad ja määratud sarnaste põhimõtete järgi. SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel ning päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Keskmine brutokuupalk 2022. aasta II kvartalis oli 1666 eurot ning päevamäär 55,53 eurot.
22.Kaebajat ei saa samastada SKHS § 5 lg 1 ja 2 ning § 11 lg 4 nimetatud isikutega. Kaebajalt oli vabadus suures osas juba võetud, kuna kaebaja on kinnipeetav. Samavõrd väiksem on ka kaebaja vabaduse täiendava piiramisega tekitatud mittevaraline kahju. Isolatsioon mõjutas siiski olulisel määral kaebaja õigusi ja võimalusi. Kaebajal ei olnud võimalust liikuda osakonna piires selleks ette nähtud ajal, kasutada kööki ja muid võimalusi oma aja sisustamiseks. On võimalik, et isolatsiooni tõttu ei saanud kaebaja käia ka igapäevastel jalutuskäikudel. Kohus hindab rikkumist pigem raskeks, kuna vastustaja on suhtunud kaebaja liikumisvabaduse piiramisse kergekäeliselt, sh jätnud selle täielikult dokumenteerimata. Kaebajal ei olnud mingit osa kahju tekkimises. Kohus peab eeltoodut kogumis arvestades õigeks määrata hüvitise suuruseks ligikaudu 1/3 keskmise brutokuupalga alusel arvutatud päevamäärast. Kohus määrab kaebajale
liikumisvabaduse piiramise ja selle mõjude eest hüvitise 18 eurot päevas ehk 8 päeva eest kokku 144 eurot.
23.Kohus selgitab selle alateema lõpetuseks kaebajale, et kui tal oleks olnud tõendatud lähikontakt koroonapositiivse inimesega ning haldus- või õigusakti alusel kohustus jääda isolatsiooni, siis ei oleks tähtsust omanud negatiivne testitulemus või see, et kaebajal ei olnud haigusnähte. Isolatsiooni kohaldatakse sellepärast, et nakatunuga kokku puutunud inimese puhul ei ole esialgu võimalik aru saada, kas ta nakatus või mitte. Haigusnähud ei ilmne kohe ning ka analüüs ei anna kohe pärast nakatumist õiget tulemust. Isolatsiooni eesmärgiks on, et inimene ei levitaks nakkust haiguse peiteajal. Varaline kahju - pastapliiatsid
24.Kohtu hinnangul on põhjendatud kaebaja nõue hüvitada varaline kahju seoses pastapliiatsite äravõtmisega. Vaidlusaluse läbiotsimise ajal kehtinud Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.18 redaktsiooni järgi oli kinnipeetavale lubatud vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabudes kaasas olnud töötav ja lahtikäiv või läbipaistvast materjalist sinine pastapliiats, värvipliiatsid ja harilik pliiats, loetletud kirjutusvahendite hulk kokku võib olla 50 tk. Ettekande (tl 3) järgi võeti 07.08.2022.a läbiotsimisel kaebaja kambrist erinevatest kohtadest ära 21 pastapliiatsit, sündmusega seotud isikuna on märgitud kaebaja. Ettekandest ei nähtu, kui palju oli pastapliiatseid kambris kokku ja kuidas arvestati lubatud kogust ületav pastapliiatsite arv. See ei selgu ka läbiotsimisega seotud vanglaametnike seletustest. 17.03.2023 selgitas vanglaametnik A. Mägi, et pastapliiatsid ei vastanud nõuetele ja oli kambris liiga palju (tl 71). 15.03.2023 selgitas läbiotsimise asjaolusid vanglaametnik K. Heering, pastapliiatseid käsitletud ei ole (tl 72).
25.Vaidlust ei ole selles, et kaebajal oli 07.08.2022.a läbiotsimise ajal kambrikaaslane. Seda on kinnitanud ka läbiotsimist teostanud ametnik (tl 71). Põhjendatud on kaebaja etteheide, et ettekanne asjade äravõtmise kohta on koostatud nii, nagu oleks kaebaja olnud kambris üksi (tl 3). See võis mõjutada asja lahendamist, kuna kahe kinnipeetavaga kambri puhul oleks vastustajal tulnud kindlaks teha, millised esemed kellelegi kuuluvad (kaebaja väitel jäeti kambrisse alles pastapliiatsid, mis kuulusid tema kambrikaaslasele), samuti sõltub lubatud pastapliiatsite arv isikute arvust. Ühele kinnipeetavale lubatud kirjutusvahendite arv on suur, 50 kirjutusvahendit. Kui kirjutusvahendite arvu oleks arvestatud kahe kinnipeetava järgi, siis oleks kaebaja pastapliiatsid võinud alles jääda. Ei saa kindel olla, et ettekande korrektse koostamise korral oleks pastapliiatsid olnud keelatud esemeteks. Praegu ei ole enam võimalik kindlaks teha, kas mõnede pastapliiatsite puhul oli nende keelatuse aluseks eseme omadused (s.t tegemist ei olnud töötava või lahtikäiva või läbipaistvast materjalist või sinise pastapliiatsiga). Selle põhjuseks on, et vastustaja ei ole järginud eseme leidmise dokumenteerimise korda - vangla sisekorraeeskirja § 71 lg 1 p 3 nõuab ka leitud eseme kirjeldust. Ülemäärane oleks iga pastapliiatsit ükshaaval kirjeldada. Kuid akt peaks siiski võimaldama eristada esemeid äravõtmise aluse järgi, pastapliiatsite puhul mitu neist ei vastanud nõuetele ja mitu ületasid kambrisse lubatud kirjutusvahendite kogust.
26.Vastustaja ei tugine sellele, et pastapliiatsid ei kuulunud kaebajale. Vastustaja möönis, et kaebaja võis saada need kirja teel.
27.VangS § 68 lg 2 sätestab, et vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Samas vangla sisekorraeeskirja § 65 lg 1 ütleb, et vangla, mille territooriumilt on keelatud ese leitud, korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud. Vangla sisekorraeeskirja § 71 lg 3 sätestab leitud või äravõetud eseme kohta, et vangla direktor või tema määratud vanglateenistuja otsustab eseme saatjale tagastamise, politseile edastamise, eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või kinnipeetavale vabanemise korral tagastamise. See tähendab, et õigusnormid jätavad vanglale vähemalt võimaluse jätta kinnipeetavalt ära võetud keelatud ese hävitamata ja paigutada see lattu kinnipeetava isiklike asjade juurde. See ei oleks olnud vastustajale koormavam kui esemete hävitamine ja oleks kahju tekkimise ära hoidnud. Praegusel juhul ei oma eeltoodu määravat tähtsust, kuna vastustaja ei ole õiguspäraselt kindlaks teinud, et tegemist oli keelatud esemetega.
28.Kokkuvõttes oli pastapliiatsite äravõtmine õigusvastane, kuna see ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud. Puudused dokumenteerimisel tõid kaasa selle, et praegu ei ole enam võimalik kindlaks teha, kas pastapliiatsid oleks ära võetud ka korrektse dokumenteerimise korral. Pastapliiatsite äravõtmine tõi endaga kaasa selle, et kaebaja on omandi neile lõplikult kaotanud. Kaebajale tuleb määrata hüvitis varalise kahju eest. Kaebaja väide, et 21 pastapliiatsi väärtus oli kokku 75 eurot, ei ole usutav. Kohtu hinnangul on enam kui piisav, kui ühe pastapliiatsi hinnaks arvestada 0,50 eurot. Hüvitise suurus on seega 21 x 0,50 = 10,50 eurot. Kaebaja muud nõuded
29.Kaebaja muid nõudeid kahju hüvitamiseks ei saa rahuldada, kuna nende puhul on täitmata vähemalt üks kahju hüvitamise eeldus. Küünetangide osas on vaidluse põhiraskus sellel, kas kaebaja sai tagasi samad küünetangid, mis temalt ära võeti. See ei oma asja lahendamisel tähtsust. Vastustaja andis kaebajale küünetangid, mis on samaväärsed nendega, mis kaebajalt ära võeti. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et kui kaebajal on samad küünetangid olnud aastaid (on kaebajal kambris alates 01.03.2016, tl 5 ja 74), siis võisid need olla nürid. Kui kaebaja on tagasi saanud sama või samaväärse eseme, siis on täitmata tingimus, et kaebajal peab olema tekkinud kahju. Eeltoodu kehtib ka prillide kohta - vaidlust ei ole selles, et kaebajal on praegu olemas vastustaja antud uued ja terved prillid. Seda tõendab ka inspektor-kontaktisiku seletus ja tervisekaardi kanne (tl 78, 101).
30.Kaebajalt žiletiterade äravõtmisega ei ole vastustaja tekitanud kahju. Vastustaja selgitas, et žiletiterasid ei ole lubatud saada kirja teel ning kaebaja ei ole neid kauplusest soetanud. Tegemist ei saanud olla kaebajale kuuluvate esemetega.
31.Kaustiku (ja võimaliku selle vahel olnud pildi) ning raamatu äravõtmine vaidlusalusel läbiotsimisel ei ole tõendatud. On võimalik, et need sattusid prügi hulka. Kohus peab usutavaks vanglaametnike seletusi, et kaebaja kamber oli täis erinevaid asju ja väga segamini (tl 71, 72). See ühtib kaebaja väitega, et kui ta kambrisse kutstuti, siis olid osad asjad juba
pandud 160-liitrisesse prügikotti (tl 83 pöördel). Sel juhul oli asjade kaduma minek kaebaja enda riisiko.
32.Kaebaja ei ole tõendanud sündmusi, millega ta seostab mittevaralist kahju seoses küünetangide puudumisega. Tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja oleks pärast 07.08.2022.a läbiotsimist pöördunud arsti poole sissekasvanud varbaküünte tõttu või muul põhjusel, mida saaks seostada küünetangide puudumisega. Kaebaja väitel rääkis ta küüntega seotud probleemidest arstile 15.09.2022. Tervisekaardi kanne (tl 99 ja pöördel) seda ei kinnita. Sissekasvanud küüntest või pikaks kasvanud küünte põhjustatud vigastustest ei ole juttu. Tervisekaardist ei nähtu, et 04.10.2022.a analüüside (kaebajal ekslikult 15.09.2022) järel oleks arst diagnoosinud põletiku (mädaniku) esinemist. Tervisekaart näitab, et kaebajal oli kokkupuude tervishoiutöötajaga ka 11.08.2022 (kaebajat kutsuti andma HIV analüüsi, kuid kaebaja soovis seda teha hiljem) ning 02.09.2022 (kaebaja soovis nasometiini, mis talle anti). Õige ei ole seega kaebaja väide, et ta taotles korduvalt kontakti tervishoiutöötajaga, kuid valvurid seda ei võimaldanud. Inspektor-kontaktisiku selgituse põhjal käis kaebaja regulaarselt pesemas ja ei ole kordagi kurtnud pikaks kasvanud küünte või teiste kinnipeetavate halvakspanu üle (tl 70).
33.Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus määrab kaebajale hüvitise kokku 154,50 eurot: varalise kahju hüvitis ära võetud pastapliiatsite eest 10,50 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis seoses 26.01-03.02.2022.a isolatsiooniga 144 eurot. Menetluskulud. Selgitused
34.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (vt ka otsuse punkti 35). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
35.Kohus vabastas kaebaja 22.05.2023.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Vastustajalt riigilõivu välja mõista ei saa (HKMS § 104 lg 10). Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3) ning puudub ka reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada. Riigilõivu küsimus ei vaja lahendamist otsuse resolutsioonis.
36.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Tartu Halduskohtu 26.01.2024.a lahend muudetud Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2025.a lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.