X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.10.2023 otsuse nr 15.3-3.2/821-1 ja 16.10.2023 ettekirjutuse nr 1052272934 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja IP Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RÕ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.12.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.12.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-2326 resolutsiooni p-i 1 peale; p-i 2 peale osas, millega vaidlustatakse menetlustoimingult eemaldamist; ning p-i 3 peale.
2.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.12.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-2326 resolutsiooni p-i 2 peale osas, milles vaidlustatakse salastatud teabekandjale ja sellega seotud ametnike ärakuulamisel antavatele selgitustele juurdepääsu piiramist ja neist ärakirjade saamist.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.12.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-2326 resolutsiooni p 2 muutmata.
Määrus ei ole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 11.10.2023 otsusega nr 15.3-3.2/821-1 Xle välismaalaste seaduse (VMS) § 124 lg 1 p 1 ning lg 2 p-de 2 ja 9 alusel tähtajalise elamisloa andmisest püsivalt Eestisse elama asumiseks. Otsuse kohaselt arvestati selle tegemisel mh PPA Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse 01.09.2023 koondõiendiga nr STR2323000752 (koondõiend), mille kohaselt tuleneb isiku tegevustest oht avalikule korrale VMS § 124 lg 1 p 1 mõistes.
3-23-2326
2.PPA tegi Xle 16.10.2023 ettekirjutuse nr 1052272934 Eesti Vabariigist lahkumiseks hiljemalt 23.10.2023 ning kohaldas Schengeni alale sissesõidukeeldu 3 aastaks.
3.X esitas 19.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 11.10.2023 otsuse ja 16.10.2023 ettekirjutuse tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
4.PPA esitas 20.11.2023 vastuses kaebusele taotluse koondõiendi osas menetluse kinniseks kuulutamiseks. PPA täiendas 11.12.2023 taotlust, paludes kaebaja ja kaebaja esindaja toimikuga tutvumise ja toimikule juurdepääsu piiramist koondõiendi osas. Taotluse põhjenduste kohaselt on koondõiendi näol tegemist piiratud tasemega riigisaladusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 5 p 1 mõistes. Kaebaja ega tema esindaja ei ole riigisaladusele juurdepääsuõigusega isikute ringis ja neile ei ole antud riigisaladusega tutvumiseks juurdepääsuluba. Seega puudub kaebajal ja tema esindajal õigus tutvuda koondõiendiga. Koondõiendis kajastatud teabe avaldamine võib ohtu seada tulevaste menetluste objektiivsuse ning võib konkreetsetel asjaoludel olla ohuks riigi julgeolekule. Vastustajal ei ole võimalik avalikustada konkreetset salastatuse õiguslikku alust, kuna see võimaldab ülemäära saada üldistatud teavet õiendi sisu osas. Kuna kaebaja on tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise üldiste põhjendustega tutvunud ja suutnud koondõiendi sisu teadmata esitada kohtule kaebuse, ei esine praeguses asjas sellist ülekaalukat kaebaja huvi, mis kaaluks üles vajaduse tagada piiratud tasemega riigisaladuse teabe kaitse.
5.X palus 03.11.2023 seisukohas mitte võtta asja juurde koondõiendit, mitte eemaldada kaebajat menetlustoimingult; kaaluda, kas koondõiendis olev teave õigustab kaebaja eemaldamist ning anda kaebajale võimalus selgituste ja tõendite esitamiseks.
6.Tallinna Halduskohus kuulutas 20.12.2023 määrusega haldusasja menetluse kinniseks asjas arutatava piiratud tasemega riigisaladuse (koondõiendi) ja sellega tutvumise osas (resolutsiooni p 1); eemaldas kaebaja ja kaebaja esindaja menetlustoimingutelt osas, milles kohus koondõiendiga tutvub ja kuulab vajadusel ära sellega seotud ametnike selgitused ning keelas kaebajal ja kaebaja esindajal vastava riigisaladust sisaldava dokumendi ja ärakuulamisel antavate selgitustega tutvumise ning neist ärakirjade saamise (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja taotluse koondõiendi asja juurde mittevõtmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3). HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh riigisaladuse hoidmiseks, HKMS § 79 lg 1 p 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Kaebaja vajadus kohtumenetluses koondõiendiga tutvuda ei kaalu üles huvi riigisaladuse kaitseks. PPA kinnitusel on koondõiendi puhul tegemist piiratud tasemega riigisaladusega, millele juurdepääsuks on RSVS § 25 lg 1 kohaselt vajalik riigisaladusele juurdepääsu õigus. Kohtule teadaolevalt ja PPA kinnitusel kaebajal ega tema esindajal riigisaladusele juurdepääsu luba ei ole. PPA on elamisloa pikendamisest keeldumisel tuginenud lisaks ohule avalikule korrale ka kaebaja eelnevatele väärteo- ja kriminaalkaristustele ning asjaolule, et PPA hinnangul ei ole kaebaja järginud Eesti põhiseaduslikku korda ja õigusakte. Oht avalikule korrale, millega on koondõiend seotud, on vaid üks mitmest alusest, millele tuginedes jättis PPA kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamata. Seega on kaebajal võimalik oma õigusi kohtumenetluses kaitsta ka koondõiendis kajastatud teabega tutvumata. Kaebaja põhiõiguse (õigus olla oma 2(5)
3-23-2326 kohtuasja arutamise juures) riivet ja koondõiendiga tutvumise keelamisest tulenevat nõrgemat positsiooni kohtumenetluses tasakaalustab kohtu kohustus hinnata kõiki asjas esitatavaid tõendeid igakülgselt ja kontrollida vaidlustatud haldusakte muu hulgas seonduvalt kaebajast tuleneva väidetava ohuga avalikule korrale. Varjatavat teavet ei ole võimalik tutvustada ka kaebaja esindajale, sh arvestades konkreetse esindaja avalikest allikatest nähtuvat tausta. Ka juhul, kui kaebaja esindajale oleks võimalik anda ajutine riigisaladusele juurdepääsuluba konkreetse dokumendiga tutvumiseks, leiab kohus, et kaebajalt (kliendilt) teabe kohta lisaküsimusi esitades, andmeid kogudes või seisukohti koostades (mida tuleks ka kaebajale tutvustada) ei ole seda võimalik teha viisil, mis aitaks kaitsta teabe sisu. Esindaja võib sealjuures avaldada teavet ka tahtmatult, kogemata, esitatavate küsimuste kaudu. Teabe varjamine on eelduslikult vajalik ka edasiulatuvalt tulevikus, st tegemist ei ole tõenäoliselt tähtsuse kaotanud, ammendunud teabega, mille kohta info saamine tagantjärele enam avalikku korda või julgeolekut kahjustada ei saaks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub 04.01.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.12.2023 määrus tervikuna. Puudub alus HKMS § 79 lg 1 p-le 1 tuginemiseks. Menetlusosalise eemaldamiseks menetlustoimingult peab esinema kaalukam vajadus kui kohtumenetluse kinniseks kuulutamiseks. Kohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam kaebaja menetlusõigusest. Kaebaja kinnitab, et ta ei ole toime pannud kriminaalkuritegusid alates 2019. a-st ja talle ei ole esitatud ühtegi süüteokahtlust. Samuti ei kuulu ta ühtegi kuritegelikku ühendusse ja teda ei ole kunagi selles kahtlustatud. Süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt ei käsitata kedagi kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Vastustaja on 11.10.2023 otsuses tuginenud (sh prokuratuuri kodulehel avaldatud) ajaleheartiklitele, mille sisu ei vasta tegelikkusele. Kaebaja soovib enda õigusi kaitsta aktiivselt ja on valmis PPA väidete ümberlükkamiseks esitama kohtule tõendeid või looma kohtule võimaluse reaalselt nende väidete kontrollimiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Määruskaebus on esitatud halduskohtu 20.12.2023 määruse peale tervikuna. Kuigi HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 on kohaldatavad üksnes kinniseks kuulutatud menetluses, ei ole seaduse järgi võimalik määruskaebust esitada osas, milles halduskohus kuulutas asja menetluse kinniseks. Määruskaebuse esitamine ei ole lubatav ka halduskohtu määruse peale osas, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse mitte võtta asja juurde koondõiendit. Nimetatud osas on kaebajal õigus esitada vastuväide kohtu tegevusele ringkonnakohtule esitatavas apellatsioonkaebuses, kui see peaks vajalikuks osutuma. Eelneva tõttu tuleb määruskaebus halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 peale; p-i 2 peale osas, millega vaidlustatakse menetlustoimingutelet eemaldamist; ning p-i 3 peale HKMS § 203 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel tagastada.
10.Toimikule juurdepääsu piiramise osas on määruskaebuse esitamine lubatud (HKMS § 88 lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 3(5)
3-23-2326
11.HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh riigisaladuse kaitseks – HKMS § 79 lg 1 p 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Menetlusosalisel võimaldatakse toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik.
12.Halduskohus ei ole 20.12.2023 määruses märkinud, et võtab koondõiendi tõendina vastu. Samas on tõendi vastuvõtmine arusaadav määruse resolutsioonist, millega kuulutati haldusasja menetlus piiratud tasemega riigisaladuse (koondõiendi) osas kinniseks, keelati kaebajal ja tema esindajal koondõiendi ja sellega seotud ametnike ärakuulamisel antavate selgitustega tutvumine ja neist ärakirjade saamine, ning jäeti kaebaja taotlus koondõiendi asja juurde mittevõtmiseks rahuldamata.
13.Menetlusosalise menetlustoimingult eemaldamise ja toimikule juurdepääsu õiguse piiramisel piiratakse põhiseadusest (PS) tulenevat õigust olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2). Kui piirangut kohaldatakse teise menetlusosalise esitatud tõendi kohta, riivatakse ka õigusest ausale kohtumenetlusele tulenevat menetlusosaliste õigust võrdsele kohtlemisele (PS §‐d 14 ja 15). Nimetatud põhiõigused ei ole siiski absoluutsed. Juurdepääsu tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 19.09.2017 otsus asjas Regner vs. Tšehhi, nr 35289/11, p‐d 148–149, 151–161; Euroopa Kohtu 04.06.2013 otsus asjas nr C-300/11, p‐d 55 jj).
14.PPA on 20.11.2023 ja 11.12.2023 taotlustes selgitanud, et koondõiend on piiratud tasemega riigisaladus RSVS § 5 lg 1 mõistes. RSVS § 26 lg 1 näeb riigisaladusele juurdepääsu eeldusena ette juurdepääsu õiguse olemasolu. Kui kohtumenetluses esitatakse tõendina salastatud teabekandja, siis juhul, kui menetlusosalisel ja tema esindajal puudub RSVS-s sätestatud juurdepääsu õigus, tuleb kohtul keelduda tutvumisõiguse andmisest ning menetlusosaline ja tema esindaja vastavas osas eemaldada menetlustoimingult. Otsustamisel, kas anda juurdepääs salastatud teabekandjatele, ei ole kohtul juurdepääsu õiguse puudumise korral HKMS §-des 79 ja 88 sätestatud kaalumisvõimalust (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p 26.1). Vaidlus puudub selles, et kaebajal ja tema esindajal puudub RSVS-s sätestatud juurdepääsu õigus. Seega on halduskohus õigesti piiranud kaebaja ja tema esindaja õigust tutvuda koondõiendi ja sellega seotud ametnike ärakuulamisel antavate selgitustega ning neist ärakirjade saamise õigust.
15.Riigisaladust sisaldavate dokumentide saladuses hoidmise huvi tuleb eeldada ja see huvi on praegusel juhul ilmselgelt kaalukam kaebaja ja tema esindaja huvist dokumentidega tutvumiseks. Juurdepääsu piiramisega ei kaasne kaebaja õiguste kaitseta jäämine või tema õiguste pöördumatu kahjustumine. Halduskohtus tutvub esitatud salastatud teabekandjaga ja annab sellele kohtuotsuses oma hinnangu. Juhul, kui otsus tehakse kaebaja kahjuks ja selles viidatakse tõendile, mille uurimises ei saanud kaebaja osaleda, on kaebajal võimalik otsust vaidlustada muu hulgas kohtu poolt tõendile antud hinnanguga mittenõustumise tõttu. Võimalikku edasikaebust lahendav kõrgema astme kohus saab sellisel juhul uuesti otsustada, kas tagada kaebajale juurdepääs (läbi julgeolekukontrolli) nendele dokumentidele või mitte, hinnates samas halduskohtu järelduste õigsust.
4(5)
3-23-2326
16.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.12.2023 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.