Viru Vangla kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 16. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja peab õigusvastaseks seda, et Viru Vangla nõuab kaebajalt tasu kaebaja pöördumistest registreeritud kujul väljatrükkide saamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Ka esitas kaebaja taotluse saada ärakiri kohtule esitatud kaebusest.
2.Vastusena kohtunõudele teatas Viru Vangla 24. jaanuaril 2024, et kaebaja on kaebuse asjaoludega seonduva vaide esitanud 9. jaanuaril 2024 nr 6-12/24/7-1. Antud vaidele ei ole vastust veel koostatud.
3.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
4.Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6 ja HKMS § 44 lg 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on
kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14. oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).
5.Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on tuvastamiskaebusest tõhusam vahend. Ka ei ole halduskohtule äratuntav kaebaja eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.
5.1.Kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma.
5.2.Arvestades, et kaebaja eesmärk on saada oma pöördumisest ärakirju ilma tasu nõudmata, on kaebuse eesmärgi saavutamiseks kohane mitte tuvastamis-, vaid kohustamisnõue. Kaebaja saab sellise nõude esitada kohtule pärast vangistusseaduse § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ehk juhul, kui vangla peaks jätma kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata ja vaide rahuldamata või vaide tagastama või jätma tähtaegselt lahendamata. Kaebajal on seejärel võimalik 30 päeva jooksul pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse (HKMS § 47 lg 2). Arvestades, et Viru Vangla 24. jaanuari 2024. a vastuse kohaselt on kaebaja vaie veel vangla menetluses ning möödunud ei ole ka vaide lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg (st kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus), ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust tõhusama nõude esitamiseks käiguta.
6.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Reinomäe kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
8.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud muuhulgas riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
9.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
10.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
11.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
12.Kaebaja on soovinud ärakirja kohtule esitatud kaebusest.
13.HKMS § 88 lg 2 esimene lause lubab menetlusdokumentidest ärakirja saamise õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine.
14.Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et ka HKMS § 28 lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (8. septembri 2015. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri.“
15.Arvestades, et kaebaja on praeguses haldusasjas esitatud kaebuse koostanud ise ning tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte, puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks kaebusest ärakirja saada.
16.Eelnevast tulenevalt jätab kohus J. Reinomäe taotluse kaebusest koopia saamiseks rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.