lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-151/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 19.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-151/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1154
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-151

Määruse kuupäev

19. jaanuar 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

XX (X) kaebus Tartu Vangla 26. detsembri 2023. a käskkirja nr 2-23/12/488 tühistamiseks ja Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses käeraudade kohaldamisega

1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-24-151.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohtusse saabus 16. jaanuaril 2024 Tartu Vanglas kinni peetava XX kaebus Tartu Vangla 26. detsembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/488 tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja märgib, et taotleb kahjuhüvitist summas 1600 eurot päevas seoses käeraudade kohaldamisega alates 26. detsembrist 2023. Käeraudu kasutati päevas 3-4 korda. Kaebaja osutab, et esitas vanglale käskkirja peale vaide 10 päeva tagasi, kuid vastust ei ole saanud. Samuti esitas ta taotluse kahju hüvitamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 18. jaanuaril 2024 kohtule, et kaebaja esitas
8.jaanuaril 2024 vanglale vaide (reg nr 1-11/24/6-1), milles taotles käskkirja nr 2-23/1-2/488 kehtetuks tunnistamist, ning samas pöördumises esitas ka kahjunõude (reg nr 1-13/24/17-1) käeraudade alusetu kohaldamise osas.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus kontrollib esmalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ja sellest tulenevalt kaebuse lubatavust (I) ning seejärel võtab seisukoha kaebaja riigi õigusabi taotluse ja riigilõivust vabastamise taotluse kohta (II).

3-24-151 I

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja taotleb Tartu Vangla 26. detsembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/488 tühistamist ja Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses käeraudade kohaldamisega (HKMS § 37 lõike 2 punktid 1 ja 4).
5.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamis- ja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõigetes 5 ja 8). VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
6.Käesoleval juhul nähtub nii kaebaja enda kaebusest kui Tartu Vangla 18. jaanuari 2024. a vastusest, et kaebaja vaie Tartu Vangla 26. detsembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/488 peale ning kahju hüvitamise taotlus seoses käeraudade kohaldamisega on hetkel Tartu Vangla menetluses. Kaebaja vanglale esitatud vaide ning kahjunõude pinnalt võib küll asuda seisukohale, et kohtueelse menetluse võib lugeda alanuks, kuid vaide ja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtpäev ei ole veel saabunud. Vastavalt VangS § 11 lõikele 7 on vangla haldusakti peale esitatud vaide lahendamise tähtaeg 30 päeva arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile ning riigivastutuse seaduse § 18 lõike 1 kohaselt peab vangla lahendama kaebaja kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kaebaja esitas vaide ja selles sisalduva kahju hüvitamise taotluse 1. jaanuaril 2024 ning nende lahendamise tähtpäev ei ole veel saabunud. Seega on kaebaja oma tühistamis- ja hüvitamiskaebuse esitanud kohtule ennatlikult ehk enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.
7.Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus tühistamis- ja hüvitamisnõude esitamiseks praegusel juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
8.Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3-24-151 II

9.Kaebaja on avaldanud kaebuses soovi saada riigi õigusabi. Kohus mõistab riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). Kuigi kaebaja riigi õigusabi taotlus on äärmiselt lakooniline, peab kohus siiski võimalikuks taotluse sisuliselt lahendada. Kohtu hinnangul on antud juhul võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on vajalik ja kas esineb mõni RÕS § 7 lõikes 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
10.HKMS § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. Kui esineb vähemalt üks RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
11.RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Samuti ei anta riigi õigusabi olukorras, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lõike 1 punkt 1). Kuna kohus on eelpool asunud seisukohale, et kaebus tuleb tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, siis on kaebaja võimalus praeguses asjas oma õigusi kaitsta ilmselt vähene. Lisaks ei saa kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse pinnalt asuda seisukohale, et ta ei oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava tühistamis- ja hüvitamiskaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks vajadusel esitada samasisulise kaebuse uuesti kohtule pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kohus selgitab, et halduskohtul on tulenevalt uurimisprintsiibist haldusasjades kohustus isikut suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.
13.Kohus märgib, et kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium