X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses COVID-19 haigusesse nakatumisega
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. veebruaril 2024 (HKMS § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tartu Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg-d 5-6).
1.X (kaebaja) esitas 11. aprillil 2023 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/76-1 seoses sellega, et ta nakatus vanglas koroonaviirusega ning ei saanud seetõttu käia jalutamas (tervisekahju). Kaebaja palus välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot.
2.Viru Vangla jättis 9. juuni 2023. a otsusega nr 6-16/76-2 X kahju hüvitamise taotluse täies ulatuses rahuldamata.
3.X esitas 15. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Viru Vanglalt välja mõista rahaline hüvitis (1500 eurot) talle tekitatud tervisekahju eest. Kaebuse kohaselt nakatus kaebaja COVID-19 haigusesse, kuna osakond oli 4. aprillil 2023 lahti, kuigi vanglale oli viiruse levimine osakonnas teada.
4.Tartu Halduskohus võttis 19. juuni 2023. a määrusega X kaebuse menetlusse.
5.Viru Vangla esitas 19. juulil 2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.Kohus määras 3. novembri 2023. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja hinnangul oli vanglale teada, et vanglas on tuvastatud COVID-19 viirus. Kaebaja eluosakonnas võimaldati mitmel haigel inimesel 4. aprillil 2023 vabalt liikuda. Vangla tegevuse tulemusena haigestus kaebaja COVID-19 viirusega.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Meditsiiniõde tuvastas 4. aprillil 2023 kaebajal positiivse COVID-19 kiirtesti tulemuse. Kuigi käesolevaks ajaks on COVID-19 haiguse käsitlemine muutunud leebemaks, ei saa mööda vaadata sellest, et tegu on nakkushaigusega. Vangla tingimustes on nakkuse levimise võimalused suured, kuna palju inimesi viibib suletud territooriumil ning nakatunute ajutine isoleerimine on vajalik, proportsionaalne ning tõhus meede, et vähendada viiruse leviku ohtu. Ka kaebaja puhul toimus isolatsioon lühiajaliselt. Vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks ning seega puudub riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud õigusvastane tegu, mis annaks aluse kahju hüvitamiseks. Ka ei ole vangla tegevus olnud süüline.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses enda nakatumisega vanglas COVID-19 haigusesse. Kaebuse kohaselt nakatus kaebaja COVID-19 haigusesse, kuna osakond oli 4. aprillil 2023 lahti, kuigi vanglale oli viiruse levimine osakonnas teada. Vangale esitatud kahjunõudes nõudis kaebaja kahju hüvitamist ka jalutamisega seotud alustel, kuid kohtule esitatud hüvitamiskaebuses kaebaja nendele alustele enam ei tugine. Seega on kaebuses toodud alus kahju hüvitamise taotluses ja vangla otsuses käsitletud alusest mõnevõrra kitsam (vt ka 19. juuni 2023. a määrus asjas nr 3-23-1370, p 4). Vaidluse all on seega, kas vastustaja on seoses kaebaja haigestumisega COVID-19 haigusesse õigusvastaselt käitunud ning kas ta vastutab kaebaja haigestumise eest või mitte.
3-23-1370
10.Kaebaja hinnangul nakatus ta vangla tegevuse tõttu ning palub seetõttu mõista vastustajalt tervisekahju tekitamise eest välja hüvitise 1500 eurot. Vangla kaebaja hinnanguga ei nõustu ja on seisukohal, et vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks ning seega puudub RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud õigusvastane tegu, mis annaks aluse kahju hüvitamiseks.
11.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi (tekitati tervisekahju); õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
12.Kahjunõude lahendamisel on esmajoones oluline, kas vastustaja tegevus(etus) oli õigusvastane. Vangistusseadus ei sisalda erisätteid, mis reguleeriksid abinõude kohaldamist nakkushaiguse tõrjumise eesmärgil. Põhiseaduse §-s 16 ja 28 sätestatud põhiõigusest elu ja tervise kaitsele tuleneb riigi positiivne soorituskohustus, see kohustus laieneb ka vanglale. Samuti tuleneb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 17 lg-s 3 sätestatud riigi ülesannetest, et justiitsministeeriumil ja vanglatel lasus üldine kohustus vangla töökorralduses ennetavaid abinõusid rakendada. Seejuures tuleb siiski arvestada, et vastustajal ei olnud nakkushaiguste leviku ja haigestumise takistamisel kohustust vältida nakatumist täielikult. Sellise eesmärgi ja kohustuse asetamine vanglale oleks nakkushaiguste olemust ja levikuviisi arvestades ebarealistlik ja põhimõtteliselt mittetäidetav. Ükski kaitsemeede ei taga 100% kindlusega, et viirus vanglasse ei satu, seal ei levi ning et isikud ei nakatu. Lisaks tuleb arvestada, et vanglas ei ole võimalik kokkupuuteid kinni peetavate isikute vahel ning nende ja vanglaametnike vahel täielikult ära hoida ning teatud ulatuses esineb haigestumise risk alati. Seega ei lasunud vanglal kohustust saavutada kindel tulemus (viirusevaba vangla), vaid vanglal lasus kohustus võtta kasutusele asjakohased meetmed nakkuse edasikandumise ohu vähendamiseks. Kui vangla võttis viiruse leviku tõrjumiseks kasutusele piisavad meetmed ning järgis neid, siis ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ega ole kaebaja haigestumises süüdi.
13.NETS § 17 lg 3 punktide 1 ja 2 kohaselt korraldab Justiitsministeerium kinnipidamisasutuses võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele, tervishoiutöötajatele ning arestialuste, vahistatute ja kinnipeetavatega vahetult kokkupuutuvatele isikutele ja võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele. Viru Vangla direktori 13. mai 2022. a käskkirjaga „COVID19 nakkustõrjemeetmed Viru Vanglas“ nr 1-1/60 (dtl-d 18-20) võttis vangla vastu otsuse teha kõikidele esimest korda vanglasse vastu võetud vangidele kiirtest (p 2) ning paigutada kõik COVID-19 positiivsed, haigustunnustega, kehtiva EL COVID-19 tõendita lähikontaktseks hinnatud või välismaalt vastu võetud kinnipeetavad (karistust kandvad või eelvangistuses
3-23-1370 viibivad isikud) isolatsiooniosakonda või -kambrisse (tuppa) kuni haiguse peiteperioodi lõpuni või nakkusohu lõppemiseni (p 4). Ühtlasi piiras vangla isolatsiooniosakonnas või isolatsioonikambris paiknevate kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabadust järgmiselt: kinnipeetavatel ei lubata osakonna piires liikuda (p 5.1); kinnipeetavaid saadetakse vaid äärmisel juhul. Lubatud on vaid hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks ettenähtud saatmised. Kinnipeetav kannab saatmisel kaitsemaski ja isolatsiooniosakonnast väljumisel desinfitseerib käsi. Kui kinnipeetav keeldub kaitsemaski kandmast või käsi desinfitseerimast, siis saatmist ei toimu, v.a kui kinnipeetava elu või tervis on ohus (p 5.2); jalutamist ei võimaldata COVID-19 nakatunud vangidele ja kehtiva EL COVID-19 tõendita lähikontaktsetel (p 5.3); helistamine võimaldatakse vastavalt taotlusele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele (p 5.4); isolatsioonikambri või -osakonna kinnipeetavale, kes paikneb kambris, milles ei ole dušši, tagatakse duši kasutamine vähemalt üks kord nädalas (p 5.5); kaupluse teenuse kasutamisel peab kinnipeetav arvestama, et osakonnas paikneva külmkapi kasutamine ei ole võimalik ja kiiresti riknevaid kaupu tuleb osta arvestusega, et ta saab need ära tarvitada kauba kambris säilimise aja jooksul (p 5.6). Eelviidatud käskkirja andmist põhjendati vajadusega minimeerida COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku võimalust vanglas ning kaitsta seeläbi nii kinnipeetavate kui ka vanglateenistujate tervist. Seega võttis vangla aegsasti kasutusele erinevaid abinõusid vanglas viibivate isikute kaitsmiseks ja COVID-19 viiruse leviku vähendamiseks.
14.Vaidlus ei ole selles, et kaebajal tuvastati 4. aprillil 2023 koroonaviirus (haigusjuht nr A6634 2023). Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt ilmnesid kaebajal haigussümptomid (kurguvalu) 3. aprillil 2023 ning samal päeval kella 17 paiku tehtud COVID-19 testi tulemus oli negatiivne. Õhtuste ravimite jagamise ajal oli kaebaja kehatemperatuur 37,1C ̊ ning enesetunne varasemaga pigem halvemaks läinud, kaebaja sai valvurilt paratsetamooli (haigusjuht nr A6558 2023). 4. aprillil 2023 kaebajale tehtud COVID-19 kiirtest oli positiivne, misjärel kaebaja isoleeriti. 9. aprillil 2023 tehti kaebajale COVID-19 haigestumisega seotud isolatsiooni lõpetamisega seoses uus tervisekontroll ning kaebajal puudusid tervise osas kaebused (haigusjuht nr A6870 2023). Tervisekaardil kajastatud andmete kohaselt ei vajanud kaebaja haiglaravi ning tal esinesid tavapärased COVID-19 sümptomid. Kohtule esitatud menetlusdokumentides kajastatu ei viita, et kaebaja oleks haiguse läbi põdenud raskelt ning et tal oleks esinenud haigusest tingitud pikaajalisi tüsistusi.
15.Kaebaja heidab vastustajale ette, et kuigi vastustajale oli teada, et vanglas on tuvastatud COVID-19 viirus, oli sellele vaatamata 4. aprillil 2023 osakond avatud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks eiranud Viru Vangla direktori 13. mai 2022. a käskkirjaga nr 1-1/60 kehtestatud COVID-19 nakkustõrjemeetmeid. Kuna kaebajale 3. aprillil 2023 tehtud testi tulemus oli negatiivne, siis ei olnud kaebaja kohene isoleerimine vajalik. Viru Vangla 9. juuni 2023. a otsusest nr 6-16/76-2 nähtub, et haigusjuhtumid vanglas tuvastatakse asjakohaste testidega ning meditsiiniosakond edastas informatsiooni haigestumise kohta üksustele. Pärast vastava teabe saamist tehti edasised täpsemad toimingud üksusesiseselt esimesel võimalusel. Asja materjalidest nähtuvalt kohaldaski vangla kaebaja suhtes seoses COVID-19 positiivse kiirtesti tulemusega 4. aprillil 2023 isolatsiooni kuni 9. aprillini 2023. Kohus nõustub vanglaga, et seda, millal ja kuidas nakatumine toimus, on tagantjärgi võimatu tuvastada, kuivõrd haigestumisele võib eelneda peiteperiood. Kuigi kaebaja on veendunud, et viiruse sai ta just 4. aprillil 2023, mil osakond oli avatud, siis kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt ilmnesid kaebajal haigussümptomid (kurguvalu, kehatemperatuur 37,1 ̊C, kehv enesetunne) juba 3. aprillil 2023, kuigi sel päeval tehtud COVID-19 kiirtesti tulemus oli negatiivne. Terviseameti kodulehel kajastatud teabe kohaselt tuvastab antigeeni kiirtest viiruse ainult siis, kui viiruse kogus organismis on väga kõrge, mis tavaliselt on kuni 4-5 päeva pärast
3-23-1370 sümptomite tekkimist. Inimene võib olla nakkusohtlik juba enne sümptomite teket ja veel mitu nädalat pärast sümptomite tekkimist, aga antigeeni test seda tuvastada ei suuda.1 Seega on tõenäoline, et kaebaja ei nakatunud mitte 4. aprillil 2023, mil kaebajal tuvastati kiirtestiga COVID-19 nakatumine, vaid nakatumine toimus varem. Kohtule esitatud materjalides puuduvad viited sellele, et vastustaja oleks soovinud kaebajat COVID-19 viirusega nakatada ja talle terviseprobleeme põhjustada. Samuti ei kinnita kaebaja väited ja kohtule esitatud materjalid, et vangla tegevuses oleks viiteid hooletusele ja ebakohaste meetme kohaldamisele seoses vanglas levinud viiruse tõkestamisega. Kohtu hinnangul on vastustaja püüdnud piirangute kohaldamisega asjakohaselt vähendada viiruse levimist vanglas.
16.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik kindlaks teha, kellelt täpselt kaebaja koroonaviiruse sai, kuid kuna vastustaja võttis vanglas kasutusele asjakohased meetmed nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjumiseks, sh viirusega nakatumise ja selle edasikandumise tõenäosuse vähendamiseks, siis ei ole vanglale kaebaja haigestumine ette heidetav. Kuna vastustaja ei ole olnud tegevusetu ning tema tegevuses ei ilmne õigusvastasust, siis on üks kahju hüvitamise eeldus täitmata ning hüvitamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohus jätab seetõttu X kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
17.Kaebus oli riigilõivuvaba, menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.