Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-22-1015 12. jaanuar 2024 Maria Lõbus Alexander Trofimovi kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži tuvastamiseks Kaebaja – Alexander Trofimov, esindaja Sergei Ivanov Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tuvastada, et Alexander Trofimov töötas ajavahemikul 9. jaanuarist 2006 kuni 7. augustini 2014 Metalliset Eesti AS-is täistööajaga ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 osas V „Metalli töötlemine“ punktis 4 „Metallitöötluse ühiskutsed“ erialakoodi 11618 all toodud ametikohale „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“.
3.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt Alexander Trofimovi kasuks välja menetluskulu 1200 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 12. veebruar 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Alexander Trofimov (kaebaja) esitas 14. oktoobril 2021 Sotsiaalkindlustusametile (vastustaja) avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.
2.Vastustaja peatas 23. märtsi 2022. a otsusega nr E11221-1 kaebaja pensioniavalduse menetlemise seoses kaebaja sooviga pöörduda kohtusse tõendamaks soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži olemasolu. Kaebajal on täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev 25-aastase pensionistaaži nõue, kuid täitmata on soodusstaaži nõue 12 aastat ja 6 kuud (soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkt 2). Vastustaja märkis, et kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvatakse järgmised töötamise perioodid: 14. juuli 1980 14. oktoober 1980 elektrilukksepana Balti SEJ-s ning 14. märts 1996 5. jaanuar 2006 plastmassi valajana ja gaaslõikajana AS-is Balti ES, kokku 10 aastat ja 24 päeva. Vastustaja leidis, et soodusstaaži hulka ei saa arvata töötamise aega Metalliset Eesti AS-is perioodil 9. jaanuar 2006 7. august 2014, kokku 8 aastat 6 kuud ja 29 päeva, sest ei ole üheselt selgelt tõendatud, et kaebaja töötas sel perioodil täistööajaga gaaslõikajana (Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“ erialakood 11618).
3.Kaebaja esitas 4. mail 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille Tallinna Halduskohus andis kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja jättis täitmata kohustuse tuvastada asja lahendamiseks olulised asjaolud. Kui kogutud tõendites on vastuolud, on haldusorgan kohustatud tegema kõik endast oleneva, et need vastuolud kõrvaldada. Vastustaja on rikkunud haldusmenetluse seaduse § 38 lõiget 2, kui ei selgitanud kaebajale, millised tõendid või muud dokumendid võib esitada asja lahendamiseks. Samuti ei selgitanud vastustaja, et tõendiks võivad olla ka tunnistajate ütlused, ekspertide arvamused ja spetsialistide selgitused. Lisaks kohaldas vastustaja valesti õigusnormi. Praegusel juhul on asjakohane määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 jaotises „Metallitöötluse ühiskutsed“ koodi 11618 all märgitud kutse „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“. Kaebaja poolt Metalliset Eesti AS-is perioodil 9. jaanuar 2006 7. august 2014 täidetud tööülesanded vastavad sellele kutsele. Loetelus nr 1 ei ole
3-22-1015 mõeldud ainult käsitsi töötamist, vaid on toodud kutse selle üldises tähenduses, kuna selliste kahjulike tegurite mõju nagu seadmete ja materjalide pindade kõrge temperatuur; töötsooni kõrgendatud õhutemperatuur; gaasi-õhu segude plahvatusohtlikkus; suurendatud heledus; keevitusaerosoolid; sädemed, pritsmed ja sulametalli heitmed; müra, vibratsioon jne on automatiseeritud plasmakaare lõikamisseadmetega töötamisel täielikult olemas. Soodustingimustel pensioni määramise üle otsustades ei saa lähtuda Metalliset Eesti AS-iga sõlmitud töölepingus märgitud ametinimetusest, sest see ei vasta kaebaja tegelikult tehtud töö sisule, vaid arvesse tuleb võtta 8. juulil 2014 väljastatud tõend, milles on märgitud kaebaja tegelik ametikoht koos selgitusega, et töötas kuuma metalli plasmakaarlõike seadme gaaslõikajana. Vastustaja oli kohustatud välja nõudma kaebaja endiselt tööandjalt Metalliset Eesti AS-ilt kaebaja selles ettevõttes töötamise perioodi puudutava töökeskkonna riskianalüüsi, et välja selgitada plasmakaarlõikeseadmega töötavate töötajate tervist kahjustavad tegurid. Samuti tuli nõuda endiselt tööandjalt vastamist konkreetsetele küsimustele. Lisaks oli vastustaja kohustatud nõudma töötervishoiu ja tööohutuse arstilt kaebaja perioodilise tervisekontrolli kaarte ning kaebaja tervisekontrolli suunamisel näidatud kahjulike tegurite loetelu.
5.Vastustaja selgitas, et ta viis haldusmenetluse läbi lähtudes asjaolust, et kaebaja soovib, et tema töötamine gaasilõikepingi operaatorina 9. jaanuarist 2006 7. augustini 2014 arvestataks töötamisena määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“ erialakoodi 11618 alusel kui gaaslõikaja. Kaebaja esitas pensioniavalduse, soovides soodustingimustel vanaduspensioni määramist loetelu nr 2 alusel. Kohtumenetluses esitatud väide, et kaebaja poolt kõnealusel perioodil täidetud tööülesanded vastavad kutsele „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“, erialakood 11618, loetelu nr 1, osa IV „Metallitöötluse ühiskutsed“, on uus väide, mida ei ole haldusmenetluses uuritud. Tööraamatus ei ole märgitud kaebaja ametinimetust. Kaebaja ja Metalliset Eesti AS vahel sõlmitud töölepingu kohaselt asus kaebaja tööandja juurde tööle gaasilõikepingi operaatori ametikohale täistööajaga. Töö sisu on määratletud ametijuhendis. Vastustaja on teinud kaebaja tööandjale, Metalliset Eesti AS-ile, uue nimega HANZA Mechanics Narva AS, korduvalt päringuid, et selgust saada kaebaja ametikohas ja tema tööülesannetes. Tööandja saatis 6. jaanuaril 2022 vastuseks töölepingu ning vastas 17. jaanuaril 2022, et kaebaja töötas gaaslõikaja ja gaaslõikepingi operaatorina, ning selgitas, et gaaslõikaja ja gaaslõikepingi operaatori töö spetsiifika ja tegemise meetodid on erinevad ning et ka seadmed, millega töötab gaaslõikaja ja gaaslõikepingi operaator, on erinevad. 3. veebruaril 2022 palus vastustaja tööandjalt täiendavat infot gaaslõikaja ja gaaslõikepingi operaatori tööülesannete kohta ning palus väljastada nende ametijuhendid. Vastuseks edastas tööandja 23. veebruaril 2022 ametijuhendi, mis ei ole seostatav kummagi ametikohaga. Haldusmenetluses ei leidnud tõendamist, et kaebaja töötas gaaslõikajana. Sotsiaalministri määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ § 28 annab tõepoolest Sotsiaalkindlustusametile õiguse kas siis kahe või teatud juhul ka ühe tunnistaja ütluste alusel pensioniõiguslikku staaži kindlaks teha, aga seda üksnes juhul, kui dokumendid ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Antud juhul on dokumendid kaebaja töötamise kohta säilinud. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, nagu oleks vastustaja pidanud tööandjalt välja nõudma riskianalüüsid, et välja selgitada plasmakaarlõikeseadmega töötavate töötajate tervist kahjustavad tegurid. Samuti ei nõustu vastustaja kaebajaga, nagu oleks pidanud vastustaja nõudma arstilt kaebaja tervisekontrolli kaarte ja töötaja tervisekontrolli suunamisel näidatud kahjulike tegurite loetelu. Soodusstaaži arvestamiseks ei piisa vaid tervistkahjustavates tingimustes töötamisest. Töötamise aja soodusstaaži hulka arvestamise eelduseks ei ole tervisekahju tekkimise tuvastamine.
3-22-1015
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja töötamine perioodil 9. jaanuar 2006 7. august 2014 Metalliset Eesti AS-is vastab mõnele määruses nr 206 toodud ametikohale. Lisaks on küsimus selles, kas kaebaja täitis määruses nr 206 nimetatud ametikohale iseloomulikke tegevusi täistööaja ulatuses (SVPS § 1 viimane lause). Kui vastus nendele küsimustele on jaatav, on kaebajal täidetud vajalik staaž soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks (SVPS § 1 punktid 1 ja 2).
7.Kohus märgib esmalt, et praegune kaebus on menetlusse võetud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži tuvastamiseks, st avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks (HKMS § 5 lõike 1 punkt 6, § 37 lõike 2 punkt 6). See tähendab, et kohus kontrollib siinses asjas kitsalt üksnes seda, kas kaebaja töötamine perioodil 9. jaanuar 2006 7. august 2014 Metalliset Eesti AS-is vastab mõnele määruses nr 206 toodud ametikohal töötamisele täistööajaga. Kohus ei anna hinnangut sellele, kas vastustaja viis kuni kaebaja pensioniavalduse menetlemise peatamise otsuse tegemiseni haldusmenetluse läbi nõuetekohaselt, sh kas ta täitis uurimispõhimõttest tulenevaid kohustusi. Seetõttu jätab kohus kaebaja vastavad etteheited tähelepanuta.
8.Vastustaja selgitas, et haldusmenetluses tugines kaebaja sellele, et tema töötamine perioodil 9. jaanuar 2006 7. august 2014 Metalliset Eesti AS-is vastab määruse nr 206 loetelus nr 2 osas XX „Ühiskutsed“ koodi 11618 all toodud ametikohale „Gaaslõikaja“. Ka kaebaja 14. oktoobri 2021. a pensioniavalduse punktist 3 nähtub, et ta palus endale määrata soodustingimustel vanaduspensioni nimekirja nr 2 alusel. Kohtumenetluses on kaebaja aga leidnud, et tema töötamine perioodil 9. jaanuar 2006 7. august 2014 Metalliset Eesti AS-is vastab määruse nr 206 loetelus nr 1 osas V „Metalli töötlemine“ punktis 4 „Metallitöötluse ühiskutsed“ koodi 11618 all toodud ametikohale „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas kaebaja töötamine vastas viimati nimetatud ametikohale.
9.Kaebaja ja Metalliset Eesti AS vahel 9. jaanuaril 2006 sõlmitud töölepingus nr N-86 on kaebaja ametikohaks märgitud gaasilõikepingi operaator ning tööajaks märgitud täistööaeg. Kaebaja tööraamatus puudub perioodi 9. jaanuar 2006 7. august 2014 puudutavas osas kanne tema ametikoha kohta.
10.Metalliset Eesti AS-i peadirektori R. Jakobsoni ja tootmisdirektori J. Smelovsky poolt
8.juulil 2014 allkirjastatud tõendi kohaselt töötas kaebaja perioodil 9. jaanuar 2006 7. august 2014 Metalliset Eesti AS-is täistööpäeva ulatuses gaaslõikajana.
11.Vastuseks vastustaja päringutele selgitas HANZA Mechanics Narva AS (Metalliset Eesti AS uus nimi) personaliassistent T. Lasimer 17. jaanuaril 2022, et kaebaja töötas kõnealusel perioodil gaaslõikajana ja gaaslõikepingi operaatorina ning nende ametikohtade tööspetsiifika, -meetodid ja -seadmed on erinevad. Täpsemaid selgitusi personaliassistent ei esitanud. Personaliassistent edastas vastustajale Metalliset Eesti AS metallitöölise 1. septembri 2005. a ametijuhendi. Ametijuhendi kohaselt olid metallitöölise põhiülesanded järgmised: tööde teostamine vastavalt tootmistellimustele ja operatsiooni tehnoloogilisele juhendile; esitatud tellimustööde teostamine operatiivselt, korrektselt ja kvaliteetselt; enese
3-22-1015 kursis hoidmine tootmiseks, remondiks ning teenustöödeks vajaminevate materjalide ning tööriistade omadustega ning õigete töövõtete kasutamine; tööriistade, materjalide ja muude tootmisvahendite säästlik ja otstarbekohane kasutamine; avastatud praaktoodete toimetamine viivitamatult oma töölõigu praagiisolaatorisse ja jaoskonna meistri informeerimine; tootmisprotsessis tekkivate materjalijääkide ja jäätmete toimetamine oma jaoskonnas määratud kogumiskohta; hoolitsemine oma töökeskkonna ja töökoha heakorra ja puhtuse eest.
12.Metalliset Eesti AS-i tootmisdirektor J. Smelovsky ja meister S. Svobodin, kes töötasid Metalliset Eesti AS-is kõnealusel perioodil, selgitasid 20. aprillil 2022 allkirjastatud kirjalikes selgitustes, et kaebaja töötas perioodil 9. jaanuar 2006 7. august 2014 Metalliset Eesti AS-is operaator-gaaslõikaja ametikohal kuuma metalli plasmakaarega lõikamise seadmetel MGM 2000, Messer 130 ja DURMA-400. Kaebaja lõikas kuuma metalli gaasiga ja plasmaga. Plasmalõikamise protsessi käigus eraldub palju keevitusaerosoole, gaasi (osooni, lämmastikku), süsinikku, kroomi, mangaani ja niklit. Kahjulikeks teguriteks on ka intensiivne müra, valgus- ja soojuskiirgus ning elektromagnetiline mõju. Hapniku ja propaaniga käsilõikurit tuli kasutada detailide servade lõikamiseks. Tootmisdirektor ja meister leidsid, et kaebaja töötamine vastab ametikohale „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“. Nad kinnitasid, et kaebaja tegi seda tööd iga päev täistöökoormusega.
13.HANZA Mechanics Narva AS esitas 30. novembril 2023 kohtule D. Sova 30. novembri 2023. a kirjalikud selgitused. D. Sova selgitas, et asus Metalliset Eesti AS-i tööle 5. septembril 2006 ja on seal töötanud kuni 7. augustini 2014 tehnoloogi ja tootmisosakonna juhina. Kaebajat hakkas D. Sova tootmisosakonna juhina juhendama alates 1. novembrist 2012. D. Sova kinnitusel töötas kaebaja plasma- ja gaasilõikepingi operaatorina ning gaasilõikajana. Kaebaja tegi ühe tööpäeva jooksul nii gaasilõikaja kui ka gaasilõikepingi operaatori tööd, gaasilõikaja ülesannetele kulus umbes 1%-5% tööajast kuus ja gaasilõikepingi operaatori ülesannetele 95%-99% tööajast kuus. Kui kaebaja töötas gaasilõikajana, siis ta kasutas käsilõikurit, kus lõikamiseks kasutatakse hapnikku ja atsetüleeni. Kui ta töötas gaasilõikepingi operaatorina, siis töötas ta ühel ja samal ajal seadmetel MGM 2000, Messer 130, DURMA-400. MGM 2000 lõikab gaasiga ning Messer 130 ja DURMA-400 lõikavad plasmaga. Gaasilõikamise jaoks kasutatakse hapnikku ja propaani, plasmalõikamise jaoks hapnikku ja suruõhku. Gaasilõikepingi operaatori tööülesanded olid järgmised: tema valmistas materjali, seadistas seadmeid ja oli paigalduse hetkel lähedal kaarele. Töö käigus on kõrge temperatuur ja ultravioletne, elektromagnetiline kiirgus. Operaator mitte ainult ei vajutanud nuppu, vaid osales ka otse lõikeprotsessis, jälgides lõiget ja kvaliteeti. Kaebaja töötas seadmetega MGM 2000, Messer 130 ja DURMA-400 terve tööpäeva, välja arvatud aeg, kui ta kasutas käsilõikurit.
14.Kaebaja 2006., 2008., 2011. ja 2014. a tervisekontrolli kaartides on kaebaja ametikohtadeks märgitud gaasiplasma seadme operaator ja gaaslõikaja.
15.Metalliset Eesti AS Narva tehase töökeskkonna riskianalüüsis 1. veebruarist 2008 on kaebaja ametikohaks märgitud gaasilõikaja (riskianalüüsi lisa nr 3).
16.Eeltoodust nähtub, et kaebaja ametinimetus on erinevates dokumentides olnud erinev: gaasilõikepingi operaator, gaaslõikajaks, operaator-gaaslõikaja, plasma- ja gaasilõikepingi operaator, gaasiplasma seadme operaator. Metalliset Eesti AS metallitöölise 1. septembri 2005. a ametijuhend ei kirjelda kaebaja tööülesandeid sellise täpsusega, et oleks võimalik otsustada, kas ta tegi sellist tööd, mis vastab ametikohale „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“. Oluliselt detailsemat teavet annavad Metalliset Eesti AS-i
3-22-1015 tootmisdirektori J. Smelovsky ja meistri S. Svobodini 20. aprilli 2022. a kirjalikud selgitused ning Metalliset Eesti AS-i toonase tootmisosakonna juhi D. Sova 30. novembri 2023. a kirjalikud selgitused. Nendest selgitustest ilmneb, et kaebaja töötas perioodil 9. jaanuar 2006 7. august 2014 Metalliset Eesti AS-is korraga seadmetel MGM 2000, Messer 130, DURMA400, millega lõikas gaasiga ja plasmaga. Enamuse ajast lõikas kaebaja kuuma metalli masinatega, kuid mõningatel juhtudel tuli kasutada ka gaasiga käsilõikurit. Ka masinaga lõikamisel tuli viibida lõikeprotsessile lähedal, sest kaebajal oli kohustus jälgida lõiget ja kvaliteeti. Kirjalikest selgitustest ilmneb, et lõikamise protsessi käigus eraldub suures koguses kahjulikke aineid, on vali müra, kõrge temperatuur, ere valgus ja tugev elektromagnetkiirgus. Kohtu hinnangul tõendavad J. Smelovsky, S. Svobodini ja D. Sova kirjalikud ütlused, et kaebaja töö vastas perioodil 9. jaanuar 2006 7. august 2014 sisuliselt määruse nr 206 loetelus nr 1 osas V „Metalli töötlemine“ punktis 4 „Metallitöötluse ühiskutsed“ koodi 11618 all toodud ametikohale „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“. Kaebaja tegeles iga päev täistööpäeva ulatuses kuuma metalli gaasi ja plasmaga lõikamisega. Määruse nr 206 loetelus nr 1 ei ole täpsustatud, et seal oleks silmas peetud üksnes käsitsi gaasi ja plasmaga kuuma metalli lõikamist. Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. D. Sova rõhutas, et ka masinaga gaasi ja plasmaga kuuma metalli lõikamisel tuli kaebajal viibida lõikamisele lähedal. Seega olid masinaga kuuma metalli lõikamise kahjulikud mõjud tervisele võrdväärsed käsitsi kuuma metalli lõikamisega kaasnevate kahjulike mõjudega. Seetõttu tuleb loetelus nr 1 toodud ametikoha „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“ all mõista soodustingimustel vanaduspensioni eesmärki arvestades nii käsitsi kui ka masinaga gaasi ja plasmaga kuuma metalli lõikamist.
17.Kohus rahuldab kaebuse ja tuvastab, et kaebaja töötas perioodil 9. jaanuar 2006 7. august 2014 Metalliset Eesti AS-is täistööajaga ametikohal, mis vastab määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 1 osas V „Metalli töötlemine“ punktis 4 „Metallitöötluse ühiskutsed“ erialakoodi 11618 all toodud ametikohale „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“.
18.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Järelikult tuleb menetluskulud kanda vastustajal. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 1575 eurot (riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 1560 eurot). Kaebajale osutati õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot. Õigusabikulude kohta on kohtule esitatud kulude nimekiri ning kassa sissetuleku orderid, millest nähtuvalt on kulud tasunud kaebaja. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lõige 6). Kohus märgib esmalt, et kuna praegune kaebus on riigilõivuvaba, tagastas kohus 15. detsembri 2022. a määrusega kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot. Seetõttu ei ole põhjendatud riigilõivu välja mõista vastustajalt. Kaebaja õigusabikulud seisnevad järgnevas: Kliendikonsultatsioonid, dokumentidega tutvumine 29. märts 2022 – 2 t × 120 = 240 eurot; Kaebuse koostamine 4. mai 2022 – 4 t × 120 = 480 eurot;
3-22-1015
Tutvustamine vastustaja vastusega 18. jaanuar 2023 – 2 t × 120 = 240 eurot; Päring endisele tööandjale 13. veebruar 2023 – 0,5 t × 120 = 60 eurot; Seisukoht vastustaja vastusele 17. märts 2023 – 2 t × 120 = 240 eurot; Tutvustamine HANZA Mechanics Narva AS vastusega 4. detsember 2023 – 2 t × 120 = 240 eurot; Tutvustamine kohtumäärusega 8. detsember 2023 – 0,5 t × 120 = 60 eurot.
Kaebajale osutatud õigusteenuse tunnitasu on olnud kohtupraktikat arvestades aktsepteeritav. Küll aga leiab kohus, et kaebuse ja 17. märtsi 2023. a seisukoha koostamisele kulunud ajad on ebamõistlikult pikad. Kaebuse sisulise osa pikkus oli umbes 2 lk. Võttes arvesse, et esindaja oli juba kliendikonsultatsioonidele ja dokumentidega tutvumisele kulutanud 2 tundi, saab kaebuse koostamisele kulutatud ajast põhjendatuks pidada üksnes 2 tundi. 17. märtsi 2023. a seisukoha pikkus oli umbes 1 lk. Kohtu hinnangul oli selle koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Muid kulusid peab kohus põhjendatuks, võttes muu hulgas arvesse, et esindajal oli vaja menetlusdokumentidega ise tutvuda ja neid ka kaebajale tutvustada. Seega peab kohus kokkuvõtlikult põhjendatud ajakuluks 10 tundi ning seega vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks 1200 eurot (10×120). Niisiis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 1200 eurot. Kaebaja ülejäänud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.