Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 16.10.2025, Tartu 3-23-2023 X.X.-i kaebus soodustingimustel vanadus-pensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a otsus Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X., esindaja vandeadvokaat Oleg Matvejev Vastustaja/apellant – Sotsiaalkindlustusamet Kaasatud haldusorgan – Sotsiaalministeerium
RESOLUTSIOON
1.Võtta Sotsiaalkindlustusameti 16.06.2025. a vastusele lisatud 1981. aasta metoodiline juhend asja materjalide juurde.
2.Tagastada Sotsiaalministeeriumile 05.09.2025. a vastuse lisa (väljavõte 1960. a tööliste tariifi-kvalifikatsiooni teatmikust).
4.Tühistada Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a otsuse resolutsiooni punkt 1 ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
5.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
6.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 16.10.2025, arvates (HKMS § 212 lg 1).
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) peatas 12.07.2023. a otsusega X.X.-i pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni. SKA kinnitas 12.07.2023. a otsuses, et kaebajal on täidetud pensioni õiguse tekkimiseks vajalik 25-aastane üldise pensionistaaži nõue. SKA hinnangul on kaebaja soodusstaaž tõendatud 8 aasta 7 kuu ja 29 päeva ulatuses, kuid täitmata on soodusstaaži nõue 12 aastat ja 6 kuud.
2.X.X. esitas 14.09.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks. Kaebaja palus lugeda tuvastatuks, et töökoht, millel ta töötas ajavahemikul 01.11.2001–30.11.2007 AS-s Enefit Solutions (varasemad nimetused Eesti Energoremont, AS Eesti Energia ettevõte Eesti Energoremont, AS Eesti Energia Energoremont, AS Energoremont, OÜ ER Test Service, AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus), vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ peatükis VI „Elektrijaamad, aurumajandus“ koodidele 23362 ja 23398. Kaebuse põhjenduste kohaselt töötas kaebaja alates 03.03.1993 Narva Elektrijaamas katlapuhastajana. 30.10.2001 allkirjastatud töölepingu muutmise kokkuleppe kohaselt tõsteti kaebaja palka ja uue töökoha nimetuseks määrati 5. järgu katlapuhastaja asemel formaalselt „meister“. Kaebaja ametijuhendi (allkirjastatud 01.11.2001) kohaselt oli töökoha nimetuseks meister, struktuuriüksus survepesu. Kaebaja jätkas samasuguste tööülesannete täitmist, mida oli täitnud katlapuhastajana töötades. Tööülesannetele lisandus katlapuhastajate töö juhtimine ja nende tööde kontroll. Seda kajastavad ka töötasu suurendamised. Tegemist oli kaebaja vastutuse suurenemisega samas tootmistsehhis, kuid tervist eriti kahjustavad töötingimused ei olnud katlapuhastustsehhis muutunud. Seega ei ole põhjendatud kohelda kaebajat õigusaktide alusel erinevalt selle tõttu, et tööandja tegevuse tõttu oli tema töökoht 2001-2007 tööalastes dokumentides õigesti nimetamata. Kaebaja jätkas töötamist tervistkahjustavates töötingimustes, mistõttu on põhjendatud talle vanaduspensioni määramine soodustingimustel.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 24.10.2024. a otsusega kaebuse osaliselt ja tuvastas, et kaebaja töötas ajavahemikul 01.11.2001–30.11.2007 AS-s Enefit Solutions (varasemad nimetused Eesti Energoremont, AS Eesti Energia ettevõte Eesti Energoremont, AS Eesti Energia Energoremont, AS Energoremont, OÜ ER Test Service, AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus) täistööajaga ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis VI „Elektrijaamad, aurumajandus“ erialakoodidele 23362 ja 23398 (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis kaebuse kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude osas rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse menetluskulude hüvitamiseks ning jättis poolte menetluskulud nende enda kanda (resolutsiooni p 3). Halduskohus leidis, et kaebaja väiteid tõendavad tunnistajate S. Valuyskikhi, S. Sobolevi ja V. Medvedski kirjalikud ütlused, kaebaja kaastöötajate digitaalselt allkirjastatud seletused ning tööandja ja linnaarhiivi kinnitused. Kaebaja kaastöötajad kinnitavad, et nende töö peamised tervist kahjustavad riskitegurid olid nii naha kui hingamisteede kaudu kokkupuude põlevkivitolmu ja põlevkivituhaga (asbesti sisaldav). Töötajate seletused ja tunnistajate ütlused tõendavad kaebaja töö iseloomu ja tööülesandeid, mida kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul täitis. Kaebaja tööülesannete hulka lisandus 2001–2007. a katlapuhastajate töö juhtimine ja kontroll. Seda kajastavad ka töötasu suurendamised. Tegemist oli kaebaja vastutuse suurenemisega, kuid tervistkahjustavad töötingimused katlapuhastustsehhis ei muutunud. Seega ei ole põhjendatud kohelda kaebajat õigusaktide alusel erinevalt selle tõttu, et tööandja tegevuse tõttu oli tema töökoht tööalastes dokumentides õigesti nimetamata. Kaebaja jätkas töötamist tervist kahjustavates töötingimustes, mistõttu on põhjendatud talle vanaduspensioni määramine soodustingimustel. Kuna kohtul puudub alus tunnistajate ütluste tõepärasuses kahelda, tuleb kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõude osas täies ulatuses rahuldada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Vastustaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et 2
halduskohus kohaldas haldusasja lahendamisel ebaõigesti materiaalõiguse normi, hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme.
4.1.Kaebaja ametijuhenditest nähtub, et survepesu tsehhi meister asendas vanemmeistrit ja meistrit asendas 5. järgu katlapuhastaja. Ametijuhendis toodud meistri põhikohustuste loetelu ei kinnita kaebaja töötamise vastavust eelnimetatud erialakoodidele. Vande all antud tunnistuste kohaselt töötas kaebaja katlaturbiiniseadmete puhastuse meistrina. Loetelus ei ole nimetatud katla- ja turbiiniseadmete puhastamise meistri ametikohta. Loetelu nr 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile paigaldatud katla-, turbiini-, kütuse etteande, tolmkütuse valmistamise seadmete remondi meistril (kood 23362), aga mitte puhastuse meistril. Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on ka katla-, turbiini-, tolmkütuse valmistamise ja kütuse etteande tsehhi tootmisjaoskonna meistril (kood 23398). Töölepingus ja ametijuhendites oli kaebaja töötamise kohaks märgitud survepesutsehh, aga ametikohta katlapuhastamise ja/või survepesutsehhi meister ei ole nimekirja lisatud. Tootmistsehhi ei ole nimetatud ei tunnistustes ega ka selgitustes.
4.2.Kohtuotsusest ei selgu, kuidas on võimalik kaebaja töötamise vastavus kahele loetelus nr 2 toodud ametikohale. Kaebaja töötas meistrina ja ta ei töötanud samaaegselt kahel kohal.
4.3.Halduskohus tugines kaebaja poolt 02.05.2024 esitatud kaebaja kolleegide digiallkirjastatud selgitustele, mis ei ole antud vande all. Kõik need selgitused on koostatud kas ühe isiku poolt või kooskõlastatult, sest ei ole võimalik, et kuus isikut eraldiseisvalt nii sarnase sõnastusega tekstini jõuaksid. Seetõttu ei ole tegemist usaldusväärsete tõenditega. Halduskohus ei põhjendanud, miks peab kohus niivõrd sarnase tekstiga selgitusi usaldusväärseteks tõenditeks. Senises kohtupraktikas on peetud võimalikuks soodustingimustel vanadus-pensionile õigust andvat staaži tuvastada tunnistajate vande all antud ütluste alusel. Selline kohtupraktika peaks jätkuma ning ei ole põhjust seda muuta. Halduskohus ei järginud tunnistuste vormi osas senist kohtupraktikat. Halduskohus hindas tõendeid ja tunnistusi ebaõigesti ning nendega ei ole tõendatud kaebaja töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal täistööpäeva ulatuses.
4.4.Vastustaja lisas 16.06.2025. a vastuses, et antud juhul on nimekirjas loetletud, millistes tsehhides ja jaoskondades ning kutsealal töötamine vastava õiguse annab. Täidetud töökohustuste tegelikku vastavust nimekirjas toodud ametikoha või kutseala tööle saab tõendada dokumentidega, millest nähtub, kas töötamine toimus vastavas jaoskonnas või tsehhis ning vastavatel ametikohtadel. SKA juhindus ka 1981. aasta metoodilisest juhendist (vt vastuse lisa), milles on muuhulgas rõhutatud struktuuriüksuste nimetustest juhindumist (nt juhendi lk 2 lõigud 2 ja 3, lk 12 lõik 3).
5.Kaebaja palus jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
1.1.Kaebaja töö iseloom ja sisu vastavad määruse nr 206 loetelule nr 2. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et kohtuotsusest ei selgu, kuidas on võimalik, et kaebaja töötamine vastab kahele loetelus nr 2 nimetatud ametikohale. Koodides 23362 ja 23398 kirjeldatud ülesanded ja ametikohad on oma olemuselt väga ühtivad.
1.2.Riigikohtu järeldused asjas nr 3-17-1108 ei ole kohaldatavad praegusele vaidlusele muuhulgas põhjusel, et töövaldkonnad ja nende eripärad on erinevad, mistõttu ka Riigikohtu käsitletud töö sisu on erinev võrreldes praeguse asjaga.
1.3.Täpse ametinimetuse puudumine esitatud tõendites ei ole määrav tuvastamaks töö tegelikku sisu ja iseloomu. Ametikoha ülesannete ja iseloomu sisustamisel ei saa lähtuda pelgalt ametikoha ametlikust nimetusest, sest see oleks kohtupraktikaga vastuolus. Tunnistajate ülekuulamise eesmärk ongi uurida, milline oli töö iseloom ja sisu tegelikult. Kohtupraktikast on teada juhtumeid, kus isikud on täitnud tegelikkuses tööülesandeid, mida tööraamatus olev ametinimetus ei kajastanud. Võimalikud kahtlused tuleb tõlgendada töötaja kasuks. 3
1.4.Kaebaja kolleegide ütlustega on tõendatud soodustingimustel pensioni saamise eeldused. Kolleegide allkirjastatud ütlused ja selgitused vastavad tõenditele ettenähtud protsessivormile ning on usaldusväärsed. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta vaid vande all antud ütlusi. Halduskohtumenetluses on tõendiks ka dokumentaalne tõend. Kaebaja ei nõustu, et tema kolleegide tekstid on üsna sarnased või identsed. Samas ei saa ette heita tekstide sarnasust või identsust olukorras, kus kõik tunnistajad töötasid mitmeid aastaid või lausa aastakümneid ühes ja samas töökeskkonnas, ühes töökollektiivis, ühes tsehhis, neil on äärmiselt sarnased tööalased teadmised, kutseoskused, nad on täitnud äärmiselt sarnaseid tööülesandeid, on omanud tööst tulenevat väga sarnast mõttelaadi. Kõik selgitused on koostatud allakirjutanud isikute endi poolt ja erinevates arvutites. Vastupidist tõendatud pole. Kõik tunnistajad on oma spetsiifilise ala asjatundjad, mis tõstab nende ütluste usaldusväärsust veelgi.
6.Ringkonnakohus kaasas 01.08.2025. a määrusega asja menetlusse arvamuse andmiseks Sotsiaalministeeriumi. Kaasatud haldusorgan nõustus 05.09.2025. a vastuses SKA apellatsioonkaebusega.
6.1.Kaasatud haldusorgan nõustub SKA-ga, et kohtuotsusest ei selgu, kuidas saab kaebuse esitaja töötamine vastata samaaegselt kahele nimekirjas toodud ametikohale. Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega. Isiku tegevus töötades peab vastama ametinimetusele, määruses sätestatud tsehhile ja töö iseloomule. Kui need tingimused täidetud ei ole, siis ei ole ka õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
6.2.Kaebaja leiab, et teda ei ole põhjendatud kohelda erinevalt sellest tulenevalt, et tööandja tegevuse tõttu oli tema töökoht aastatel 2001–2007 tööalastes dokumentides õigesti nimetamata. Samas ei selgu, milline oleks pidanud kaebuse esitaja hinnangul tema korrektne ametinimetus olema.
6.3.Soodustingimustel vanaduspensioni määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirjadest neid mitte laiendades. Seetõttu on määrava tähtsusega, nii ametikoha nimetus kui ka tootmisala nimetus, kus isik töötas. Seega tuleb hinnata esitatud tõendite alusel, kas isiku reaalse töö sisu vastas või ei vastanud määruses sätestatule, k.a selles osas, kas isik töötas loetelus toodud ametikohal täistööajaga. Isiku tööülesandeid tuleb hinnata esitatud tõendite alusel, kuid üksnes töö sisu kirjeldus ei ole alati piisav sooduspensioni määramiseks, sest paratamatult ei nähtu sellest kõik nõutud asjaolud. See peab kindlalt mahtuma loetelus toodud ametikoha ja tootmisala raamidesse, mitte olema nendega vaid osaliselt sarnane või sisaldama loetelus toodud ametikoha elemente.
6.4.Praeguses asjas ei ole kindlaks tehtud, et kaebuse esitaja töötas remondi meistri ametkohal, mida eeldab kood 23362 või tootmisjaoskonna meistrina, mida eeldab kood 23398. Samuti ei ole asjas kindlaks tehtud, et kaebaja oleks töötanud mõne nimekirjas loetletud tsehhi vahetusjuhatajana (kood 24043). Vastavalt ametijuhendile asendas kaebaja vanemmeistrit. Seega oli meistri ametikohast kõrgem ametikoht vanemmeistri ametikoht. Vahetusjuhataja on eraldi ametikoht, mis seisneb kogu tsehhi, mitte ainult teatud osa, töö juhtimises.
6.5.Soodustingimustel vanaduspensionile on õigus isikul kas kümme või viis aastat enne üldist vanaduspensioniiga, seega tekitab sooduspensioni maksmine riigieelarvele täiendavat kulu. Seetõttu on väga oluline, et sooduspensioni määramisel vastaks seda taotlev isik kõigile loetelus toodud tingimustele ja et kõik sooduspensioni saamise tingimused oleksid täidetud ja asjaolud tõendatud.
7.Kaebaja esitas ringkonnakohtule enda lõpliku seisukoha, milles märkis järgmist. 4
7.1.SKA esitatud 1981. a metoodilise juhendi lk 13 viimases lõigus on otseselt öeldud, et õigus soodustuspensionile on nimekirjas loetletud kutsealadel töötavatel töölistel ja meistritel katlaturbiini tsehhides. Juhendi lk-l 14 on kirjas, et õigus soodustuspensionile on katlatsehhi ülematel ja nendel asetäitjatel. Järelikult on nimetatud juhend otsene tõend selle kohta, et kaebajal on õigus soodustustingimustel vanaduspensionile määruse nr 206 kohaselt.
7.2.1981. a juhend ei asenda määrust nr 206. Sotsiaalkindlustusamet ega sotsiaalministeerium pole tõendanud, et vastav 1981. a juhend oli määruse nr 206 eelkäija. Seetõttu ei ole kohane Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti seisukoht, et nimetatud juhendi alusel ei saa vastustajale soodustingimustel pensioni määrata. 1981. a juhend ei ole ka (kehtiv) õigusakt, ei ole siduv ja ei oma õiguslikku toimet.
7.3.Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele asjas nr 3-16-1821 ei ole asjakohane. Vastustaja soodusstaaži tekkimine on võimalik määruse nr 206 koodide 23362 ja 23398 koosmõjus, sest kaebaja õigus soodustingimustel vanaduspensionile on just läbi kahe koodi koosmõju (TlnRnKo 27.02.2018, nr 3-16-1821/55, p 15).
7.4.Ametikoha elementide sisaldumine tööülesannete kirjelduses viitab otseselt määruse nr 206 kriteeriumite täitmisele.
7.5.Kaebaja ei nõustu kaasatud haldusorgani seisukohaga, et halduskohtu otsuses pole kindlaks tehtud, kas kaebaja töötas remondimeistri ametikohal koodiga 23362 või kaebaja tootmisjaoskonna meistri ametikohal koodiga 23398. See küsimus on otsuses kindlaks tehtud ja see tugineb kaebaja esitatud menetlusdokumentidele ja tõenditele. Koodi 23362 nimetus „Paigaldatud katla-, turbiini-, kütuse etteande, tolmkütuse valmistamise seadmete remondi meister, vanemmeister“ ja koodi 23398 nimetus „Katla-, turbiini-, tolmkütuse valmistamise ja kütuse etteande tsehhi tootmisjaoskonna meister ja vanemmeister“ on äärmiselt sarnane. Mõlemad koodid hõlmavad äärmiselt sarnaseid tööülesandeid ja väga sarnast ametialast tegevust. Koodi 23362 ja 23998 ametialase tegevuse erinevus on väga ebaoluline ja seisneb rohkem keelekasutuses.
7.6.Kohtupraktikas on tunnistatud, et määruse nr 206 erialakoodide all toodud ametikohti saab tõlgendada laiendavalt (TrtRnKo 23.01.2025, nr 3-22-1015/30, p 9.2).
7.7.Ametijuhendite sõnastus on korduvalt tunnistatud pensionivaidlustes eksitavaks (TrtHKo 17.01.2024, nr 3-23-995/20, p 14; TlnHKo 16.07.2020, nr 3-19-2205/55). Kohtupraktikas on veel leitud, et isegi kui kaebaja poolt esitatud tõendites sisalduvad andmed on vastuolulised, siis ka sel juhul saab isikule määrata soodustustingimustel vanaduspensioni (TrtRnKo 23.02.2016, nr 3-14-331/37, p 5). Vabariigi Valitsuse määruse nr 206 tõlgendamisel ei saa lähtuda ametialase või muu dokumendi ametikoha nimetuse grammatilisest sisust, jättes piisavalt arvesse võtmata kaebaja tööeripära, tehtavate toimingute iseloomu ning seotuse (TrtHKo 24.08.2023, nr 3-22-1816/31, p 8).
7.8.Täiesti ainetu on ministeeriumi viide töötaja õigusele pöörduda tööandja poole kahju hüvitamise nõudega, sest see ei ole seotud määruse nr 206 kohaldamisega. Soodustingimusel vanaduspensioni määramise kohustus on sotsiaalkindlustusametil kui asutusel, mitte eraõiguslikul tööandjal.
7.9.Kaebaja ei nõustu ministeeriumi seisukohaga, et riigieelarvele täiendava kulu tekkimine on määrav soodustingimustel pensioni saajate ringi väga suureks kitsendamiseks. Oluline on ka põhiseadusliku sotsiaalriigi põhimõte, et inimesed oleksid sotsiaalselt kaitstud kehvade, tervist eriti kahjustavate töötingimuste puhul. Vastasel juhul kaoks soodustingimustel vanaduspensioni seaduse mõte ja eesmärk.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus otsustab esmalt apellatsioonimenetluses esitatud lisade asja materjalide juurde võtmise. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel 5
ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
8.1.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde vastustaja 16.06.2025. a vastusele lisatud 1981. aasta metoodilise juhendi „Pensionide määramisest soodustatud tingimustel“. Vastustaja selgitas, et ta on praktikas juhindunud lisatud dokumendist, ning pidas oluliseks välja tuua, et selles on muu hulgas rõhutatud struktuuriüksuste nimetustest juhindumist. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab esitatud juhend paremini mõista, millised põhimõtted võisid olla aluseks määruse nr 206 kehtestamisel.
8.2.Sotsiaalministeerium lisas 05.09.2025. a vastusele väljavõtte 1960. aastal välja antud teatmikust „Ühtne tööliste tariifi-kvalifikatsiooni teatmik. Üldkutsealad. VIII osa. Elektri- ja soojusenergia tootmine ja ülekandmine (energiamajandus)“ ning selgitas, et Nõukogude Liidu ajal olid kõikide tööliskutsealade ametikohtade kirjeldused toodud tariifi-kvalifikatsiooni teatmikes. Praeguses kohtuasjas kõne all olevatest ametikohtadest leiti sellest trükisest katlapuhastaja 1., 2. ja 3. järgu ametikohtade kirjeldused (lk 17–19). Täiendavat informatsiooni kaasatud haldusorganil ei ole. Kuna väljavõte ei sisalda informatsiooni katlapuhastuse meistri ametikoha ega vaidlusaluste koodide all loetletud ametikohtade kohta, siis ei ole esitatud väljavõttel asja lahendamise seisukohast tähtsust ja selle asja materjalide juurde võtmine ei ole seetõttu põhjendatud.
9.Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 197 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Kuna apellatsioonkaebuse sisust tulenevalt vaidlustas vastustaja halduskohtu otsuse üksnes osas, milles halduskohus rahuldas kaebuse ja tuvastas, et kaebaja töötas ajavahemikul 01.11.2001–30.11.2007 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal, siis mõistab kohus vastustaja tahet nii, et vastustaja taotleb Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a otsuse resolutsiooni p 1 tühistamist ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Praeguses asjas on pooled eri meelt selles, kas kaebaja tööstaaži ajavahemikul 01.11.2001–30.11.2007 saab arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.
12.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel.
13.Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ VI peatükis „Elektrijaamad, aurujõumajandus“ on koodi 23362 all nimetatud järgmised ametikohad: paigaldatud katla-, turbiini-, kütuse etteande, tolmkütuse valmistamise seadmete remondi meister, vanemmeister; ning koodi 23398 all: katla-, turbiini-, tolmkütuse valmistamise ja kütuse etteande tsehhi tootmisjaoskonna meister ja vanemmeister.
14.Kaebaja väitel tegi ta ajavahemikul 01.11.2001–30.11.2007 täistööajaga tööd, mis vastab määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 peatükis VI „Elektrijaamad, aurumajandus“ koodidele 23362 ja 23398. Kaebaja väidab ka, et pärast meistriks nimetamist jätkas ta töötamist tervist kahjustavates töötingimustes, mistõttu on põhjendatud talle vanaduspensioni 6
määramine soodustingimustel. Vastustaja on seisukohal, et ametijuhendis toodud meistri põhikohustuste loetelu ei kinnita kaebaja töötamise vastavust eelnimetatud erialakoodidele. Katla- ja turbiiniseadmete puhastamise meistri ametikohta ei ole loetelus nimetatud.
15.Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja töötas tervistkahjustavates tingimustes. Soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks üksnes selle tõendamisest siiski ei piisa, vaid lähtuda tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loeteludest. Halduskohus selgitas otsuse p-des 12 ja 13 iseenesest õigesti, et tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, mida peetakse töötamiseks tervist kahjustatavates tingimustes, määratlemise ainupädevus on SVPS alusel Vabariigi Valitsusel, ning et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Samas ei nähtu vaidlustatud otsusest, et halduskohus oleks kaebaja töö vastavust kaebuses viidatud erialakoodidele sisuliselt hinnanud. Halduskohus refereeris üksnes kaebaja seisukohti ja kaebaja töökaaslaste selgitusi, märkides omalt poolt põhjendusena vaid seda, et kohtul puudub alus tunnistajate ütluste tõepärasuses kahelda. Seda, mille alusel kohus tunnistajate ütlusi ja koodide kirjeldusi võrdles või kuidas kohus hindas kaebaja töö sisu vastavust koodides nimetatud ametikohtadele, otsusest ei selgu.
16.SVPS alguses on sätestatud, et soodustingimustel vanaduspensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades SVPS erisusi. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 281 lg 1 esimene lause näeb ette, et pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide alusel. Sotsiaalministri 27.12.2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ § 2 lg 1 järgi esitatakse pensioniõigusliku staaži tõendamiseks tööraamat. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga – tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, teenistusleht, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping –, milles on andmed töötamise aja kohta.
17.Kaebaja tööraamatu kande nr 19 kohaselt viidi kaebaja 01.11.2001 üle meistri ametikohale. Muid täpsustusi, sh struktuuriüksuse nimetust ei ole märgitud. Kaebaja töölepingu muudatuse (kaebuse lisa 9) kohaselt oli alates 01.11.2002 kaebaja uueks töökohaks meistri ametikoht, töö asukohaks on märgitud Narva elektrijaamad, survepesutsehh. Kaebaja ametijuhendi (kaebuse lisa 10) kohaselt oli töökoha nimetuseks meister ja struktuuriüksuseks survepesutsehh, kaebaja asendas vanemmeistrit ja kaebajat asendas 5. järgu katlapuhastaja. Enefit Solutions AS väljastas 22.09.2021 kaebajale arhiiviteatisena pealkirjastatud dokumendi, milles kinnitas muu hulgas, et kaebaja töötas ettevõttes alates 01.11.2001 (TL nr 212) kuni 30.11.2007 meistrina, kaebaja töötas täistööajaga ja töökoht oli elektrijaamas (kaebuse lisa 22).
18.Määrusega nr 206 kinnitatud loetelude nr 1 ja 2 koostamisel on kindlaks määratud, missuguste tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning töötamise aja soodustusstaaži hulka arvamise eelduseks on töötamine täistööajaga. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loeteludes nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (RKHKo 27.02.2019, nr 3-17-1108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise eelduseks täistööajaga loeteludes nr 1 ja 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine. 7
Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise ulatus tööajast ehk teisisõnu, kaebaja töötamist vaidlusalusel ajavahemikul saab lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui kaebaja tööülesanded vastasid tegelikult täistööaja ulatuses loetelus nr 2 nimetatud ametikoha tööülesannetele.
19.Meistri ametikohal töötamise ajal kehtinud ametijuhendite (01.11.2001 ja 01.06.2006 allkirjastatud ametijuhendite sisu on sama) kohaselt täitis kaebaja järgmisi tööülesandeid: 1) töökohtade õigeaegne ettevalmistamine, lülide varustamine tööriistade, rakiste, mehhaniseerimisvahenditega, tööliste ratsionaalne paigutamine töökohale kvalifikatsioonitaseme järgi, tööliste seisakuid tingivate põhjuste kõrvaldamine; 2) tööde teostamise ohutute tingimuste tagamine tehnokasutuseeskirja ja ohutuseeskirjade kohaselt; 3) brigaadi töö perioodiline kontrollimine; 4) tööobjekti ülevaatus, tööde teostamise mahu, järjekorra ja tähtaegade ning tööde teostamiseks vajaliku personali koosseisu ja kvalifikatsiooni määramine, täiendavate ohutusmeetmete määramine; 5) sisekorraeeskirja, õigusaktide ja töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse alaste juhendmaterjalide järgimine ning teistelt töötajatelt järgimise nõudmine; 6) tööriistade ja mehhaniseerimisvahendite käitamise ja remondi korraldamine; 7) kõikide brigaadiliikmete ohutuseeskirjade ja tehnokasutuseeskirja alaste teadmiste õigeaegne kontrollimine; 8) muude kohustuste täitmine. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ametijuhendis toodud meistri põhikohustuste loetelu ei kinnita kaebaja töötamise vastavust kaebaja nimetatud erialakoodidele.
20.Kaebaja selgitas 26.11.2021. a e-kirjas Sotsiaalkindlustusametile (kaebuse lisa 23), et ta töötas Narva elektrijaamades 1993–2001. a katlapuhastajana ja 2001–2006. a katla- ja turbiiniseadmete puhastamise meistrina. Tema alluvuses olid katlapuhastajad, kelle kohustuseks oli katla- ja turbiiniseadmete puhastamine, kaebaja ülesandeks aga oli katla- ja turbiiniseadmete puhastamise kontrollimine. Sama kinnitavad ka asjas ütlusi andnud tunnistajad ja selgitusi andnud töökaaslased. Tunnistajate ütluste kohaselt oli kaebaja katlaturbiiniseadmete puhastuse meister. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tunnistajate ütlustest ei selgu, et kaebaja oleks töötanud vastavate seadmete remondi meistrina või tootmisjaoskonna meistrina.
21.Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus vastustaja ja kaasatud haldusorgan seisukohaga, et asjas ei ole tõendatud, et kaebaja töötas vaidlusalusel ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensioni õigust andval ametikohal. Vastupidiselt halduskohtu arvamusele ei kinnita ringkonnakohtu hinnangul asjas kogutud tõendid, sealhulgas tunnistajate kirjalikud ütlused, et kaebaja oleks töötanud vaidlusalusel ajavahemikul koodi 23362 all loetletud struktuuriüksuses vastavate seadmete remondi meistrina või koodi 23398 all nimetatud tootmisjaoskonna meistrina. Töölepingus ja ametijuhendites oli kaebaja töötamise kohaks märgitud survepesutsehh, kuid ametikohta katlapuhastamise ja/või survepesutsehhi meister ei ole valitsuse määrusega kinnitatud loetellu lisatud. Kaebuses kasutatud nimetust „tootmistsehhi“ ei ole nimetatud üheski tõendis, sh tunnistajana ütlustes ega teiste töökaaslaste selgitustes. Seega hindas halduskohus tõendeid valesti, sh jättis need olulises osas sisuliselt analüüsimata. Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu otsus vaidlustatud osas tühistada.
22.Vastustaja leiab, et halduskohus ei järginud tunnistuste vormi osas senist kohtupraktikat ja tugines ebaõigesti kaebaja poolt 02.05.2024 esitatud kaebaja kolleegide digiallkirjastatud selgitustele, mis ei ole antud vande all. Kõik need selgitused on koostatud kas ühe isiku poolt või kooskõlastatult, sest ei ole võimalik, et kuus isikut eraldiseisvalt nii sarnase sõnastusega tekstini jõuaksid. Seetõttu ei ole tegemist usaldusväärsete tõenditega.
23.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele tõendite vormi osas selgitab ringkonnakohus järgmist. HKMS § 56 lg 1 näeb ette, et tõend on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud 8
menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. HKMS § 56 lg 2 järgi võivad halduskohtumenetluses tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja käesolevas seadustikus lubatud tõendid. Haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 236–243 sätestatut, kui HKMS-st ei tulene teisiti. Ehkki kaebaja poolt 02.05.2024 esitatud seletuste näol ei ole tegemist tunnistajate kirjalike ütlustega TsMS § 253 tähenduses, sai halduskohus isikute seletusi siiski arvestada dokumentaalsete tõenditena (TsMS § 272) ning hinnata neid koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega. HKMS § 61 lg-te 1 ja 2 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Seejuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses.
24.Vastustaja viitab senise kohtupraktika jätkumise vajadust põhjendades Riigikohtu 16.11.2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-53-09 väljendatud seisukohale, et pensionistaaži tõendamiseks tunnistajate ütlustele tuginev oluliste asjaolude tuvastamine üksnes kohtumenetluses on õigustatud pensioni määramise menetluse olemust arvestades ka seetõttu, et kohtumenetluse normidega on haldusmenetlusega võrreldes paremini tagatud tunnistajatelt tõeste ütluste saamine. Ringkonnakohus märgib, et selle seisukoha osas on seadusandja juba mööndusi teinud, täiendades riikliku pensionikindlustuse seadust §-ga 28 1 (jõustus 01.01.2013) ja võimaldades selgesõnaliselt tunnistajate ütluste saamist asjakohases haldusmenetluses. RPKS § 281 lg-s 2 on nimelt sätestatud, et kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole.
25.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kõik 02.05.2024 esitatud selgitused on koostatud kas ühe isiku poolt või kooskõlastatult, sest ei ole võimalik, et kuus isikut eraldiseisvalt nii sarnase sõnastusega tekstini jõuaksid. Ringkonnakohus ei kahtle, et kõik need selgitused on koostatud kasutades sama alusdokumenti, lisades vaid õiged isikuandmed ja kaebajaga koos töötamise aja. Kaebaja vastuväited isikute koos töötamisest ja samade tööülesannete täitmisest tingitud objektiivselt sarnase mõtlemise kohta ei lükka eeltoodut ümber. Seega arvestab ringkonnakohus tõendite saamise viisi ühe asjaoluna, mille halduskohus jättis tähelepanuta. Ringkonnakohus lisab, et kuna need selgitused ei sisalda teavet, mis kinnitaks kaebaja töö vastavust soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tööde ja ametikohtade loetelule, siis ei oma eeltoodu asja õige lahendamise seisukohalt ka määravat tähtsust.
26.Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et kohtupraktikast tulenevalt ei ole töölepingus kajastatud ametikoha nimetusel ainumääravat tähendust. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et see ei saa siiski olla argument, mis ametikoha nimetuse igas olukorras tähtsusetuks muudab. Praeguses asjas ei ole tegemist kaebaja viidatud lahendis (TlnHKo 21.09.2022, nr 3-22-745) kirjeldatule sarnase olukorraga, kus tööraamatus märgitud ametinimetus ei kajastanud isiku tegelikke tööülesandeid. Ringkonnakohus nõustub kaasatud haldusorgani osutusega, et kuigi kaebaja leiab, et teda ei ole põhjendatud kohelda erinevalt sellest tulenevalt, et tööandja tegevuse tõttu oli tema töökoht aastatel 2001–2007 tööalastes dokumentides õigesti nimetamata, ei ole kaebaja kordagi selgitanud, milline oleks pidanud kaebaja hinnangul tema korrektne ametinimetus olema.
9
27.Vastustaja märkis apellatsioonkaebuses, et halduskohtu otsusest ei selgu, kuidas on võimalik kaebaja töötamise vastavus kahele loetelus nr 2 toodud ametikohale. Teadaolevalt töötas kaebaja meistrina ja ta ei töötanud samaaegselt kahel kohal. Ringkonnakohtu hinnangul selgitas kaasatud haldusorgan apellatsioonimenetluses veenvalt, miks ei saa isiku tööülesanded vastata samaaegselt mitmele loetelus nr 2 toodud ametikohale. Sotsiaalministeerium rõhutas, et töö sisu peab kindlalt mahtuma loetelus toodud ametikoha ja tootmisala raamidesse, mitte olema nendega vaid osaliselt sarnane või sisaldama loetelus toodud ametikoha elemente.
28.Kaasatud haldusorgan juhtis ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et kaebaja viitas apellatsioonkaebuse vastuse p-s 6 asjas nr 3-16-1821 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p-le 15, millega soovis ilmselt viidata kohtupraktikale, kus soodusstaaž on tekkinud kahe loetelus oleva koodi koosmõjus. Kaasatud haldusorgan selgitas, et praeguses kohtuasjas ei ole nimetatud kohtuasjale viitamine selles kontekstis asjakohane. Asjas nr 3-16-1821 on tegemist staaži tekkimisega kahe koodi koosmõjus sel põhjusel, et loetelus nr 2 viidatakse ühes koodis teisele loetelu koodile ja seetõttu on kohus selles asjas öelnud, et staaž tekib kahe koodi koosmõjus. Praeguses asjas loetelus nr 2 sellist viitamist ei toimu. Ringkonnakohtu hinnangul on kaasatud haldusorgani selgitus põhjendatud ja korrektne. Kaebaja poolt sellele esitatud vastuväide ametikohtade nimetuste äärmise sarnasuse kohta ei väljenda ametikohtade sisu arvestavat arusaama.
29.Kaebaja viitas apellatsioonimenetluses muu hulgas Tartu Ringkonnakohtu praktikale, märkides, et kohtupraktikas on tunnistatud, et määruse nr 206 erialakoodide all toodud ametikohti saab tõlgendada laiendavalt (TrtRnKo 23.01.2025, nr 3-22-1015/30, p 9.2). Ringkonnakohus selgitab, et selles lahendis oli vaidluse all olukord, kus kaebaja ametinimetus oli erinevates dokumentides erinev. Vaidluse all oli loetelus nimetatud töö (gaaslõikamine) teostamise viis (lõikepingil või käsiseadmega). Praeguses asjas ei ole tegemist sarnase olukorra ega võrreldavate asjaoludega.
30.Kaebaja ei nõustu ministeeriumi seisukohaga, et riigieelarvele täiendava kulu tekkimine on määrav soodustingimustel pensioni saajate ringi väga suureks kitsendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaasatud haldusorgan sellist seisukohta väljendanud. Ministeerium selgitas, et kuivõrd sooduspensioni maksmine tekitab riigieelarvele täiendavat kulu, siis on väga oluline, et sooduspensioni määramisel vastaks seda taotlev isik kõigile loetelus toodud tingimustele ja et kõik sooduspensioni saamise tingimused oleksid täidetud ja asjaolud tõendatud. Seega väljendas ministeerium vaid seisukohta, et sooduspensioni saamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja vältida tuleb põhjendamatut riigieelarve kulude tekitamist.
31.Kõike eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a otsuse resolutsiooni p 1 ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud (HKMS § 109 lg 1).
32.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.