Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 23.01.2025, Tartu 3-22-1015 X.X.-i kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 12.01.2024. a otsus Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X., esindaja Sergei Ivanov Vastustaja/apellant – Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.01.2024. a otsus muutmata.
2.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt X.X.-i kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 825 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 23.01.2025, arvates (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 14.10.2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.
2.SKA peatas 23.03.2022. a otsusega nr E11221-1 X.X.-i pensioniavalduse menetlemise seoses taotleja sooviga pöörduda kohtusse, tõendamaks soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži olemasolu. Otsuse põhjenduste kohaselt on X.X.-il täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev 25-aastase pensionistaaži nõue, kuid täitmata on soodusstaaži 12 aastat ja 6 kuud nõue (soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2). X.X.-i soodustingimustel vanadus-pensionile õigust andva staaži hulka arvatakse järgmised töötamise perioodid: 14.07.1980 14.10.1980 elektrilukksepana Balti SEJ-s ning 14.03.1996 05.01.2006 plastmassi valajana ja gaaslõikajana AS-is Balti ES, kokku 10 aastat ja 24 päeva. Soodusstaaži hulka ei arvata töötamise aega Metalliset Eesti ASis perioodil 09.01.2006 07.08.2014 (kokku 8 aastat 6 kuud ja 29 päeva), sest ei ole üheselt
selgelt tõendatud, et kaebaja töötas sel perioodil täistööajaga gaaslõikajana (Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohtaˮ kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2, osa XX „Ühiskutsedˮ, erialakood 11618, edaspidi Määrus nr 206).
3.X.X. esitas 04.05.2022 kaebuse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspension alates 22.01.2022. Tartu Halduskohus selgitas 15.12.2022. a määruses, et eraldi kohustamisnõue ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja võttis kaebuse tuvastamiskaebusena menetlusse. Kaebaja palub tuvastada soodustingimustel pensionile jäämise õiguse saamiseks vajaliku tööstaaži olemasolu rasketes töötingimustes töötamise ajal Metalliset Eesti AS-is 09.01.2006 07.08.2014. SKA kohaldas valesti õigusnormi. Praegusel juhul on asjakohane Määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 1 (nimekirja) jaotises „Metallitöötluse ühiskutsedˮ koodi 11618 all märgitud kutse „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega.ˮ Kaebaja tööülesanded Metalliset Eesti AS-is vastavad sellele kutsele. Loetelus nr 1 ei ole mõeldud ainult käsitsi gaas- või plasmalõikajana töötamist, vaid on toodud kutse selle üldises tähenduses, kuna selliste kahjulike tegurite mõju nagu seadmete ja materjalide pindade kõrge temperatuur; töötsooni kõrgendatud õhutemperatuur; gaasi-õhu segude plahvatusohtlikkus; suurendatud heledus; keevitusaerosoolid; sädemed, müra, vibratsioon jne on automatiseeritud plasmakaare lõikeseadmetega töötamisel samuti olemas. Soodustingimustel pensioni määramise aluseks ei tohiks olla kanne Metalliset Eesti AS-iga sõlmitud töölepingus, kuna töölepingus olev kutseala nimetuse kanne (gaasilõikepingi operaator) ei vasta tegelikult kaebaja poolt tehtud töö sisule.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 12.01.2024. a otsusega kaebuse ja tuvastas, et X.X. töötas ajavahemikul 09.01.2006 07.08.2014 Metalliset Eesti AS-is täistööajaga ametikohal, mis vastab Määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 osas V „Metalli töötlemineˮ p-s 4 „Metallitöötluse ühiskutsedˮ erialakoodi 11618 all toodud ametikohale „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaaregaˮ. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja töötamine perioodil 09.01.2006 07.08.2014 Metalliset Eesti AS-is vastab mõnele Määruses nr 206 toodud ametikohale. Lisaks on küsimus selles, kas kaebaja täitis Määruses nr 206 nimetatud ametikohale iseloomulikke tegevusi täistööaja ulatuses (SVPS § 1 viimane lause).
4.2.Kohtumenetluses on kaebaja leidnud, et tema töötamine vastab Määruse nr 206 loetelus nr 1 osa V „Metalli töötlemineˮ p-s 4 „Metallitöötluse ühiskutsed“ koodi 11618 all toodud ametikohale „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega.ˮ Seega tuleb kohtul kontrollida, kas kaebaja töötamine vastas viimati nimetatud ametikohale.
4.3.Kaebaja ametinimetus on erinevates dokumentides olnud erinev. Kaebaja ja Metalliset Eesti AS vahel 09.01.2006 sõlmitud töölepingus on kaebaja ametikohaks märgitud gaasilõikepingi operaator ning tööajaks täistööaeg. Kaebaja tööraamatus puudub perioodi 09.01.2006 07.08.2014 puudutavas osas kanne tema ametikoha kohta. Metalliset Eesti AS peadirektori ja tootmisdirektori poolt 08.07.2014 allkirjastatud tõendi kohaselt töötas kaebaja 09.01.2006 07.08.2014 Metalliset Eesti AS-is täistööpäeva ulatuses gaaslõikajana. Kaebaja 2006., 2008., 2011. ja 2014. a tervisekontrolli kaartides on kaebaja ametikohtadeks märgitud gaasiplasma seadme operaator ja gaaslõikaja. Metalliset Eesti AS Narva tehase töökeskkonna
riskianalüüsis (01.02.2008) on kaebaja ametikohaks märgitud gaaslõikaja (riskianalüüsi lisa nr 3).
4.4.Metalliset Eesti AS metallitöölise ametijuhend ei kirjelda kaebaja tööülesandeid sellise täpsusega, et oleks võimalik otsustada, kas ta tegi sellist tööd, mis vastab ametikohale „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega.ˮ Oluliselt detailsemat teavet annavad Metalliset Eesti AS tootmisdirektori J.S. ja meistri S.S.i 20.04.2022. a kirjalikud selgitused ning Metalliset Eesti AS toonase tootmisosakonna juhi D.S. 30.11.2023. a kirjalikud selgitused. Nendest selgitustest ilmneb, et kaebaja töötas 09.01.2006 07.08.2014 Metalliset Eesti AS-is korraga seadmetel MGM-2000, Messer 130 ja DURMA-400, millega lõikas metalli gaasiga ja plasmaga. Enamuse ajast lõikas kaebaja kuuma metalli masinatega, kuid mõningatel juhtudel tuli kasutada ka gaasiga käsilõikurit. Ka masinaga lõikamisel tuli viibida lõikeprotsessile lähedal, sest kaebajal oli kohustus jälgida lõiget ja kvaliteeti. Kirjalikest selgitustest ilmneb, et metalli selliselt lõikamise protsessi käigus eraldub suures koguses kahjulikke aineid, on vali müra, kõrge temperatuur, ere valgus ja tugev elektromagnetkiirgus. Kohtu hinnangul tõendavad J.S., S.S.i ja D.S. kirjalikud ütlused, et kaebaja töö vastas perioodil 09.01.2006 07.08.2014 sisuliselt Määruse nr 206 loetelus nr 1 koodi 11618 all toodud ametikohale „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega.ˮ Kaebaja tegeles iga päev täistööpäeva ulatuses kuuma metalli gaasi ja plasmaga lõikamisega.
4.5.Määruse nr 206 loetelus nr 1 ei ole täpsustatud, et seal oleks silmas peetud üksnes käsitsi gaasi ja plasmaga metalli lõikamist. Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. D.S. rõhutas, et ka masinaga gaasi ja plasmaga kuuma metalli lõikamisel tuli kaebajal viibida lõikamisele lähedal. Seega olid masinaga kuuma metalli lõikamise kahjulikud mõjud tervisele võrdväärsed käsitsi kuuma metalli lõikamisega kaasnevate kahjulike mõjudega. Seetõttu tuleb loetelus nr 1 toodud ametikoha „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaaregaˮ all mõista soodustingimustel vanaduspensioni eesmärki arvestades nii käsitsi kui ka masinaga gaasi ja plasmaga kuuma metalli lõikamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Vastustaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus kohtumenetluse norme. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (HKMS § 157 lg 1).
5.1.Vastustaja ei nõustu halduskohtu tõlgendusega, et gaasilõikepingi operaator täidab samu tööülesandeid, mida on silmas peetud erialakoodi 11618 all toodud ametikohal „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaaregaˮ. Gaaslõikaja ametikoht tähendab, et töötaja lõikab ise vastava seadmega ja seega käsitsi. Kaebaja puhul on välja toodud ka tema töötamist gaaslõikajana, kus ta kasutas käsilõikurit. Kaebaja töötas lisaks samaaegselt kolmel seadmel, mis tähendab, et ta lõikamist ise vahetult ei teostanud. Nimekirjades on nimetatud erinevate seadmete masiniste ja juhte, kuid gaasilõikeseadet või -pinki ei ole nimekirjas nimetatud.
5.2.Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas jõudis halduskohus järeldusele, et masinaga kuuma metalli lõikamise kahjulikud mõjud tervisele olid võrdväärsed käsitsi kuuma metalli lõikamisega kaasnevate kahjulike mõjudega. Kui kaebaja tegutseb samaaegselt kolme masinaga, siis ta ei saa iga lõikamise või kaare juures olla vahetult. Kaebaja kirjutas ise, et tema põhiline töö seisnes metalli lõikamises gaasi ja plasmaga ning töö toimus katkematult kolme tööpingiga, millest kaks olid plasma- ja üks gaasiseade. Halduskohus ei põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et ka gaasiga lõikamine on lõikamine plasmakaarega.
5.3.Tõendatud ei ole kaebaja töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal täistööpäeva ulatuses.
5.4.Esitatud tõendites ja tunnistustes on vastuolud. Kaebusele lisatud J.S. ja S.S. tunnistuses on kõiki kolme seadet nimetatud kuumalt metalli plasmakaarega lõikuriks, kuid MGM-2000 puhul on lisatud täpsustus „koos kahe gaasilõikurigaˮ ning tunnistuses leitakse, et operaatorgaaslõikaja amet vastab nimekirjas nr 1 koodi 11618 all nimetatud ametikohale „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaaregaˮ. Metalliset Eesti AS kinnitas 08.07.2014 tõendis, et kaebaja töötas 09.01.2006 – 07.08.2014 gaaslõikajana (kood 11618) ning see ametikoht annab talle õiguse soodustingimustel vanaduspensionile nimekirja nr 2 alusel.
5.5.Halduskohus tugines kaebusele lisatud käsikirjaliselt allkirjastatud tunnistusele ning tõendatud ei ole, kas ja kellena töötas S.S. ettevõttes. Samuti ei ole see tunnistus digitaalselt allkirjastatud ega vande all kohtumenetluses antud tunnistus. Samuti ei ole D.S. tunnistus antud vande all ning tööandjal puuduvad kirjalikud materjalid, et tema kirjapandut kinnitada. Senises kohtupraktikas on kohus pidanud võimalikuks soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat staaži tuvastada tunnistajate vande all antud ütluste alusel. Selline kohtupraktika peaks jätkuma ning ei ole põhjust seda muuta.
6.Kaebaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja leiab, et halduskohus tegi seadusliku ja õiglase otsuse.
6.1.Loetelus nr 1 ja nr 2 nimetatud elukutset „gaaslõikajaˮ tuleks tõlgendada laiemalt, kui seda teeb vastustaja. Gaaslõikaja on spetsialist, kelle põhiülesanne on metalltoodete või -konstruktsioonide lõikamine spetsiaalse varustuse abil. Gaaslõikajana töötamine eeldab praktilisi oskusi töötamiseks erinevat tüüpi materjalide ja seadmetega. Gaaslõikaja peab teadma hapniku- ja plasmakaarseadmete tööpõhimõtet, mis on varustatud fotoelektrilise ja programmjuhtimisega, samuti terase hapniku- ja plasmakaarlõikamise tööpõhimõtted ja kuumtöötlemise reegleid. Seega pole vahet, kas gaaslõikaja töötab käsilõikuriga või teenindab gaasilõikeseadmeid. Gaaslõikaja kuulub kõrgendatud terviseriskiga elukutsete hulka olenemata sellest, milliste seadmetega ta töötab.
6.2.Väidet kaebaja kolmel masinal korraga töötamise kohta tuleb mõista nii, et töötaja oskas nendega töötada ja hooldas nimetatud seadmeid. Seda ei tohiks mõista nii, et töötaja töötas iga päev samaaegselt kolmel masinal. Olenevalt metalli paksusest võis ta näiteks ühel päeval töötada ühe masinaga ega saanud sealt lahkuda, teisel päeval töötas aga kahe masinaga. Kolme loetletud masinaga samaaegselt töötada oli praktiliselt võimatu, kuna MGM 2000-ga töötades pidi kaebaja olema lõikekoha vahetus läheduses ja pidevalt jälgima põletite kõrgust, mis ei võimaldanud tal tööd teha korraga ka muudel seadmetel. Enamuse ajast lõikas kaebaja metalli masinatega, kuid mõningatel juhtudel tuli kasutada ka gaasiga käsilõikurit. Ka masinatega lõikamisel tuli viibida lõikeprotsessile lähedal, sest kaebajal oli kohustus jälgida lõiget ja kvaliteeti.
6.4.Pole vaja võrrelda, milline metalli lõikamise meetod mõjutab organismi rohkem või vähem kahjulikult. Tunnistajate kirjalike ütluste põhjal tuvastas halduskohus õigesti, et ka plasmalõikamise käigus eraldub palju keevitusaerosoole, gaase (osoon, lämmastik), süsinikku, kroomi, mangaani ja niklit. Kahjulikud tegurid on ka intensiivne müra, valgus- ja soojuskiirgus ning elektromagnetiline mõju. Käsitsi gaaslõikamisel vabaneb keevitusaerosoolis sisalduvaid tahkeid ja gaasilisi mürgiseid aineid, intensiivset termilist (infrapuna) kiirgust, sädemeid, pritsmeid, sulametalli ja räbu emissioone, kõrgsageduslikku müra, staatilist koormust jne. Sellest nähtub, et gaaslõikajana töötamine on elukutse, mille puhul töötaja puutub igal juhul kokku suures koguses kahjulike ainetega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata, kuna apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust vaidlusaluse otsuse tühistamiseks. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates 12.01.2024. a otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ja ei hinnanud ka tõendeid ebaõigesti. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on välja toodud põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis ning ringkonnakohtul pole alust nõustuda väitega, et halduskohus rikkus otsuse tegemisel põhjendamiskohustust. Vastustaja mittenõustumine kohtuotsuse järeldustega ja lõpptulemusega ning halduskohtu poolt antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud ning otsuse tegemisel põhjendamiskohustust rikkunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlusaluse otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Vastustaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohtu seisukoht on ebaõige, kuna gaasilõikepingi operaator ei täida samu tööülesandeid, mida on silmas peetud erialakoodi 11618 all toodud ametikohal „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“ ning ka gaaslõikaja ametikoht tähendab üksnes seda, et töötaja lõikab ise metalli vastava seadmega ja teeb seda käsitsi. Kuna kaebaja töötas samaaegselt kolmel seadmel, siis metalli lõikamist ta ise vahetult ei teostanud, samuti ei ole nimekirjades gaasilõikeseadmeid või -pinke ega nende juhte nimetatud. Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu.
8.1.Plasmalõikus ja gaasilõikus kuuluvad mõlemad kuumutatud metalli lõikamise alla ning nende lõikuste tööpõhimõte seisneb metalli lõikekoha kuumutamises ja väljapuhumises. Erinevalt gaasilõikusest kasutab plasmalõikus lõikamiseks plasmajuga (http://www.jumetall.ee/teenused/). Alates 2021. a on tõesti registreeritud ka lehtmetalli plasma- ja gaasilõikepingi operaatori kutsestandard (https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10913474), milles kirjeldatakse seda tööd järgmiselt: „Lehtmetalli plasma- ja gaasilõikepingi operaator töötab lehtmetalli töötlemisega tegelevas ettevõttes. Tema tööks on kvaliteetsete lehtmetallist detailide valmistamine üldjuhul kombineeritud arvjuhtimisega plasma- ja gaasilõikepingil või eraldiseisvatel arvjuhtimisega plasma -ja gaasilõikepinkidel. Plasma- ja gaasilõikus on täpne, kiire ja efektiivne lõikamismeetod erineva paksusega lehtmetalli termiliseks lõikamiseks. Plasmalõikuse protsessis lõigatakse lehtmaterjale plasmakaarleegi abil, gaasilõikuse protsessis (süsinikterasest lehtmaterjalide puhul) hapniku ja kütusegaaside (atsetüleen, propaan, metaan) abil. Operaator töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. Lõikeprotsessi töötsükli läbi viimiseks valib operaator eelnevalt koostatud juhtprogrammi. Ta kindlustab tööpingi efektiivse ja säästliku kasutuse ning tagab kontrollmõõtmistega töödeldava detaili tööjoonisele vastavuse. Töökeskkonnas esineb UV-kiirgust, kõrgetel temperatuuridel pindu, müra- ja tolmu. Lõikamisel tekkivad aurud võivad põhjustada tervisevaevusi“. Plasma- ja gaasilõikepingi operaatori töö sisu on kirjeldatud ka järgmiselt: „Valmistab ette lehtmetalli plasma- ja gaasilõikamise ja seadistab plasma- ja gaasilõikepingi vastavalt tööülesandele, lõikab lehtmetalli plasma- ja gaasilõikepingil järgides ohutusnõudeid ning viib läbi plasma- ja gaasilõikepingi hooldus- ja korrashoiutööd vastavalt juhenditele (https://ehis.edu.ee/educationalInstitutions/29/curriculums/229022). Ringkonnakohus nõustub sellega, et on olemas ka plasma- ja gaasilõikepõletid, millega töötatakse üksnes käsitsi (https://www.facebook.com/kuressaareametikool/videos/plasmal %C3%B5ikur/10153899282406004/ ja
https://www.joom.com/et/products/5cd3dd7336b54d01018d4557? srsltid=AfmBOooKo_y_aJVmdQfm2SskrPByuI-x5oZ3ONMTu2GnBuSTvIyOI6T&variant_id=5cd3dd7336b54d04018d4559), kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav, et AS-is Balti ES ja Metalliset Eesti AS-is, kus tegeleti metalltoodete ja konstruktsioonide valmistamisega, oleks nimetatud tooteid olnud võimalik tööstuslikus koguses toota üksnes selliste plasma- ja gaasilõikeseadmetega, mida töötaja hoidis nendega töötamisel ise käes. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda kaebaja poolt kaebuses toodud selgituses, mille kohaselt olid käsitsi töötamiseks mõeldud gaasi- ja plasmalõikurid kasutuses tavaliselt väikestes töökodades õhukese metalli töötlemiseks ja need pärinesid 1960.a plasmakeevitusest, CNC tehnoloogiat kasutati metalli lõikamisel 1980. aastate lõpust 1990. aastateni ning plasmakaarlõikeseadmeid hakati Eesti ettevõtetes kasutama juba 2000. aastatel. Seda, et kaebaja lõikas juba AS-is Balti ES töötades metalli vastavate tööpinkide abil ja tema tööprofiil jäi samaks ka Metalliset Eesti AS-i tööle asudes, on kaebaja selgitanud oma 01.10.2022. a seletuses. Seda, et Metalliset Eesti AS-is töötas kaebaja seadmetel MGM-2000, Messer 130 ja DURMA-400, millega lõikas metalli nii gaasiga kui ka plasmaga, kasutades mõningatel juhtudel lisaks ka gaasiga käsilõikurit, selgitasid J.S. ja S.S. oma 20.04.2022. a tunnistuses ning sisuliselt kinnitas sama D.S. halduskohtule esitatud seletuses. Halduskohtule esitatud Metalliset Eesti AS Narva tehase, sh gaasilõikamisosakonna, töökeskkonna riskianalüüsidest, mis koostati 2008. a, nähtub samuti, et sel ajal olid tehases olemas gaasi- ja plasmalõikamisseadmed. 01.02.2008 koostatud gaasilõikamisosakonna riskianalüüsis näiteks hinnati ka gaasilõikamisseadmete operaatorite töökeskkonna ohutegureid, kuid selle lisas nr 3, kus on eraldi ära märgitud töötajad, kes riskianalüüsi põhjal pidid läbima perioodilise tervisekontrolli vähemalt kord kahe aasta jooksul, on kõnealuse osakonna töötajate, sh kaebaja ametikohaks märgitud mitte „operaator“, vaid „gaaslõikaja.“
8.2.Arvestades eeltoodut ei ole ringkonnakohtul alust nõustuda vastustaja seisukohaga, et ka nimekirjas nr 1 erialakoodi 11618 all toodud ametikohal „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega,“ saab gaaslõikaja ametikoht tähendada üksnes seda, et töötaja lõikab metalli üksnes käsitsi. Kuigi Määrus nr 206 on vastu võetud 1992. a ja sel ajal ei pruukinud arvjuhtimisega plasma- ja gaasilõikepingid olla metallitöötlemisettevõtetes veel väga laialt levinud, nõustub ringkonnakohus kaebaja ja halduskohtuga, et gaaslõikaja ametikoha sisu tuleks tõlgendada laiemalt. Arvestades nimekirjadesse erialakoodi 11618 all kantud ametikohtade nimetusi „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“ ja „gaaslõikaja,“ ei nimeta need otse aga ka ei välista ringkonnakohtu hinnangul võimalust, et mõlema nimetuse alla võiksid kuuluda tegevused, mida gaasi- ja plasmaga metalli lõigates tehakse kas käsitsi või vastavate lõikepinkide abil. Kuid isegi kui vastustaja tõlgendab nimekirjas nr 2 erialakoodi 11618 all toodud ametikohta „gaaslõikaja“ selliselt, et sel juhul saab tegemist olla üksnes käsilõikeseadmetega metalli lõikamisega, siis tuleks vähemalt nimekirjas nr 1 erialakoodi 11618 all toodud ametikohal „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“ tõlgendada seda ametikohta selliselt, et hõlmatud on ka metalli lõikamine selliste gaasi- ja plasmalõikepinkidega, mis ei ole täisautomaatsed või üksnes arvutiga juhitavad, vaid nende käitamisel osaleb töötaja, kes täidab oma tööülesandeid (lehtmetalli lõikamise ettevalmistus, tööpinkide seadistamine, lehtmetalli lõikamine, tööpinkide hooldus- ja korrashoid) tööpinkidega samas ruumis, osaledes neist ülesannetest tulenevalt ka lõikeprotsessis, seda lähedalt jälgides ja kontrollides. Kui reaalselt tehti ja tehakse gaaslõikaja tööd mitte ainult käsilõikuritega, vaid ka vastavate plasma- ja gaaslõikepinkide abil, siis on raske näha, miks ühel juhul tuleks selline töö lugeda soodusnimekirja kuuluvaks ja teisel juhul mitte.
8.3.Asjaolu, et Määrusega nr 206 kinnitatud nimekirjades ei ole eraldi gaasi- ja plasmalõikeseadmeid või -pinke ega nende juhte/operaatoreid nimetatud, ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul samuti veel seda, et neil seadmetel töötanud isikud, kes tegelikult
sarnases tervistkahjustavas keskkonnas viibisid ja sarnase sisu ja tööprotsessiga tööd tegid, nagu ka käsilõikeseadmetega metalli lõikajad, ei võiks oma ametikoha ja töö sisu poolest paigutuda nimekirjas nr 1 toodud ametikoha „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaaregaˮ alla.
8.4.Põhjendatud ei ole ka vastustaja väide, et kuna kaebaja töötas samaaegselt kolmel seadmel, siis metalli lõikamist ta ise vahetult ei teostanud. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et samaaegselt kolmel seadmel töötamist ei tohiks mõista selliselt, et ta töötas iga päev korraga kolmel tööpingil, kuigi ta võis seda teha, kuid võis ka olenevalt metalli paksusest ühel päeval töötada ühe tööpingiga nii, et ta ei saanud selle juurest lahkuda, teisel päeval aga töötada vastavalt vajadusele kahe teise tööpingiga. Samas selgitas D.S. oma kirjalikes ütlustes, et kaebajal tuli nii gaasi- kui ka plasmalõikepinkidega töötades viibida samuti metalli lõikamise juures, sh osaleda lõikamisprotsessis, jälgides lõiget ja kontrollides vahetult selle kvaliteeti. Sarnaselt kirjeldas seda ka kaebaja enda 01.10.2022. a seletuses. Seega osales kaebaja ka tööpinkidega töötades metalli lõikamisel, kuigi ta ise käsitsi seda operatsiooni ei teostanud. Kui vaadata näiteks p-s 8.1 toodud internetilehekülgedelt nähtuvat metalli lõikamist plasmalõikepingi ja vastava käsiseadmega, siis ringkonnakohtu hinnangul ei ole nende kahe lõikeprotsessi toimumise ja sellega kaasneva vahel suurt erinevust. Metalli lõikamine käsitsi võib nõuda konkreetselt lõikeprotsessi teostamisel rohkem füüsilist pingutust, kuid arvestades seda, et gaasi- ja plasmalõikepinkidel töötamise kiirus ja töömahud on seadmete erinevusest tulenevalt oluliselt suuremad, kuid võimalikud kahjulikud mõjud töötajale on sisuliselt samad, siis ei ole alust asuda seisukohale, et metalli lõikamine käsitsi ja vastavate tööpinkide abil ei ole Määruse nr 206 nimekirjas toodud erialakoodi 11618 mõistes üldse võrreldavad.
9.Vastustaja leiab, et masinaga kuuma metalli lõikamise kahjulikud mõjud tervisele ei saa olla võrreldavad käsitsi kuuma metalli lõikamisega kaasnevate kahjulike mõjudega ja seda eriti juhul, kui kaebaja tegutses samaaegselt mitme masinaga, sest siis ei saanud ta iga lõikamise juures vahetult olla. Samuti leitakse apellatsioonkaebuses, et halduskohus ei põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et ka gaasiga lõikamine on lõikamine plasmakaarega.
9.1.Nagu juba eelnevalt märgitud, selgitas D.S. oma kirjalikes ütlustes, et kaebaja ülesanne ei olnud üksnes tööpinkidel nuppu vajutada, vaid tal tuli gaasi- ja plasmalõikepinkidega töötades lisaks materjali ettevalmistamisele ja paigaldamisele, seadmete seadistamisele ja valmisdetailide mahavõtmisele ning jääkide äraviimisele viibida ka metalli lõikamise lähedal, sh osaleda lõikamisprotsessis, jälgides lõiget ja kontrollides vahetult selle kvaliteeti. Sarnaselt kirjeldas seda ka kaebaja enda 01.10.2022. a seletuses. Seda, millised tervisele kahjulikud mõjud tekkisid plasma- ja gaasilõikepingil töötades, kirjeldasid J.S. ja S.S. oma 20.04.2022. a tunnistuses, D.S. halduskohtule esitatud kirjalikus seletuses ja ka kaebaja enda 01.10.2022. a seletuses. Seda, et gaasi- ja plasmalõikepinkidega töötamisel esineb töökeskkonnas näiteks UV-kiirgust, kõrgetel temperatuuridel pindu, müra ja tolmu ning aurusid (aerosoolid), mis võivad põhjustada tervisevaevusi, nähtub iseenesest ka p-s 8.1 viidatud töökirjeldusest. Sama tuleneb põhimõtteliselt ka Metalliset Eesti AS-i tervisekontrolli kaartidelt aastatest 2006, 2008, 2011 ja 2014, kus kaebaja ametinimetuseks on märgitud nii gaasiplasmaseadme operaator kui ka gaaslõikaja ja ohuteguritena on välja toodud metallide aerosoolid, soojuskiirgus ja sundasend. Metalliset Eesti AS Narva tehase, sh gaasilõikamisosakonna, töökeskkonna riskianalüüsidest, mis koostati 2008. a, nähtuvad töökeskkonna ohuteguritena lenduvad sädemed lõikepinnalt, lõikeprotsessist eralduv gaas, õhutemperatuur, müra, metallitolm gaasi- ja plasmalõikamisel ning tööasendid.
Eeltoodu pinnal ja arvestades ka gaasi- ja plasmalõikepinkidel töötamise kiirust ning töömahtusid, ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et gaasi- ja plasmalõikepinkidega töötaval isikul tekkivad kahjulikud mõjud tervisele ei ole võrreldavad selle isiku tervisele tekkivate kahjulike mõjudega, kes lõikab metalli käsitsi plasma- ja gaasilõikepõletitega.
9.2.Seda, miks ka ringkonnakohus leiab, et nimekirjas nr 1 erialakoodi 11618 all toodud ametikohta „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“ tuleks tõlgendada laiendavalt ja mh selliselt, et nimetatud ametikoha alla oleks hõlmatud ka metalli lõikamine selliste gaasi- ja plasmalõikepinkidega, mis ei ole täisautomaatsed ja mille käitamisel osaleb töötaja, kes täidab oma tööülesandeid tööpinkidega samas ruumis, osaledes oma tööülesannetest tulenevalt ka lõikeprotsessis, seda lähedalt jälgides ja kontrollides, selgitas ringkonnakohus juba varasemalt. Vaidlust ei ole ka selles, et plasmalõikus ja gaasilõikus kuuluvad mõlemad kuumutatud metalli lõikamise alla, ning kui nimekirjas nr 1 erialakoodi 11618 all toodud ametikoha puhul räägitakse kuuma metalli lõikamisest, siis nimekirjas nr 2 erialakoodi 11618 all toodud ametikohta „gaaslõikaja“ puhul seda ei mainita. Asjaolu, et kaebaja lõikas Metalliset Eesti AS-is metalli ka gaasiga, ei tähenda, et tema töötamine perioodil 09.01.2006 07.08.2014 ei võiks tervikuna paigutuda nimekirja nr 1 koodi 11618 alla. J.S. ja S.S. oma 20.04.2022. a tunnistuses märkinud, et ettevõttes kasutati järgmisi seadmeid: kuumalt metalli plasmakaarega lõikur MGM-2000 koos kahe gaasilõikuriga; kuumalt metalli plasmakaarega lõikur Messer 130 ja kuumalt metalli plasmakaarega lõikur DURMA-400. See, et plasmakaarega lõikuri MGM-2000 juures oli ka kaks gaasilõikurit, ei tähenda, et nimetatud tööpingil metalli lõikamine ka gaasilõikuritega ei ole seetõttu paigutatav isegi nimekirja nr 1 koodi 11618 alla.
10.Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, mille kohaselt tuleks kaebus jätta rahuldamata seetõttu, et tõendatud pole kaebaja töötamine gaaslõikajana kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega täistööajaga.
10.1.SVPS § 1 viimase lause kohaselt ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka käesolevas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolust, et kuigi enamuse ajast lõikas kaebaja metalli masinatega, kasutades vajadusel ka gaasiga käsilõikurit, järeldada, et kaebaja töötas osalise tööajaga. Kuni 30.06.2009 kehtinud töö- ja puhkeaja seaduse § 6 järgi oli osaline tööaeg tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Alates 01.07.2009 kuni kaebaja töölt lahkumiseni 2014. a augustis reguleeris tööaega töölepinguseadus (TLS). TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, on tööaeg ja sama seaduse § 43 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg) ning summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.
10.2.Käesolevas asjas ei ole sõlmitud töötaja ja tööandja vahelist kokkulepet osalise tööaja rakendamiseks. Kaebaja ja Metalliset Eesti AS vahel 09.01.2006 sõlmitud töölepingus on kaebaja tööajaks märgitud täistööaeg (8 tundi päevas, 40 tundi nädalas) ning alates 01.04.2008 muudeti töölepingut, märkides, et töötaja töötab endiselt täistööajaga, kuid kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust ja tööaja kestuseks on edaspidi 12 tundi päevas (tl 39). Olukord, kus kaebaja ei lõiganud kuumutatud metalli kogu aeg üksnes plasma- ja gaasilõikepingiga, vaid kasutas vahepeal ka gaasilõikurit, ei ole samastatav sellega, kus osalise tööaja rakendamise kokkuleppest tulenevalt käibki isik tööl üksnes osalise tööaja ulatuses. Lisaks sellele nähtub D.S. 30.11.2023. a kirjalikest selgitustest, et kaebaja kulutas käsilõikuri kasutamisele umbes 1-5% tööajast, ülejäänud aja töötas ta plasma- ja
gaasilõikepinkidel. Seda, mida saab käsitleda täistööajana töötamisena SVPS § 1 mõistes selgitati näiteks Tallinna Halduskohtu 20.10.2017. a otsuses asjas nr 3-17-1108, mille p-s 9 leiti, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks on Määruse nr 206 nimekirjades toodud ametikohtadele iseloomulikud tegevused või vähemalt seda, et sellised tegevused moodustavad täistööajaga töötaja tööajast sedavõrd valdava osa, et muud võimalikud ülesanded, mida töötaja täitis, on ilmselgelt marginaalse tähendusega. Kui järgida vastustaja tõlgendust, et nimekirjas nr 2 erialakoodi 11618 all toodud ametikohta „gaaslõikaja“ tuleb mõista selliselt, et tegemist on üksnes käsilõikeseadmetega metalli lõikamisega, siis käesoleval juhul täitis kaebaja nö gaaslõikaja ülesandeid umbes 1-5% tööajast, ülejäänud aja töötas ta gaaslõikajana plasma- ja gaasilõikepinkidel, milline ametikoht paigutub Määruse nr 206 nimekirja nr 1 erialakoodi nr 11618 alla. Seega töötas kaebaja sisuliselt kogu täistööaja jooksul Määruse nr 206 nimekirjades nr 1 ja 2 toodud ametikohtadel, mis pealegi on tähistatud kokkuvõttes sama erialakoodiga, mistõttu ei ole alust keelduda X.X.-i kaebuse rahuldamisest ka SVPS § 1 viimase lause alusel.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka asjaolu, et kui J.S. ja S.S.i 20.04.2022. a tunnistuses leitakse, et kaebaja operaator-gaaslõikaja amet vastab nimekirjas nr 1 koodi 11618 all nimetatud ametikohale „gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaaregaˮ, siis Metalliset Eesti AS 08.07.2014. a tõendis märgitakse, et kaebaja töötas perioodil 09.01.2006 – 07.08.2014 gaaslõikajana (kood 11618) nimekirja nr 2 alusel, põhjust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
11.1.Halduskohus märkis vaidlusaluse otsuse p-s 16 igati põhjendatult, et kaebaja ametinimetus on erinevates dokumentides olnud erinev (gaasilõikepingi operaator, gaaslõikaja, operaator-gaaslõikaja, plasma- ja gaasilõikepingi operaator, gaasiplasma seadme operaator) ning, et Metalliset Eesti AS metallitöölise 01.09.2005. a ametijuhend ei kirjelda kaebaja tööülesandeid sellise täpsusega, et oleks võimalik ametijuhendi alusel otsustada, kas ta tegi sellist tööd, mis vastab ametikohale „Gaaslõikaja kuuma metalli lõikamisel plasmakaarega“. Oluliselt detailsemat teavet andsid selles osas Metalliset Eesti AS-i tootmisdirektori J.S. ja meistri S.S.i 20.04.2022. a kirjalikud selgitused ning Metalliset Eesti AS-i toonase tootmisosakonna juhi D.S. 30.11.2023. a kirjalikud selgitused, millele halduskohus ka tugines.
11.2.Mis puudutab vastuolu J.S. ja S.S.i 20.04.2022. a tunnistuses ja Metalliset Eesti AS 08.07.2014. a tõendis, siis nagu halduskohus juba välja tõi, toodi kaebaja ametinimetus erinevates dokumentides välja väga erinevalt, kuid kaebaja tööülesannete sisulise kirjelduse osas kattusid just 20.04.2022. a tunnistus ja D.S. 30.11.2023. a kirjalikud selgitused. See, et 20.04.2022. a tunnistuses viidatakse kaebaja ametile, kui nimekirjas nr 1 koodi 11618 all nimetatud ametikohale, kuid Metalliset Eesti AS 08.07.2014. a tõendis märgitakse, et kaebaja töötas gaaslõikajana (kood 11618) nimekirja nr 2 alusel, on järjekordne erisus, mis suuremat tähendust ei oma, sest näiteks perioodil 09.01.2006 – 07.08.2014 kehtinud kaebaja töölepingus, mis sõlmiti samuti kaebaja ja Metalliset Eesti AS-i vahel, toodi kaebaja ametinimetusena välja hoopis gaaslõikepingi operaator.
11.3.Eeltoodud vastuoludest hoolimata tegi halduskohus asja materjalide pinnalt kindlaks, hinnates kohtutoimikusse võetud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, millisel ametikohal kaebaja tegelikult Metalliset Eesti AS-is töötas ja milliseid tööülesandeid ta Määruse nr 206 nimekirjades toodud ametikohtade loetelu mõistes täistööajaga täitis, olenemata sellest, et nii tööleping kui ka muud dokumendid kajastasid kaebaja ametinimetust väga erinevalt ja olid sellistena ebatäpsed ega andnud edasi kogu tehtud töö tegelikku sisu.
12.Halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei anna alust ka vastustaja väide, et kohus tugines üksnes käsikirjaliselt antud ja digiallkirjastamata kirjalikele selgitustele, mis ei ole käsitletavad vande all kohtumenetluses antud tunnistustena.
12.1.Halduskohus võis asja lahendamisel tõenditena arvestada ka isikute kirjalikke seletusi. Sotsiaalministri 27.12.2012. a määrusega nr 59 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ § 29 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. HKMS § 56 lg-te 1 ja 2 kohaselt on tõend igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel teeb kohus seaduses sätestatud korras kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Halduskohtumenetluses võivad tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid. Ehkki Metalliset Eesti AS tootmisdirektori J.S. ja meistri S.S.i 20.04.2022. a ning Metalliset Eesti AS toonase tootmisosakonna juhi D.S. 30.11.2023. a kirjalike seletuste näol ei ole tegemist tunnistajate kirjalike ütlustega TsMS § 253 tähenduses, sai halduskohus isikute seletusi siiski arvestada kui dokumentaalseid tõendeid (TsMS § 272) ning hinnata neid koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega. Kuigi üldjuhul tuleks eelistada tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil või kuulata nad vormikohaselt üle kirjalikult, ei ole praegusel juhul vastustaja esimeses kohtuastmes esitanud taotlust tunnistajate ülekuulamiseks, on nõustunud asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning teinud sama ka apellatsiooniastmes. Kuna vastustaja ei ole isikute seletuste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud ei esimeses ega teises kohtuastmes, vaid on apellatsioonkaebuses heitnud halduskohtule ette tunnistajate suuliselt üle kuulamata jätmist (kohus ei järginud tunnistuste vormi osas senist kohtupraktikat), kuid nõustunud samas kirjaliku menetlusega ning jätnud ka apellatsiooniastmes esitamata taotluse tunnistajate üle kuulamiseks, puudus halduskohtul ja puudub ka ringkonnakohtul alus eelnimetatud kirjalike seletustega arvestamata jätmiseks. Riigikohtu 16.11.2009. a otsusest nr 3-3-1-53-09 ei tulene samuti, et tunnistajad tuleb kohtus tingimata suuliselt üle kuulata. Nimetatud lahendis märgitakse, et tunnistajate ütlustele tuginev oluliste asjaolude tuvastamine toimub kohtumenetluses (p 16). Vastustaja ei ole taotlenud ka kaebaja vande all üle kuulamist (TsMS 28. ptk).
12.2.Samale seisukohale isikute kirjalike seletuste arvestamise võimalikkuse osas asus ka Tallinna Ringkonnakohus 11.12.2024. a otsuses asjas nr 3-23-29, kus vaidluse esemeks oli samuti soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži tuvastamine. Kõnealune ringkonnakohtu otsus jõustus 11.01.2025.
13.Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on maksta tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) vanaduspensioni isikutele, kes on töötanud tervist kahjustavates tingimustes ja puutunud kokku ohuteguritega. Arvestades J.S., S.S.i, D.S. ja kaebaja kirjalikke seletusi ning muid asjas kogutud tõendeid, ei ole ringkonnakohtul alust kahelda selles, et X.X. kuulub selliste isikute ringi. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata.
14.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus ei rahulda halduskohtu 12.01.2024. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebust, siis jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda. Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 825 eurot. Esitatud õigusbüroo kassa sissetuleku orderi kohaselt osutati selle summa eest kaebajale apellatsioonimenetluses õigusabi. Ringkonnakohus loeb taotletud summa
tervikuna mõistlikuks ja põhjendatud kuluks HKMS § 109 lg 6 mõttes, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.