Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.12.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1940
Haldusasi
X kaebus Politseija Piirivalveameti 23.08.2022 otsuse nr 4.2-1/8942-1 tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ursula Tropp
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.01.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
X esitas PPA-le 25.07.2022 relvaloa vahetamise taotluse seoses elukoha muutumisega.
5.1 Otsuses kirjeldatud sündmusi ja süütegusid tuli hinnata ja kaaluda 03.06.2019 relvaloa väljastamise menetluses. Kaheldamatult seda ka tehti ja asuti seisukohale, et sündmused ja süüteod perioodist 2004-2018 ei ole aluseks relvaloa väljastamisest keeldumisele. Lisaks märgitule ei saa olla karistusregistri seaduse § 5 lg 2 ja § 20 lg 1 koosmõjust tulenevalt karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslikku tähendust kaalutusõiguse teostamisel. Kaebajal on üks kehtiv väärteokaristus 08.07.2022 LS § 227 lg 2 järgi. Kaebaja tunnistas end lubatud sõidukiiruse ületamises koheselt süüdi ja tasus määrtatud trahvi. Ühest väärteo episoodist, mis seisnes lubatud sõidukiiruse ületamises, ei saa teha järeldust, et kaebaja on muutunud isikuks, kellel puudub vastutustunne teiste ühiskonnaliikmete suhtes, milletõttu ei saa talle usaldada relva, kuna puudub kindlus selles, et selline isik relva õiguspäraselt käsitleb. 5.2 Relvaloa kehtetuks tunnistamine on intensiivne põhiõiguse riive, mis võtab täielikult võimaluse kasutada relva enese turvalisuse tagamiseks ja muuks relvaloas märgitud eesmärgiks. PPA ei ole tuvastanud ühtegi kaebaja isikuomadust, mis viitaks tema ebausaldusväärsusele relvaomanikuna. Puuduvad mistahes tõendid mis viitaksid võimalusele, et kaebaja relva õigusvastaselt võiks käsitleda ja sellega põhjustada reaalselt ohtu. PPA tegevus ei ole proportsionaalne arvestades kaebaja põhiõigust vabale eneseteostusele versus soov kaitsta üleüldist õiguskorda.
tähelepanuta. Kohus nõustub nimetatud otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid oma otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist: 7.1 Kaebaja relvaluba on tunnistatud kehtetuks viitega RelvS § 43 lg-le 31. RelvS § 43 lg 31 eesmärk on kaitsta inimeste turvalisust, tervist ja elu. Sellele vastandub kaebaja vaba eneseteostuse õigus. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi turvalisuse tagamine ei eelda alati relva kasutamist, on relvaga turvalisuse tagamine enese ja vara kaitsmise üks lubatud viise ning seega kuulub turvalisuse tagamine enese ja vara kaitse eesmärgil põhiseaduse § 19 lg-s 1 sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse kaitsealasse (vt RKPJKo 26.03.2009, 3-4-1-16-08, p 24). Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. RelvS § 43 lg 31 kohaldamisel on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama. 7.2 PPA 23.08.2022 otsusest nähtuvalt on kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestatud kaebaja karistatusega LS § 227 lg 2 alusel 08.07.2022 toimunud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 29 km/h (dtl 27-28), samuti mitmete tema varasemate liiklusalaste rikkumistega, sh 23.06.2018 toimunud mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ning 03.01.2015 ja 10.05.2016 toimunud mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria juhtimise õigust (dtl 44-49); ning 19.04.2022 kaupluses „Bauhaus“ kauba eest tasumata kassast möödumisega (dtl 50-52). Kaebaja pole väitnud, et eelkirjeldatud andmed oleksid ebaõiged. Seega on ekslik kaebuse väide, et vastustaja on relvaloa kehtetuks tunnistamisel lähtunud ainult ühest väärteoepisoodist. Kohus märgib, et asjas kogutud teabe kohaselt on kaebaja ületanud lubatud suurimat sõidukiirust ka 28.06.2021 (dtl 33-35), kuid kaevatavast otsusest ei nähtu ja vastustaja pole kohtumenetluses väitnud, et ta oleks selle juhtumiga kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestanud. Seega on vastustaja kohtu hinnangul leidnud põhjendatult, et kaebaja on teiste 7.3 isikute turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu tulirelva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja riskiv/hoolimatu liikluskäitumine viitab sellele, et teatud ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel võib kaebaja ka tulirelva käsitsemisel ohutusnõuetest mööda vaadata ning põhjustada seeläbi kahju endale või teistele. Kaebaja soov omada relva ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajaduse. Kaevatav otsus ei välista tulevikus relvaloa taotlemist ja andmist, kui kaebaja taastab oma ühiskonnaelunorme arvestava käitumisega usalduse avaliku võimu silmis. 7.4 Puutuvalt kaebaja kriitikasse kaevatava otsuse tegemisel politseiandmebaasis sisalduvate andmete kasutamisse, märgib kohus, et kohtupraktikas on leitud, et viited nimetatud andmebaasis sisalduvatele andmetele varasemate rikkumiste õiguserikkumiste asjaolude ja muude intsidentide kohta pole vastuolus karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p-ga 4 (vt TlnRKo 28.04.2021, 3-20-1675, p 12). Relvaloa omaja isiksuseomadustele ja käitumisele tuleb anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude
kogumis ja nende koosmõjus (vt samas, p 13). Seejuures tuleb isikust lähtuva ohtu prognoosimisel arvestada ka seda, millist suhtumist isik väljendab tema poolt varasemalt toimepandud süütegudesse (vt samas, p 9). Käesoleval juhul vastustaja ongi andnud kaebaja isiksuseomadustele ja käitumisele tervikliku hinnangu kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.