Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Siiri Sepa ja Rika Laarits Puudutatud isik X Lihtmenetluses 22. detsembri 2023. a kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus ning anda Politsei- ja Piirivalveametile luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (22. veebruarini 2024, k.a).
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused araabia keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Xile tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist
3.Määruse avaldamise korral asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 20. detsembril 2023 kell 13 Tallinna lennujaamas kinni Süüria kodaniku Xi (sündinud xx xx xxxx). X esitas Tallinna lennujaamas dokumendikontrollis Argentiina kodaniku passi. Xil ei olnud talle kuuluvat reisidokumenti esitada.
2.PPA koostas 20. detsembril 2023 Xile sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052275150 Eesti Vabariigist lahkumiseks, sissesõidukeeluga Schengeni alale viieks aastaks. Taotluse esitamise hetkel on ettekirjutus täitmata ja sundtäidetav.
3.PPA esitas 21. detsembril 2023 Tallinna Halduskohtule taotluse pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel.
3.1.Xil ei ole seaduslikku alust Eestis viibida. Xil ei ole Eestis ajutist ega püsivat elukohta. Ta kasutas reisimisel teise isiku dokumenti, mistõttu koostati talle kahtlustatavana kinnipidamise akt (kriminaalmenetluse seadustiku § 219 lg 1). X kasutas teadlikult talle mittekuuluvat reisidokumenti, soovides luua petlikku ettekujutust sellest, et tal on õigus viibida Schengeni viisaruumis. PPA leiab, et selline käitumine ja hoiak viitab sellele, et X ei austa Schengeni liikmesriikides, sh Eestis kehtivat õiguskorda.
3.2.Xi küsitlemisel selgus, et tal ei ole perekondlikke, majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumiga ning tal ei ole piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks. Xi perekonnaliikmed on Liibanonis ja Saksamaal.
3.3.Kuna tegemist on haavatavasse inimgruppi kuuluva inimesega, küsis PPA Xilt, kas ta soovib esitada varjupaigataotluse. X ei soovinud Eestis varjupaika taotleda. Ta tahab jõuda Saksamaale, kuhu jõudis smugeldajate abil tema alaealine poeg. Kui Saksamaale minek ei ole võimalik, soovib X naasta Liibanoni.
3.4.Eeltoodu põhjal võib eeldada, et vabaduses viibides ei aitaks X PPA-d väljasaatmise menetluses, vaid võib hakata end varajama. PPA leiab, et Xi puhul ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna see eeldaks usaldust tema varasema käitumise pinnalt. Isiku varasema käitumise tõttu PPA- l sellist usaldust ei ole. Xi puhul esineb eelnevat arvesse võttes põgenemisoht.
3.5.Xi väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, sest Eestist ei ole otselende Süüriasse või Liibanoni, kus tal on elamisload (VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1). Xil ei ole võimalik esitada PPA-le füüsiliselt ka Liibanoni elamisloa dokumente, need on esitatud fotodena. PPA hinnangul on Xi kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne ega ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega.
4.Xi ütluste järgi on tal 2010. a-l sündinud poeg (vt ankeet „Andmed lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete kohta“). 20. detsembri 2023. a küsitluse protokolli järgi lahkus X Süüriast kohe, kui seal algas sõda ja tema kodu hävitati. Ta elas alates 2012. või 2013. a-st koos perega (abikaasa ja kaks last) Liibanonis. Liibanonist lahkus ta pärast seda, kui seal toimus plahvatus. Pärast seda oli väga raske tööd leida. Lapsed ei saanud koolis käia ja neil ei lubatud enam jalgpalli mängida. Toetusest, mis talle maksti, ei piisanud üüri maksmiseks ja toidu ostmiseks. Liibanonis ei aktsepteeritud enam süürlasi ja hakati neid riigist välja saatma. Ta otsustas tulla Euroopasse, et oma laste tulevikku kindlustada. 2023. a suve lõpus lahkus ta pojaga Liibanonist. Taheti jõuda Saksamaale, kus on Xi sugulased, sh kaks venda ja õde. Tal jätkus raha ainult enda ja poja reisi korraldamiseks. Nad reisisid seaduslikult Türgi piirini. Sealt edasi liiguti smugeldajate abil. Türgist liiguti mereteed pidi Ateenasse. Smugeldajad petsid neid ega võimaldanud isal ja pojal edasi koos reisida. Poeg liikus edasi eraldi koos teiste inimestega. Telefoni teel kuulis X oma abikaasalt, et poeg jõudis smugeldajate abiga Saksamaale. Poeg andis end Saksamaal võimudele üles 20. detsembri hommikul. X selgitas, et ükskõik kuhu nad kurdidena sattuvad, pannakse neid raskesse olukorda. Kõik kurdide alad on armee hõivatud. Kes Süüriasse läheb, peab sõtta minema. Türgis pandaks ta vangi. Ta ei taha minna Süüriasse ega Türki. Eelkõige tahab ta minna Saksmaale poja juurde. Ta võiks naasta ka abikaasa juurde Liibanoni, kus tal on elamisluba.
5.22. detsembril 2023 kell 9.00 toimunud istungil selgitas kohus Xile, et kui ta esitab varjupaigataotluse, saab Eesti riik uurida võimalust saata ta poja juurde Saksamaale juhul, kui
poeg on Saksamaal varjupaigataotluse esitanud. X esitas istungil suuliselt varjupaigataotluse, selgitades, et soovib rahvusvahelist kaitset selleks, et minna Saksamaale.
6.PPA muutis istungil oma taotlust, paludes luba pidada X kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 361 lg 2 p 4 alusel. PPA hinnangul esineb jätkuvalt oht, et X põgeneb ja jätkab teekonda Saksamaale.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus tegi täna resolutsioonmääruse, millega andis PP-le loa Xi kinnipidamiseks. Praeguse määrusega lisab kohus varasemale määrusele kirjeldava ja põhjendava osa (HKMS § 169 lg 2).
Kohus võtab vastu PPA taotluse muutmise.
9.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 604/2013 (Dublini määrus) kehtestatakse reeglid selle kohta, milline Euroopa Liidu liikmesriik vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Kui pereliikmed, nende hulgas alaealised, viibivad mitmes liikmesriigis, määratakse vastutav liikmesriik lähtuvalt lapse parimatest huvidest (art 8 lg 3). Kui taotlejal on mõnes liikmesriigis pereliige, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes ei ole selles liikmesriigis veel esimest sisulist otsust tehtud, vastutab see liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, tingimusel et asjaomased isikud on väljendanud sellist soovi kirjalikult (art 10). Vastutav liikmesriik on kohustatud võtma vastu taotleja, kes on esitanud varjupaigataotluse mõnes muus liikmesriigis (art 18 lg 1).
10.Seega tuleb PPA-l välja selgitada, kas Xi on tarvis ja võimalik saata Saksmaale, kus tema alaealine poeg võib juba olla esitanud varjupaigataotluse. Lapse parimais huvides on see, et ta saaks oma isaga võimalikult ruttu uuesti kokku. Vastustajal tuleb selle nimel aktiivselt tegutseda. Kuna praeguse hetke seisuga pole selge, kas Xil tõepoolest on Saksamaal poeg, kas poeg on varjupaigataotluse esitanud ja kas Dublini määrust saab kohaldada, tuleb PPA taotlus X kinni pidada lahendada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel (VRKS). Kohus märgib siiski, et kui PPA algatab üleandmismenetluse Dublini määruse alusel, tuleb Xi kinnipidamisel lähtuda Dublini määrusest (vt ka Riigikohtu 8. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-20-1697, p 22.2).
11.Varjupaigataotlejat võib kinni pidada, kui see on vältimatult vajalik selleks, et selgitada välja tema taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud (VRKS § 361 lg 2 p 4). Praegu on vaja välja selgitada, kas Xi ütlused vastavad tõele ja kas tema poeg on esitanud varjupaigataotluse Saksamaal. Kui see on nii, tuleb PPA-l esitada Saksamaale taotlus võtta X vastu, et ta saaks ühineda oma pojaga. Seejärel tuleb oodata Saksamaa vastust ja korraldada Xi reis Saksamaale. PPA-l tuleb teha ka seadusega nõutavad toimingud Xi kohtuistungil suuliselt esitatud varjupaigataotluse vastuvõtmiseks ja selle läbivaatamiseks.
12.Varjupaigataotleja kinnipidamine on lubatud juhul, kui on oht, et ta muidu põgeneb ega ole PPA-le kättesaadav (VRKS § 361 lg 21). Praegusel juhul on selline oht olemas. X võib jätkata teekonda Saksamaale sugulaste juurde. Ta on varem ebaseaduslikult reisinud, kasutades selleks smugeldajate abi ja talle mittekuuluvaid dokumente (vt VSS § 68 p-d 2 ja 8).
13.Kuna esineb oht, et X vabaduses viibides põgeneb, ei oleks leebemad järelevalvemeetmed põhjendatud. Kui siiski peaks selguma, et Xi ütlused vastavad tõele, PPA algatab Dublini määruse alusel menetluse Xi Saksamaale saatmiseks ning PPA-l ei ole enam põhjust arvata, et X lahkuks Eestist Saksamaale omal käel ja ebaseaduslikult, tuleb X viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada. Talle tuleb sellisel juhul anda võimalus elada kuni
Saksamaale saatmise korraldamiseni varjupaigataotlejate majutuskeskuses (vt VRKS § 364 lg 1).
14.Kohtule esitatud dokumentide ja selgituste järgi ei ole alust arvata, et Xi kinnipidamine võiks kahjustada tema tervist või turvalisust või olla muul põhjusel ebaproportsionaalne.
15.Kohus rahuldab PPA taotluse ja annab loa pidada Xi kinni kuni kinnipidamiseks alust andnud asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud (22. veebruarini 2024, k.a).
16.22. detsembri lõuna paiku andis PPA kohtule telefoni teel teada, et X ei ole nõus rahvusvahelise kaitse menetlusega jätkama ning soovib loobuda Eestis varjupaiga taotlemisest.
17.X esitas kohtuistungil varjupaigataotluse, mille kohus riigi nimel vastu võttis. Talle tuleb anda aega rahulikult oma järgmiste otsuste üle mõelda, selgitades talle nende otsuste tagajärgi. Kui X jääb kindlaks soovile loobuda rahvusvahelist kaitse taotlemisest, tuleb PPA-l teha otsus taotluse tagasilükkamise kohta. Seda otsust on võimalik vaidlustada halduskohtus kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates (VRKS § 23 lg 3 ja § 251 lg 1). Rahvusvahelise kaitse taotlejaks loetakse välismaalast, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust (VRKS § 3 lg 1). Lõplik otsus on mh taotluse tagasilükkamise kohta tehtud PPA otsus, mida ei ole kaebetähtajal halduskohtus vaidlustatud (VRKS § 31 lg 1 p 1). Seega on X praegusel hetkel endiselt rahvusvahelise kaitse taotleja ning tema kinnipidamise otsustamisel tuleb lähtuda VRKS sätetest.
18.Praegune määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Xile tuleb toimetada kätte määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, selgituste ja põhjenduste tõlge araabia keelde. PPA-l tuleb määrust viivitamatult Xile tutvustada ja selgitada.
19.Määruse avaldamise korral tuleb Xi nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5 ja VRKS § 13 lg 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.