lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2764/8

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2764/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1141
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 19.12.2023, Tartu 3-23-2764 Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17.10.2023. a otsuse nr 15.3-3.1/1860-8 ja 23.11.2023. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/135 tühistamise, ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõudes Tartu Halduskohtu 13.12.2023. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.12.2023. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale läbivaatamatult.
2.Tagastada Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.12.2023. a määruse resolutsiooni punktide 1.1 ja 3 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X on määratlemata kodakondsusega isik. X esitas 21.07.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse. PPA jättis 17.10.2023. a otsusega nr 15.3-3.1/1860-8 taotluse läbi vaatamata. PPA jättis 23.11.2023. a vaideotsusega nr 15.3-3.6/135 rahuldamata Xi vaide PPA 17.10.2023. a otsuse peale.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.
X esitas 03.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 17.10.2023. a otsuse nr 15.33.1/1860-8 ja 23.11.2023. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/135 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks teha elamisloa kohta uus otsus. Kaebaja esitas 10.12.2023 kaebuse täienduse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja selgitas, et elamisloa puudumine takistab tal toimetamist ja asjaajamist Eestis. Ta ei saa pöörduda tööandja, õppeasutuse või töötukassa poole, kuna tal puuduvad dokumendid. Ta soovib vanglas või avavanglas õppida eriala, lõpetada 10. klassi ning teha muid ettevalmistusi vanglast vabanemiseks. Kaebaja palus kohustada PPA-d esialgse

õiguskaitse korras viivitamatult tegema uut otsust taotletud elamisloa kohta. Veel palus kaebaja vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

3.Tartu Halduskohus rahuldas 13.12.2023. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivust kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1.1); vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 1.2); jättis kaebuse käiguta ja kandis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 2); jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) 03.08.-02.12.2023 oli kaebaja tulu 563,18 eurot. Mahaarvamisele kuuluvad vältimatud igakuised kulutused (4×36,25) 145 eurot, elektri eest tasumine 1,26 eurot, kinnipidamised nõuete fondi ja vahekontole kokku 281,58 eurot ning kinnipidamised vabanemisfondi 112,65 eurot. Vangla selgitas asjas nr 3-23-2299, et pankrotis oleva kinnipeetava puhul kogutakse 50% kõigist sissetulekutest vahekontole, mitte nõuete fondi. Kaebaja 2-kordne keskmine ühe kuu sissetulek oli 11,35 eurot. Konto lõppjääk oli 1,18 eurot. 10.08.-09.12.2023 oli kaebaja tulu 724,71 eurot. Mahaarvamisele kuuluvad vältimatud igakuised kulutused (4×36,25) 145 eurot, elektri eest tasumine 1,26 eurot, kinnipidamised nõuete fondi ja vahekontole kokku 362,34 eurot ning kinnipidamised vabanemisfondi 144,96 eurot. Kaebaja 2-kordne keskmine ühe kuu sissetulek oli 35,58 eurot. Konto lõppjääk oli 54,77 eurot. Kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest tema soovitud ulatuses ei ole võimalik. Kaebaja majanduslik olukord võimaldab tal tasuda riigilõivu 20 eurot, s.h on see summa väiksem kui kaebaja 2-kordne keskmine ühe kuu sissetulek 10.08.-09.12.2023. 03.08.-02.12.2023 oli kaebaja 2-kordne keskmine ühe kuu sissetulek küll väiksem kui 20 eurot, kuid see ei välista riigilõivust vabastamata jätmist, kui kaebaja majanduslik seisund peagi pärast seda oluliselt paranes. 2) Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, s.t esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob endaga kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed või kaebaja peab menetluse kestel taluma ebamõistlikke piiranguid. Kui kaebaja soovib, et kohus kohustab esialgse õiguskaitse korras haldusorganit andma kaebuses nõutud haldusakti, siis peab esialgse õiguskaitse vajadus olema ülekaalukas. Kaebaja ei ole põhistanud esialgse õiguskaitse vajadust ning kaebuse asjaoludel ei saa kaebajal sellist vajadust olla. Kaebajale elamisloa andmine (selle uus otsustamine) on pärast vaidluse lõppemist võimalik. Kaebajale ei saa ebamõistlikke piiranguid põhjustada see, kui ta on kohtuvaidluse ajal elamisloata. Elamisloa puudumine ei takista kaebaja paigutamist avavanglasse (Riigikohtu lahend nr 5-23-35) või õppimist või töötamist vangistuse ajal. Vanglasisese isikuarve andmete põhjal töötab kaebaja ka praegu. Seda, et tähtajalise elamisloa ja elamisloakaardi omajana oleks kaebajal lihtsam asju ajada ja avaramad võimalused teha ettevalmistusi vabanemiseks, ei saa pidada ebamõistlikuks piiranguks. Kui kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.X esitas 18.12.2023 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.12.2023. a määruse resolutsiooni p-de 1.1, 2 ja 3 peale. Määruskaebuse põhjendused: Kohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-s 1 sätestatud põhimõtteid. Kaebaja tahteks on saada elamisluba. See on ka esialgse õiguskaitse põhiline ja põhjendatud eesmärk. Kohus ei arvestanud riigilõivu tasumisest vabastamata jätmisel vangistusseaduse § 44 lg 2 mahaarvamisi ja Riigikohtu üldkogu praktikaga, mille järgi ei arvestata kinnipeetava kulutusi, mis ei ületa 5% alammäärast. HKMS § 249 lg 3 järgi kohus ei hinnanud kaebuse perspektiivi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 13.12.2023. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale (I) ning seejärel halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1.1 ja 3 peale (II). I
6.HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Seega HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.
7.Ringkonnakohus sedastab, et kuna Tartu Halduskohtu 13.12.2023. a määruse resolutsiooni p-i 2 osas, milles halduskohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks, halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning vastav kohtumäärus ei takista ka asja edasist menetlust, siis puudub kaebajal õigus esitada eelmärgitud osas ringkonnakohtule määruskaebust. Halduskohus ka märkis 13.12.2023. a määruse edasikaebamise korras, et üksnes määruse resolutsiooni p-de 1.1 ja 3 peale võib esitada ringkonnakohtule määruskaebuse. Eelnevat arvestades ning lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6, kuulub Xi määruskaebus tagastamisele läbivaatamatult Tartu Halduskohtu 13.12.2023. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale. II
8.HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
9.Tartu Halduskohus jättis 13.12.2023. a määruse resolutsiooni p-i 1.1 kohaselt rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivust kaebuse esitamisel ning jättis resolutsiooni p-i 3 kohaselt rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse. Eelmärgitud osas tagastab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja