Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses koristamata eluosakonnaga
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
Siim Grossberg (kaebaja) esitas 10. oktoobril 2023 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebaja põhjendab, et vanglal on kohustus tagada elu-, olme- ja tööruumides puhtus. Selleks rakendatakse kinnipeetavaid majandustööle, kuid vangla ei taga töötamiseks vajalikku juhendamist, töövahendeid ega rakenda isikuid tööle järjepidevalt. Osasid kinnipeetavaid sunnitakse koristama ja karistatakse tööst keeldumise korral, kuigi on palju neid, kes teeksid tööd vabatahtlikult. E8 eluosakond on ajavahemikul 1. aprill kuni 9. oktoober 2023 olnud suuremas osas koristamata. Kaebaja on pidanud taluma tugevat heaolu langust ja väärikuse alandamist.
2.Tartu Vangla jättis 15. detsembri 2023. a otsusega nr 1-13/213-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla põhjendab, et E8 eluosakonnas on olnud lühemaid ja pikemaid perioode, mil seda majandusabitööliste poolt koristatud ei ole. Enamasti on osakond olnud koristamata kaks kuni neli päeva ning ühel korral ka seitse päeva. Vanglal ei ole võimalik
3-23-2835 tagantjärele kindlaks teha, millises seisukorras osakond oli päevadel, mil majandusabitöölisi eluosakonda koristama ei pandud. Võttes arvesse seda, et vaidlusalune periood jääb suures osas suvisesse aega, mil õuest jalanõudega sisse toodava mustuse hulk on vähene, ei pea vangla eluliselt usutavaks, et eluosakonna mustuse aste oli selline, mida võiks kvalifitseerida väärikust alandava kohtlemisena. Samuti on kinnipeetavatel endal kohustus hoida puhtana mh eluosakonna olmeruumid. Vangla väljastab selleks kinnipeetavatele vajalikud vahendid. Vangla vabandab kahju hüvitamise taotluse lahendamise viibimise pärast.
3.Kaebaja esitas kohtule 11. detsembril 2023 hiljem täiendatud kaebuse, milles palub hüvitada Tartu Vangla tekitatud mittevaraline kahju seoses eluosakonna olmetingimustega. Kaebaja jääb vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse juurde ning märgib, et osakond on endiselt koristamata, kuigi vanglal lasub kohustus hoida eluosakonnad puhtad. Ebaõige on vangla väide, et vastav kohustus lasub kinnipeetavatel endal. Kinnipeetavad on ka ise väga motiveeritud korrashoiu tagamisest, kuid neile ei väljastata selleks puhastusvahendeid. Samuti palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks tema kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmine. Kaebaja selgitab, et vangla on korduvalt tema avaldustele vastamisega pahatahtlikult viivitanud. Kaebaja palub Justiitsministeeriumi vangla õigusvastasest tegevusest teavitada, et ministeerium saaks probleemile tõhusa lahenduse leida. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ning riigi õigusabi. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid, tal on terviseprobleemid ning ta peab üksinda tegelema mitmete esitatud kaebuste ja kahju hüvitamise taotlustega, samal ajal on vanglal selleks kasutada juristide ressurss.
4.Tartu Vangla esitas kohtule 15. detsembril 2023 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise tuvastamisnõude osas (I) ning seejärel hüvitamisnõude osas (II). Viimaks lahendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse (III). I
6.Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse seoses 10. oktoobri 2023. a kahju hüvitamise taotluse hilinenult lahendamisega. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub eelnimetatud nõude osas tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused kaebaja esitatud tuvastamisnõude puhul täidetud.
7.Kohus nõustub kaebajaga, et Tartu Vangla lahendas tema 10. oktoobri 2023. a kahju hüvitamise taotluse riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulist tähtaega rikkudes. Ka vangla on oma eksimust 15. detsembri 2023. a otsuses nr 1-13/213-2 tunnistanud ning kaebaja ees vabandanud. Olukorras, kus vangla on isiku ees vabandanud, puudub vajadus vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, sest poolte vahel puudub vaidlus rikkumise toimumise üle. Kujunenud on õiguslikult selge olukord. Õiguslikult selges olukorras ei annaks toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust eelist, sest vaidlust pole selles, et rikkumine toimus. See annaks kaebajale ilmselt küll moraalse rahulduse, kuid ei loo piisavat põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks (Tartu Ringkonnakohtu 6. juuli 2021. a määrus asjas
3-23-2835 nr 3-19-1634, p 5; Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-4-10, p 14). Seega ei nähtu kohtule tuvastamisnõude esitamise vajadust rehabiliteerival eesmärgil.
8.Samuti ei nähtu kohtule, et tuvastamiskaebuse esitamine oleks vajalik preventiivsel eesmärgil. Tuvastamisnõude rahuldamisest ei tuleneks vanglale otsest kohustust kohandada oma tegevust vastavalt kohtu seisukohale. Samuti ei takista kahjunõudega lahendamisega viivitamine kaebajal pöörduda oma õiguste kaitseks kaebusega halduskohtusse, mida kaebaja käesoleval juhul ka teinud on. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tulenevalt loetakse kohtueelne menetlus läbituks ka juhul, kui vangla jätab kahjunõude tähtaegselt läbi vaatamata. Õigus pöörduda kaebusega kohtusse kahjunõude lahendamisega viivitamise korral tuleneb ka RVastS § 18 lg-st 2. Kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmise tõttu jääb isik seega küll ilma võimalusest lahendada vaidlus kohtusse jõudmata ja haldusorgan kaotab enesekontrolli võimaluse, kuid kahju hüvitamise taotluse lahendamata jätmisega ei saa haldusorgan luua olukorda, kus kaebajal puuduks võimalus oma õigusi kohtus kaitsta (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 3. veebruari 2023. a määrus asjas nr 3-22-1549, p-d 6 ja 7).
9.Kaebaja esitatud tuvastamisnõude osas ei saa HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt tuletada kaebeõigust ka seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega. Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse või kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11.Kohus märgib täiendavalt, et kui kaebaja soovib Justiitsministeeriumi teavitada sellest, et Tartu Vangla on korduvalt tema avaldustele hilinenult vastanud, siis peab ta ise ministeeriumi poole pöörduma. Kaebajal on võimalik esitada Justiitsministeeriumile märgukiri ning kirjeldada selles vangla õigusvastast tegevust. Ühtlasi on kaebajal võimalik teha ettepanekuid, kuidas haldusorgani tööd paremini korraldada. II
12.Kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et E8 eluosakond on olnud ajavahemikul 1. aprill kuni 9. oktoober 2023 sageli koristamata. Kaebaja selgitab, et vangla ei täida oma kohustust tagada eluosakonna puhtus. Samuti ei saa osakonda koristada kinnipeetavad ise, kuna selleks ei väljastata vajalikke vahendeid. Eeltoodu alandab kaebaja hinnangul tema väärikust. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebaja esitatud hüvitamisnõue eeltoodud alusel tagastamisele.
13.Asjaolu, et kaebaja peab viibima tema hinnangul ebapuhtas eluosakonnas, ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kohus nendib, et eeltoodu võib põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid tegemist ei saa olla selliste ülemääraste ebamugavustega, mis saaksid kaebajale intensiivseid kannatusi kaasa tuua. Kaebajal on soovi korral võimalik negatiivsete mõjutuste vähendamiseks ka endal eluosakonda korrastada. Selleks ei vaja kaebaja spetsiaalseid puhastusvahendeid, kuivõrd pindade mustusest ja tolmust puhastamiseks on võimalik kasutada erinevaid käepäraseid vahendeid.
3-23-2835
14.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
15.Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). See hõlmab ka vangla ja selle eluosakondade olmetingimusi, sh puhtust. Tartu Vangla
15.detsembri 2023. a otsusest nr 1-13/213-2 ja vangla 5. üksuse valvurite selgitustest nähtub, et majandusabitöölised on E8 eluosakonda ajavahemikul 1. aprill kuni 9. oktoober 2023 koristanud ning kuigi osakonda ei ole koristatud igapäevaselt, on seda kohtu hinnangul üldjoontes koristatud piisavalt. Kõige pikem periood, mil osakond on olnud majandusabitööliste poolt koristamata, on olnud 2023. a septembris seitse päeva. Tavapäraselt on osakonda koristatud oluliselt tihedamini. Kohtu hinnangul ei saa E8 eluosakonna koristamise sagedust pidada ebapiisavaks ja õigusvastaseks, arvestades, et ka kõikidel kinnipeetavatel on endal kohustus hoida puhtad nii oma elukambri kui ka osakonna olmeruumid (Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 1.6.4). Kuigi kaebaja väidab, et ametnikud ei anna kinnipeetavatele koristamiseks vajalikke puhastusvahendeid, ei pea kohus eeltoodut usutavaks. Vangla enda huvides on ruumide puhtuse tagamine, kuivõrd ka ametnikud ise peavad vangla ruumides ringi liikuma ning oma ülesandeid täitma. Tartu Vangla 5. üksuse valvuri kinnitusel väljastatakse puhastusvahendeid vastavalt kinnipeetava küsimisele. Ka kaebajale on puhastusvahendeid antud. Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ning RVastS § 7 lg-st 1 tulenevad hüvitamisnõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Lisaks ei ületa kaebaja kirjeldatud võimalikud hingelised üleelamised seoses koristamata ruumide tõttu tekkinud heaolu langusega lävendit, mis õigustaks mittevaralise kahju rahalist hüvitamist.
16.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi hüvitamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. III
18.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
3-23-2835
19.Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt nt haldusasjad nr 3-23-2779, 3-23-2770, 3-23-2715, 3-23-1938, 3-23-1900, 3-23-1502, 3-22-1821, 3-21-1365 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Siim Grossbergi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.