Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.12.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1585
Haldusasi
X kaebus AS Ühisteenused 02.06.2021 viivistasu otsuse nr 0147028471 ning Tallinna Transpordiameti 10.06.2021 käskkirja (vaideotsus) nr 203725 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Vastustajad – AS Ühisteenused, esindaja TP Tallinna linn, esindaja TE
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.10.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus.
Mõista Xlt Tallinna linna kasuks välja menetluskulud 20 eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-21-1585 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-21-1585 Kaebaja ei ole rikkunud hoolsuskohustust õige parkimistsooni tuvastamisel. Liikluskorraldusvahendid, sh parkimist korraldavad märgid peavad olema paigutatud selliselt, et parklasse sisenedes oleks võimalik üheselt aru saada, kuidas parkimine on korraldatud. Kahe eraldussaarega eraldatud parkla parkimiskorraldus nendele tingimustele ei vasta. On ebamõistlik eeldada, et mootorsõiduki juhil tuleb oma hoolsuskohustuse täitmiseks käia mööda parklat ja mõistatada, milline parkimistsoon ühtse parklana käsitletava parkla raames ühes või teises parkimisreas kehtib. Kaebaja selgitas välja parkimistingimused ja parkimise eest on tasutud. Tallinna linna parkimisala ei ole nõuetekohaselt tähistatud. Maapinnal puuduvad mistahes tähistused selle kohta, et eraldussaarest paremale jäävas parklas on tegemist kahe erineva parkimisalaga. Ahtri tänava hoone poolsesse parkimisalasse sõidukiga sisenedes (mis toimub umbes 45 kraadise nurga all suunaga vasakule) on sõidukijuhile nähtavad üksnes infotahvlid, mis näitavad, et tegemist on EuroPark parkimisalaga. Eraldussaarest paremale jääva parkla vasakusse nurka (vasakule pööramisel ei ole näha) paigutatud tillukesest infosildist, mis väidetavalt tähistab südalinna parkimisala piirkonda, ei ole võimalik aru saada, et selle märgi mõjualasse jääb eraldussaarest paremal (Ahtri tn 12 hoone poole vaadatuna) asuva parkla vasakule jääv parkimisrida (puuduvad nooled, nagu need on EuroPark liiklusmärkidel). Liiklusmärgist saab teha vaid ühe järelduse, et südalinna parkimistsoon algab eraldussaare taga, kui vaadata Nautica keskuse (Ahtri tänav) poole.
Tallinna linn palus 23.09.2021 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
Juhul, kui parkija pargib sõiduki Tallinna avalikul tasulisel parkimise alal, aga tasub parkimise eest eraõiguslikule parkimisoperaatorile, loetakse määruse nr 30 § 13 lg 1 p 1 alusel, et parkimistasu on maksmata. Viivistasu otsuse koostamise ajal oli parkimiskontrolöril teave, et parkimistasu sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX parkimise eest Tallinna avaliku tasulise parkimisala südalinna tsoonis oli maksmata. Ei ole võimalik kontrollida, kellele parkija mobiilsideoperaatori vahendusel tegelikult parkimistasu on maksnud. Parkimiskorraldus parklas Ahtri tn 12 on nõuetekohaselt tähistatud ja peaks olema arusaadav igale tavaparkijale. Parkimiskohti ja parklaid ei tähistata nimedega, parkimise ja viivistasu otsuse koostamise koht märgitakse tänaval asuva maja aadressi täpsusega. Asjaolu, et parklad on nimetustega tähistamata, ei riku parkija õigusi, kuna m-parkimisel ei pea parkija sisestama parkla aadressi. Avalikul tasulisel parkimisalal peab sisestama olenevalt parkimise tsoonist sõna „vanalinn“ või „südalinn“ või „kesklinn“ (eraparklates m-parkimise korral näiteks tsoon EP62). Kaebaja kasutas parklasse sõitmiseks Ahtri tänavat mahasõiduga paremale. Ahtri tänavalt mahasõidul paremale on paigaldatud liiklusmärgid 575a, 578a koos tekstiga 24h, tariif 0,08 eur/min ja tahvel „Südalinn“ mis osutab, et liikleja jõuab tasulisele parkimisalale südalinna tsoonis. Ahtri tn 12 parklas on nii avalik tasuline parkimisala kui ka eraparkla tähisega EP62. Vastuse lisa 8 skeemile on paigutatud kaebaja sõiduki asukoht kaebuse p 5.9 juures toodud fotol vasakul asetseva tumeda sõiduki järgi, mis kaebuse kohaselt näitab sõiduki parkimiskohta parklas. Fotol asetsev tume sõiduk asub parkla eraldussaare parema poole ääres ja vahetult märgi 578a juures. Seega on kaebaja ise osutanud tumeda sõiduki asukoha kaudu sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX parkimiskohale liiklusmärgi 578a juures viivistasu otsuse koostamise ajal. Parkimiskontrolöri tehtud fotol (vastuse lisa 9) paikneb sõiduk eraldussaare parema poole ääre juures ning fotolt on näha taamal tsooni EP62 tähistavad liikluskorraldusvahendid. Foto põhjal saab järeldada, et sõiduk ei asu tsooni EP62 parkimiskohal. Parkla eraldussaare parema poole äärde paigaldatud liiklusmärgi 578a mõju on eraldussaare paremal poolel sinise joonega tähistatud parkimiskohtadele ja see ei hõlma EP62 parkimiskohti, mis on tähistatud vastuse lisa 4 fotol toodud liikluskorraldusvahenditega. EP62 3(7)
3-21-1585 parkimiskohad on parklas tähistatud operaatori poolt paigaldatud liikluskorraldusvahenditega, mis asetsevad Ahtri tn 12 hoone ees. Seega on avalik tasuline parkimisala ja eraparkla tähistatud nõuetekohaselt ja piisavalt arusaadavalt juhtimisõigust omavale sõiduki juhile.
3-21-1585 eraldussaare paremal poolel, mis kuulub südalinna tsooni ja on Tallinna linna hallata. Vastustaja nõustub, et vaideotsuses käsitletud mõjuala märgid ei ole asjakohased parkimisala tähistamise alguses. Ekslik on aga kohtu järeldus, et need ei oma tõenduslikku tähendust parkla sissesõidu juures. Liiklusmärk 578a „Tasuline parkimine“ osutab, et märgiga 387 tähistatud alal on mingis piirkonnas tasuline parkimine. Sellised märgid paigaldatakse Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal, mitte aga eraparklates. Liiklusmärk 578a osutab ja juhib liikleja tähelepanu sellele, et liikleja siseneb Tallinna avaliku tasulise parkimisala tasulisse parklasse südalinna tsoonis. Kohtu järeldus, et selline viitamine ei ole vajalik, on ekslik. Antud kohas on liiklusmärgil 578a oluline roll, aitamaks parkijat õigete valikute tegemisel. Lisaks sissesõidule on samas parklas paigaldatud kaks liiklusmärki 578a, millest üks asub eraldussaare vasakul ja teine paremal poolel. Kaebaja ja kohtu seisukoht ei ole kooskõlas kaebaja enda poolt kaebusele lisatud fotoga 3. Fotol on kujutatud liiklusmärk 578a, mis asub eraldussaare paremal pool ja osutab sellele, et seal asuvad parkimiskohad asuvad südalinna tasulises parkimistsoonis. Liiklusmärke arvestades ei saanud kaebajal tekkida ettekujutust, et ta pargib eraparklas. Kaebuse lisa 6 fotol 2 on näha eraparkla parkimiskohad, mis asuvad hoone seina ääres. Eraparklasse paigaldatud liiklusmärgid ei osuta mõjusuunda eraldussaare parema poole suunas, kus asub märk 578a ja kus parkis vaidlusalune sõiduk. Seda, et sõiduk pargib eraldussaare paremal pool, tõendab ka kaebusele lisatud joonis (lisa 5) ja vastustaja vastusele lisatud skeem (lisa 8). Halduskohus ei ole skeeme uurinud ega neile hinnangut andnud. Kohus on andnud ebaõige hinnangu vastustaja 23.09.2021 vastusele lisatud fotole (lisa 9). Foto on tagantvaates eraparkla parkimiskohtade poole. Sõiduk paikneb eraldussaare paremal pool, kus asuvad südalinna tasulise tsooni parkimiskohad. Eraparkla parkimiskohad jäävad hoone seina äärde. Fotolt on näha, et sõiduk ei parkinud hoone seina juures, kus on eraparkla parkimiskohad. Kaebaja väide, et eraparkla parkimisala ulatub hoone seinast kuni eraldussaare parema pooleni (kaebuse lisa 5 joonis), on vale ja eksitav. Eraldussaare paremale poolele on paigaldatud liiklusmärk 578a ja eraparkla parkimiskohad asuvad liiklusmärgiga tähistatult hoone seina ääres. Seega ei hõlma eraparkla parkimiskohti eraldussaare paremal poolel. Olukord, kus eraldussaare paremal pool asuvad üheaegselt eraparkla ja avaliku tasulise parkimisala parkimiskohad, ei ole võimalik. Seega on vale halduskohtu seisukoht, et kaebaja sõiduk oli pargitud selliselt, et see viitab, et tegemist oli eraparkla parkimisalaga. Ekslik on halduskohtu järeldus, et tõendamata on kaebaja sõiduki parkimine Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal. Lähtuda tuleb kohtule esitatud tõenditest. Vastustaja esitatud õiguskantsleri seisukoht on vastustaja seisukohta toetav ja selgitab parkimiskorraldust parklas, kus füüsiliselt lähestikku asuvad eraparkla ja Tallinna avalik parkimisala südalinna tsoon. Vahepealsel ajal ei ole parkimiskorraldust muudetud. Juhtimisõigusega isik peaks minimaalset hoolsuskohustust järgides orienteeruma liikluskorraldusvahendite abil ning määrama oma asukoha parklas. Kohtu seisukoht, et kaebuse võib rahuldada ka seetõttu, et parkimise eest oli tegelikult tasutud, kuigi teisele parkimisoperaatorile, on ekslik. Kuna kontrolör ei tuvastanud sõiduki kontrollimisel parkimistasu maksmist Tallinna linnale, oli vältimatu viivistasu otsuse tegemine parkimistasu maksmata jätmise eest.
3-21-1585 joonega, samas kui eraldussaarest paremale jääval parkimisalal (kus parkis kaebaja) parkimiskohtade vahel eraldusribad puuduvad. See kinnitab, et eraldussaarest paremale jääva nn Tallinna linna parkimisalade maapinna tähistused on erinevad, võrreldes eraldussaarest vasakule jääva parkimisala maapinna sinise eraldusjoontega tähistusega. Kaebaja on parkimise eest tasunud. Vaidluse tingis linna nõue tasuda parkimise eest topelttasu olukorras, kus kaebaja käitus seaduskuulekalt, parkides auto parima arusaamise järgi selliselt, nagu ta sai aru kehtivast liikluskorraldusest. Liiklusmärkide paigaldamine tähendab kohaliku omavalitsuse poolt haldusakti andmist. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistatav (HMS § 55 lg 1). Haldusaktist peavad nähtuma adressaadile pandava kohustuse tekkimise eeldused ning nende sisu ja ulatus. Tallinna linna viidatud liiklusmärk (vastustaja 23.09.2021 vastuse lisa 2 foto) ei ole selge ega üheselt mõistetav. Märgist ei nähtu selle mõjuala. Märgist võib aru saada, et märgi taga mingis piirkonnas toimub tasuline parkimine, samas puudub lisateadete tahvel mõjusuuna kohta. Kaebaja ei ole rikkunud hoolsuskohustust õige parkimistsooni tuvastamisel. Parkimist korraldavad märgid peavad olema üheselt arusaadavad ja paigutatud selliselt, et parklasse sisenedes oleks võimalik üheselt aru saada, kuidas parkimine on korraldatud. Kahe eraldussaarega eraldatud parkla parkimiskorraldus nendele tingimustele ei vasta.
3-21-1585 sisse sõites on liiklusmärk selle kohta, et liikleja saabub Tallinna linna tasulise avaliku parkimisala südalinna tsooni (video ja foto dtl 45) ja lisaks on sama dubleeritud parkla eraldusribal, suunaga mõlemale poole eraldusriba koos parkimisautomaadiga (fotod dtl 46‒47). Selles, et parkimisalad on piisavalt selgelt tähistatud, ei ole kahelnud ka õiguskantsler (õiguskantsleri 02.10.2015 vastus, dtl 58).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.