X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 6. märtsi 2023. a piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101230001541 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveametilt varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks Kaebaja X, volitatud esindaja Y Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anton Gontšarov
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. jaanuaril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Venemaa Föderatsiooni kodanikule X (kaebaja) väljastati 8. juulil 2022 Peterburis asuva Saksamaa peakonsulaadi poolt lühiajaline Schengeni viisa nr D065957028 kehtivusajaga 1. august 2022 kuni 3. märts 2024. X saabus 6. märtsil 2023 bussiga Narva piiripunkti, eesmärgiga siseneda Eesti Vabariiki.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keelas 6. märtsil 2023 piiril väljastatud sisenemiskeeluga nr 2101230001541 X Eesti Vabariiki sisenemise. Keeldumisel tugineti Vabariigi Valitsuse
8.septembri 2022. a korraldusele nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ (korraldus nr 247).
3.X esitas 5. aprillil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 6. märtsi 2023. a piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101230001541 peale. Tallinna Halduskohus andis 6. aprilli 2023. a määrusega X kaebuse kohtualluvusel üle Tartu Halduskohtule.
4.Pärast kaebuse täpsustamist võttis kohus 18. mai 2023. a määrusega menetlusse X kaebuse PPA 6. märtsi 2023. a piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101230001541 tühistamiseks ning PPA-lt varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kogusummas 5384,50 eurot.
5.Vastustaja esitas 16. juunil 2023 kohtule vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse rahuldamata. Lisaks esitas kaebaja menetluses omapoolseid täiendavaid seisukohti ja dokumente.
6.Tartu Halduskohus määras 26. septembri 2023. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised täiendavad menetlusdokumente ei esitanud.
7.1.Kaebajal keelati 6. märtsil 2023 vaatamata kehtiva viisa olemasolule Narva piiripunktis Eesti Vabariiki sisenemine. Kaebaja soovis Eestit läbida transiidina, et minna Tallinna lennujaama kaudu Saksamaal elava tütre juurde. Keeldumise põhjuseks oli asjaolu, et kaebajat peetakse isikuks, kes kujutab endast ohtu ühe või mitme Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule või rahvusvahelistele suhetele. Kaebajale jääb ebaselgeks, millist riski kujutab endast pensionär, kes on mitu korda tütre juures Saksamaal käinud. Kaebaja näitas piirivalveametnikule enda viisat ja mitmeid dokumente (tütre poolt allkirjastatud kohustuste deklaratsioon, edasi-tagasi lennukipiletid, tütre Saksamaa ID-kaart ja sünnitunnistus), kuid riiki teda ei lubatud. Piirivalveametnik selgitas kaebajale, et teda oleks lubatud Eesti Vabariiki juhul, kui tema tütar elaks Eestis, mitte Saksamaal. See väide on kaebaja hinnangul ebaloogiline, arusaamatu ja vastuoluline. Ta oli enne reisi uurinud piiriületuse reeglite kohta ning talle vastati, et viisaga lähisugulased saavad läbi Eesti piiripunkti Euroopa Liitu siseneda. Kui alguses oli vestlus piirivalveametnikuga viisakas, siis hiljem muutus ametnik ebasõbralikuks ja solvas kaebajat. Küsimusele, kuidas saab kaebaja oma tütart ja lapselast Saksamaal külastada, vastati talle, et tulevikus peaks ta EL-i sisenema läbi Venemaale sõbralike riikide (nt Türgi).
7.2.Kaebaja leiab, et korraldus nr 247 lubab tal sõnaselgelt riigipiiri ületada. Kaebaja tütrel kui EL-i kodanikul on EL-i staatusest tulenevalt eestlastega samad õigused. PPA tegevus on vastuolus kehtivate EL-i sisenemis- ja transiidieeskirjadega ning PPA oleks pidanud lubama tal transiidi eesmärgil riiki siseneda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009 on sätestatud viisade väljastamise nõuded. Isikud, kelle sisenemine Schengeni alale ohustaks riikide julgeolekut või avalikku korda, või kes ei vasta ühele või mitmele viisa andmise
3-23-736 tingimusele, viisat ei saa. Saksamaa konsulaat kontrollis kaebaja isikut ja väljastas talle viisa ega näinud seega temas ohtu Schengeni riikide avalikule korrale. Kaebajale väljastatud lühiajaline viisa lubab tal vabalt elada ja liikuda kogu Schengeni territooriumil. Kaebaja juhib tähelepanu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestati isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), eriti selle lõigetele 5, 6 ja 7.
7.3.Pärast sisenemiskeelu kehtestamist pidi kaebaja sõitma bussiga tagasi Peterburi. Tagasiteel kaebaja nuttis ning tundis end halvasti. Tal oli kõrge vererõhk, tugevad peavalud ja tinnitus. Järgmisel päeval väljastas arst talle haiguslehe. Kaebajal diagnoositi haigus, mis püsis ka 2023. a aprillis toimunud teise tervisekontrolli ajal. Kaebaja soovib sisenemiskeelu tühistamist, vastutava asutuse isiklikku vabandust ja sõidukulude hüvitamist summas 384,50 eurot (s.o kulud lennukipiletitele ning bussi- ja taksotransfeerile) ning tervisekahjustuse tekitamise eest hüvitist summas 5000 eurot.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
8.1.PPA on kaebajale vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud seadustest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) ja
9.märtsi 2016. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/399 tulenevaid norme.
8.2.Riigipiiri seaduse (RiPS) § 17 lõike 1 punkti 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada. Vaidlustatud sisenemiskeelu otsuse näol oli tegemist korraldusega nr 247 kehtestatud sanktsiooni rakendamisega. Nimetatud korralduse 2. punkti alapunkt 1 kohaselt on riigipiiri lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. Kaebajal puuduvad sugulased, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või omavad Eesti pikaajalist elamisluba. Korralduse 2. punkti alapunkt 7 järgi on riigipiiri lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes on transiidil Eesti territooriumi viivitamata läbimiseks oma elukohariiki jõudmiseks. Korralduse nr 247 seletuskirjas selgitatakse, et alapunktiga 7 kehtestatakse erand olukordadeks, kui Venemaa Föderatsiooni kodanik siseneb Venemaale naasmise eesmärgil Eestisse. Tegemist on eelkõige juhtudega, kus välispiiri ületatakse lennujaama piiripunktis ning sellisel juhul tohib Venemaa Föderatsiooni kodanik Eestisse siseneda ja naasta koju.
8.3.Piirikontrolli käigus selgus, et kaebaja soovib siseneda Eestisse transiidi eesmärgil, et jõuda Eesti kaudu Saksamaale, kus elab tema tütar. Arvestades kaebaja sisenemissoovi, puudus PPA-l korraldust nr 247 rakendava asutusena kaalutlusõigus korralduse kohaldamata jätmiseks. Ühtlasi märgib vastustaja, et riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega EL-i õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri, artikkel 30 kohaselt ei anna ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine automaatset sisenemise õigust. EL liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja EL välispiiride ületamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). Schengeni piirieeskirjade kohaselt ei tohi kolmanda riikide kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Vabariigi Valitsus kehtestas riiki sisenemise keelu riigi julgeoleku kaitseks ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
8.4.Alates 24. veebruarist 2022 on julgeolekuolukord Euroopas põhimõtteliselt muutunud ning Vabariigi Valitsusel on rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevalt õigus kehtestada piiranguid Venemaa Föderatsiooni kodanikele nii välispoliitiliste eesmärkide täitmise kui ka
3-23-736 Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmise eesmärgil. Ühtlasi ei ole kodakondsuspõhine sanktsioon EL-is uus praktika. Nimelt on EL Nõukogu kehtestanud kodakondsuspõhise sanktsiooni Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kodanikele, mida ka Eesti peab rakendama. Alates
19.septembrist 2022 on Venemaa Föderatsiooni kodanikele sisenemise piirangud seadnud lisaks Eestile ka Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Poola Vabariik ja Soome Vabariik.
8.5.Kaebaja kahjunõue on alusetu. Vastustaja on seisukohal, et iga isik on reisi planeerimisel oma valikute tegemisel vaba ning tema enda huvides on viia end erinevates riikides kehtiva korraga kurssi. Seega oli kaebajal endal võimalik kahju tekkimine ära hoida.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja soovib, et kohus tühistaks PPA 6. märtsil 2023 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101230001541 ning ühtlasi mõistaks PPA-lt välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitise kogusummas 5384,50 eurot.
10.VSS § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju, toodud vormi (sisenemiskeelu otsus). Kaebaja suhtes on 6. märtsil 2023 vastav vorm täidetud ning tehtud on sisenemiskeelu otsus. Vaidlustatud sisenemiskeelu otsusest nähtub, et Venemaa Föderatsiooni kodakondsust omavale kaebajale on vaatamata kehtiva viisa olemasolule keeldutud andmast luba Eesti Vabariiki sisenemiseks. Otsuse tegemisel on viidatud RiPS §-le 91, mille lõige 1 sätestab, et isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Sisenemiskeelu kohaldamise põhjendusena on vaidlusaluses otsuses välja toodud, et isikut peetakse ohtlikuks ühe või mitme EL-i liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Otsuses sisaldub viide korraldusele nr 247.
11.Kaebaja leiab, et tal oli 6. märtsil 2023 õigus transiidi eesmärgil Eesti Vabariiki siseneda ja seda ei keela ka korraldus nr 247. Tal oli kehtiv viisa, mille väljastas Saksamaa konsulaat ning tema kui pensionär ei kujuta mingit ohtu ühegi EL-i liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule või rahvusvahelistele suhetele. Kaebaja tütar elab Saksamaal ning ta on EL-i kodanik, mistõttu takistas PPA õigusvastaselt kaebaja piiriületuse. Kohus kaebajaga ei nõustu.
12.Kaebaja viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad). Kohus märgib, et nimetatud määrus on kehtivuse kaotanud ning asendatud
9.märtsi 2016. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). Nimetatud määruse artikkel 6 lg 1 p-st e tuleneb, et kolmandate riikide kodanikud ei tohi ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega EL-i õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks. Vastustaja märgib õigesti, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri, artikkel 30 kohaselt ei anna ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine automaatset sisenemise õigust. Vastav otsus tehakse piiripunktis. Seega, kuigi Saksamaa konsulaat kontrollis kaebaja vastavust viisa väljastamise tingimustele ning väljastas talle lühiajalise Schengeni viisa, ei garanteeri viisa olemasolu automaatset Eesti Vabariiki sisenemise õigust. Saksamaa Liitvabariigi väljastatud
3-23-736 Schengeni viisa ei andnud kaebajale automaatset sisenemisõigust Eestisse, sest Eesti Vabariik on kehtestanud riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamise eesmärgil täiendavad piirangud.
13.RiPS § 17 lg 1 p 1 kohaselt on riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel Vabariigi Valitsusel õigus ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada. Nimetatud sätte alusel otsustas Vabariigi Valitsus 8. septembri 2022. a korraldusega nr 247 Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt piirata Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist. Korraldusest nähtub, et selle eesmärk on kehtestada piirang Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eesti või teise Schengeni konventsiooni osalisriigi antud lühiajalise viisaga ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Korralduse nr 247 punktis 2 on välja toodud erandid, millistel juhtudel on Venemaa Föderatsiooni kodanikul õigus Eesti Vabariiki siseneda.
14.Korraldusest nr 247 nähtub, et Venemaa Föderatsiooni kodanikele on Eesti Vabariiki sisenemise keeld kehtestatud riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks. Korralduse põhjendustes on märgitud, et avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa Föderatsiooni elanikest Venemaa Föderatsiooni võimude alustatud sõda ja selle laiendamist, mistõttu tuleb hetke julgeolekuolukorras arvestada Venemaa kodanike puhul Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lõiget 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus, aga ka Venemaa mõjutustegevust, mis on muutunud oluliselt aktiivsemaks ka väljaspool Venemaa Föderatsiooni, sh Eestis. Ühtlasi on korralduse andmisel arvestatud võimalusega, et Venemaa Föderatsiooni valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidest, või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust, ning leitud, et Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas tuleb ennetavalt maandada Venemaa Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte julgeolekule, sest Venemaa Föderatsioonist lähtuv potentsiaalne sõjaline ja mittesõjaline oht mõjuks realiseerumisel väga kahjustavalt Eesti Vabariigi kultuurile ja majandusele ning riigi rahvusvahelisele mainele. Vabariigi Valitsuse hinnangul võivad Venemaa sõda toetavad isikud kujutada ohtu riigi julgeolekule ja selle ohu maandamiseks otsustati riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks kehtestada täiendavad piirangud riigipiiri ületamisele.
15.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale ei saanud praegusel juhul anda luba riiki sisenemiseks. Vaidlustatud sisenemiskeelu otsuse näol on tegemist korraldusega nr 247 kehtestatud sanktsiooni rakendamisega. Korraldus nr 247 kujutab endast kodakondsuspõhist sanktsiooni ning selle subjektideks on kõik Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Kui riiki viisa alusel siseneda sooviv isik ühelegi korralduse nr 247 p-s 2 sätestatud erandile ei vasta, siis ei ole avalikul võimul kehtiva õiguse normidest tulenevalt kohustust igal üksikjuhul isikust lähtuvat ohtu ja maailmavaadet hindama hakata (vt ka Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2023. a otsused asjades nr 3-22-2259 (p 13) ja nr 3-22-2057 (p 12)). Kaebaja ei kuulunud ühegi korralduse nr 247 punktis 2 välja toodud erandi alla, mis oleks võimaldanud teda riiki lubada. Korralduse nr 247 punkti 2 alapunkti 1 kohaselt võis (ja võib ka käesoleval ajal) sugulaste külastamise eesmärgil riiki lubada Venemaa Föderatsiooni kodaniku, kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. Korraldusest nr 247 nähtuvalt ei saa riiki lubada Venemaa Föderatsiooni kodanikku, kelle eesmärgiks on riik transiidi korras läbida, et külastada mõnes teises riigis elavat lähisugulast. Korralduse nr 247 punkti 2 alapunkti 7 järgi on transiidina Eesti Vabariigi läbimine lubatud Venemaa Föderatsiooni kodanikule üksnes juhul, kui ta on suundumas oma elukohariiki. Vaidlus puudub selles, et kaebaja tütar ei ela Eestis ning kaebaja
3-23-736 ei soovinud 6. märtsil 2023 Eesti Vabariiki siseneda ka elukohariiki jõudmise eesmärgil. Vaidlust ei saa olla ka selles, et humaanseid põhjuseid riiki lubamiseks ei esinenud (vt määruse nr 247 punkt 2 alapunkt 10). Seega ei olnud kaebajal Eesti Vabariiki sisenemise õigust.
16.Arvestades julgeolekuolukorda ja korraldusega nr 247 kehtestatud piiranguid, leidis vastustaja õigesti, et kaebajat kui Venemaa Föderatsiooni kodanikku tuleb pidada ohtlikuks ühe või mitme EL-i liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Kaebaja riiki sisenemise keelu puhul on tegemist proportsionaalse abinõuga tagamaks riigi julgeolek ning viimane kaalub üles mittekodanikust üksikisiku soovi riiki siseneda (vt ka Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2023. a otsused asjades nr 3-22-2259 (p18) ja nr 3-22-2057 (p 21)).
17.Kaebaja väidab, et ta uuris enne kavandatavat reisi, kas tal on võimalik Eesti Vabariigi kaudu minna Saksamaale ning talle vastati, et ta saab viisa olemasolul lähisugulasi külastada, sisenedes EL-i läbi Eesti piiripunkti. Kaebaja ei ole eeltoodu kohta kohtule tõendeid esitanud. Selgusetuks jääb, kelle poole kaebaja selle küsimusega pöördus ja mida talle täpselt vastati. Võimalik, et kaebaja püstitas oma küsimuse ka ebaõigesti. Samas, isegi juhul kui kaebajale väideti, et ta saab Eesti Vabariigi kaudu liikuda edasi Saksamaale tütre juure, siis oli tegemist ebaõige informatsiooniga. Eelnev ei muuda kaebajale kohaldatud sisenemiskeeldu õigusvastaseks.
18.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kaebajale 6. märtsil 2023 Eesti Vabariiki sisenemiskeelu kehtestamine oli õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna sisenemiskeelu kohaldamine oli õiguspärane, siis puudub ka alus sisenemiskeelu kehtestamisega kaasnenud väidetava varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Samuti puudub alus vastustaja kohustamiseks vabandada kaebaja ees sisenemiskeelu kohaldamise tõttu. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
20.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.