Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: X, esindaja Aleksei Ratnikov
Resolutsioon
Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.01.2024 (k.a)
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204)
ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 02.08.2022 kl 03.30 Valgas kinni X koos kaaslasega. Isikul ei olnud kehtivat reisidokumenti ja tal puudus Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. Isik esitas kontrollimisel politseile Y nimele väljastatud Venemaa Föderatsiooni passi ja X nimele väljastatud välismaalase registreerimise koreakeelse kaardi. Isik avaldas kinnipidamisel soovi saada rahvusvahelist kaitset.
2.PPA tegi 27.01.2023 isiku osas rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse ning ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu määramise. Tallinna Halduskohus jättis 26.05.2023 otsusega asjas nr 3-23-446 isiku kaebuse haldusakti peale rahuldamata, kuid peatas esialgse õiguskaitse korras 27.01.2023 otsuse täitmise selliselt, et peatas PPA 27.01.2023 otsuse nr 12208020063-1 kehtivuse kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Sellega säilitas kohus isikule rahvusvahelise kaitse seisundi. Tallinna Ringkonnakohus muutis 24.11.2023 määrusega esialgse õiguskaitse meedet ja peatas PPA 27.01.2023 otsuse nr 12208020063-1 resolutsiooni punkti 3 (s.o lahkumisettekirjutus) täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni samas haldusasjas. Kaebaja esialgse
õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on kaitsta teda Eestist väljasaatmise eest ja tagada tema osalemine kohtumenetluses. Seetõttu piisab ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas lahkumisettekirjutuse (s.o PPA 27.01.2023 otsuse nr 12208020063- 1 resolutsiooni p 3) täitmise peatamisest (HKMS § 251 lg 1 p 1) ning puudub vajadus peatada vaidlustatud otsuse kehtivus tervikuna. Selliselt on täidetud kaebaja eesmärk kohtumenetluse ajal Eestis viibida ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei takista samas PPA-l teha ettevalmistavaid toiminguid lahkumisettekirjutuse täitmiseks.
3.PPA pidas isiku 27.11.2023 kell 11:30 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VVS) alusel ja esitas 27.11.2023 taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. PPA leiab, et 24.11.2023 määrus lõpetas isiku rahvusvahelise kaitse seisundi. PPA hinnangul on kinnipidamise alusteks VSS § 23 lg 1 p 1 (põgenemise oht), p 2 (ei täida kaasaaitamiskohustust) ja p 3 (reisidokumendi puudumine).
3.1.VSS § 68 lg 4 puhul esineb põgenemisoht, kuna välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. PPA on tõendanud, et isik on Venemaal tagaotsitav Venemaa Karistusseadustiku § 131 lg 3 – alaealise vägistamine alusel. Isikul on kandmata vangla karistus 7a 9 kuud ja 15 päeva.
3.2.VSS § 68 lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks.
3.3.VSS § 68 lg 6 kohaselt esineb põgenemise oht välismaalase suhtes ka siis, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Alates kinnipidamisest oli selge, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita ja otsib muid viise kuidas saavutada endale sobilikum tulem.
3.4.Isik ei täida kaasaaitamiskohustust takistades enda väljasaatmist rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega. PPA on tõendanud, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendamatu.
3.5.Isikul puudub reisidokument tema väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki.
3.6.Isik kujutab endast ohtu avalikule korrale.
4.Isik selgitas istungil, et tema suhtes ei ole põgenemisohtu, sest tal on Eestis elukaaslane C. Ta selgitas, et puuduva reisidokumendi saamiseks on ta nõus minema Vene Föderatsiooni saatkonda.
5.Isiku advokaadist esindaja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud. Isiku suhtes ei saa kohaldada VVS sätteid. Ei ole tõendatud, et isiku suhtes on Vene Föderatsioonis tehtud süüdimõistev kohtuotsus. Isik on andud oma reisidokumendi hoiule PPA-le.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.PPA taotlus tuleb rahuldada.
7.Isik on välismaalaste seaduse mõttes välismaalane, kellel peab Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus (välismaalaste seaduse § 43 lg 1). Isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Tema rahvusvahelise kaitse seisund lõppes 24.11.2023 määrusega koosmõjus Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsusega, millega kohus jättis rahuldamata kaebuse PPA 27.01.2023 otsuse peale. VRKS § 31 lg 1 p 2 kohaselt loetakse lõplikuks otsuseks PPA otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. VRKS § 3 lg 2 kohaselt lõpeb lõpliku otsuse tegemisega rahvusvahelise kaitse menetlus. Lõpliku otsusega muutus isiku staatus rahvusvahelise kaitse taotlejast Eesti Vabariigis seadusliku aluseta viibivaks välismaalaseks. 24.11.2023 määrusega ei peatanud ringkonnakohus 27.01.2023 otsuse kehtivust, vaid üksnes peatas lahkumisettekirjutuse täitmise. Seega leidis PPA taotluses põhjendatult, et 24.11.2023 määrusega muutus isik ilma seadusliku aluseta Eesti Vabariigis viibijaks.
8.Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on lubatud, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimist (VSS § 23 lg 1). Kinnipidamine on lubatud eelkõige, kui välismaalase suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1) ning puudub reisidokument (VSS § 23 lg 1 p 3). Kohus leiab, et VSS § 23 lg 1 sõnastusest ei saa teha järeldust, kinnipidamise taotluse esitamise hetkel peab isiku suhtes olema sundtäidetav lahkumisettekirjutus. Piisab, kui on piisav tõenäosus, et rahvusvahelise kaitse menetluse tulemusel ei saa isik rahvusvahelise kaitse seisundit, mis tähendab lahkumisettekirjutuse sundtäitmist. Sellise järelduse saab kohtu hinnangul teha nii 26.05.2023 otsuse kui ka 24.11.2023 määruse alusel. Seega ei takista 24.11.2023 määrus kinnipidamist. VVS §-s 10 nimetatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik põgenemisohu korra. Kohus saab teha prognoosotsuse põgenemisohu kohta isiku varasema käitumise alusel (VSS § 68 p 6). Põgenemisoht tähendab isiku puhul seda, et ta ei pruugi olla PPA-le kättesaadav tema väljasaatmise täitmiseks. Tallinna Halduskohus on 26.05.2023 otsuses (p 65) põhjalikult hinnanud, miks on alust arvata, et vabaduses olles ei oleks isik PPA-le kättesaadav tema Vene Föderatsioonile väljasaatmiseks. X selgitas 20.01.2023 PPA-le, et palub enda väljaandmist Ukrainale või soovib koos C minna Israeli. Samuti soovib võimalusel tagasi pöörduda Lõuna-Koerasse (p 19, dtl 276). Venemaale ei soovi naasta, kuna seal on oht, et X peab olema vangis 16-20 aastat (p 20, dtl 276). Eelnevat aluseks võttes on PPA õigesti tuginenud asjaolule, et X suhtes esineb põgenemisoht tulenevalt VSS § 68 lg-st 8. Kohtud on varasemalt haldusasjas nr 3-22-1647 leidnud, et kaebaja suhtes esineb põgenemisoht. Tallinna Ringkonnakohus leidis 28.11.2022 kohtumääruse p-s 12, et: „Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et põgenemisohtu ei saa järeldada üksnes ebaseadusliku piiriületuse faktist. Praegusel juhul kinnitavad ringkonnakohtule puudutatud isiku põgenemisohtu lisaks ebaseaduslikule piiriületamisele ka isiku vastuolulised ütlused, miks ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust PPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Isiku ütlused kinnitavad, et isiku soov ei olnud jääda Eestisse, vaid siit lahkuda. Määruskaebuse väited ei lükka kohtu veendumust ümber. Isiku käitumine viitab sellele, et tema sihtriik ei olnud Eesti..../.../ Ei ole välistatud, et puudutatud isik soovis tegelikult lahkuda Valga bussijaama juures asuvast raudteejaamast rongiga liinil Valga-Lugaži-Riia, mis väljub Valgast kell 5.13.“ Kohus nõustub nende põhjendustega, mis kinnitavad PPA veendumust, et isik ei soovi täita lahkumisettekirjutust Vene Föderatsiooni minekuks.
Lisaks saab põgenemisohtu sisustada VSS § 68 lg 4 alusel (välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus). Kohtud on korduvalt (viimati Tallinna Ringkonnakohus 30.10.2023 määruse p 11) tõdenud, et PPA on esitanud piisavalt usaldusväärseid andmeid, et isik on süüdi mõistetud alaealise vägistamise eest ja tal on kandmata vanglakaristus 7 aastat 9 kuud ja 15 päeva.
9.Asjaoludest nähtuvalt puudub isikul reisidokument, mis võimaldab teda Vene Föderatsiooni välja saata.
10.Eeltoodud põhjustel on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine põhjendatud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
11.Juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1, annab kohus VSS § 23 lg 1 p 1,3 ja lg 11 alusel loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.01.2024 (k.a).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.