Mikhail Simtsovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Jätta menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse tõlge toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks Tartu Vanglale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.20.04.2023. a saabus Tartu Halduskohtusse Viru Vangla kinnipeetava Mikhail Simtsovi kaebus, milles kinnipeetav nõuab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist Tartu Vanglalt.
2.Tartu Vangla märkis vastuseks kohtunõudele, et M. Simtsovi kaebus on esitatud tähtaega ületades. Põhjendused olid alljärgnevad: Tartu Vangla jättis 06.07.2022. a otsusega nr 1-13/147-2 M. Simtsovi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Viru Vangla dokumendihaldusteenistuse peaspetsialist Triin Vaino kinnitas Tartu Vanglale, et M. Simtsov sai Tartu Vangla 06.07.2022. a otsuse kätte 08.07.2022. a. Ka M. Simtsovi kirjavahetuse kaardilt nähtub, et kinnipeetav on 08.07.2022. a saanud kirja Tartu Vanglalt. Arvestades, et M. Simtsov sai Tartu Vangla 06.07.2022. a otsuse nr 1-13/147-2 kätte 08.07.2022. a, siis oli halduskohtule hüvitamisnõude esitamise viimaseks päevaks 08.08.2022. a. M. Simtsov on aga käesoleval juhul esitanud kaebuse halduskohtule 20.04.2023. a ehk enam kui 8 kuud hiljem ehk HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega ületades. Tartu Vangla on seisukohal, et M. Simtsovi viited haldusasjale nr 3-22-1701 ei muuda tema kaebust lubatavaks ja tähtaegselt esitatuks. 08.08.2022. a esitas M. Simtsov Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 26.04.2022. a käskkirja nr 2-22/1-2/128 tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15000eurot (haldusasi nr 3-22-1701). Halduskohus vabastas 23.11.2022.
3-23-863 a määrusega M. Simtsovi riigilõivu tasumisest üksnes osaliselt ja kohustas kinnipeetavat tasuma riigilõivu 100 eurot. Kohus jättis M. Simtsovi kaebuse käiguta ja andis kinnipeetavale tähtaja riigilõivu tasumiseks ning riigilõivu tasumist kinnitava dokumendi esitamiseks. M. Simtsov halduskohtu 23.11.2022. a määrust ei vaidlustanud. M. Simtsov ei tasunud riigilõivu kohtu määratud ulatuses, mistõttu tagastas halduskohus 29.12.2022. a määrusega M. Simtsovi kaebuse. Kuigi M. Simtsov esitas määruskaebuse kaebuse tagastamise vaidlustamiseks, tagastas Tartu Ringkonnakohus 22.03.2023. a määrusega M. Simtsovi määruskaebuse.
3.Tartu Halduskohtu 12.9.2023 määrusega jäeti kaebus käiguta.
4.Kaebaja esitas 2.10.2023 kohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja tugineb kaebetähtaja möödalaskmisel haldusasjas nr 3-22-1701 toimunud menetlusele. Kaebaja on seisukohal, et haldusasjas nr 3-22-1701 toimunud menetlus peatas menetlustähtaja kulgemise ja tegemist on mõjuva põhjusega.
5.Tartu Vangla esitas 6.11.2023 seisukoha kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta.
KOHTU SEISUKOHT
6.VangS § 11 lg 8 kohaselt võib kinnipeetav esitada halduskohtule hüvitamiskaebuse juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2). Silmas tuleb pidada, et RVastS § 18 lg‐s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsiooniks.
7.M. Simtsov väljendab kaebuses ja 2.10.2023 esitatud taotluses seisukohta, et kuna ta pöördus 08.08.2022. a halduskohtu poole (haldusasi nr 3-22/1701), siis sellega peatusid menetlustähtajad ja kohtumääruse jõustumisest arvates ei ole menetlustähtaeg möödunud.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 sätestab, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
9.Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja 08.08.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 26.04.2022. a käskkirja nr 2-22/1-2/128 tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot (haldusasi nr 3-22-1701). Halduskohus vabastas 23.11.2022. a määrusega M. Simtsovi riigilõivu tasumisest üksnes osaliselt ja kohustas kinnipeetavat tasuma riigilõivu 100 eurot. Kohus jättis M. Simtsovi kaebuse käiguta ja andis kinnipeetavale tähtaja riigilõivu tasumiseks ning riigilõivu tasumist kinnitava dokumendi esitamiseks. M. Simtsov halduskohtu 23.11.2022. a määrust ei vaidlustanud. M. Simtsov ei tasunud ka riigilõivu kohtu määratud ulatuses, mistõttu tagastas halduskohus 29.12.2022. a määrusega M. Simtsovi kaebuse. Kuigi M. Simtsov esitas määruskaebuse kaebuse tagastamise vaidlustamiseks, tagastas Tartu Ringkonnakohus 22.03.2023. a määrusega M. Simtsovi
3-23-863 määruskaebuse. Olukorras, kus kohus ei ole pidanud põhjendatuks vabastada kaebajat täielikult riigilõivu tasumisest ja M. Simtsov ei ole pidanud vaatamata kohtumääruse punktis 11 (viimane lause) toodud selgitusele vajalikuks kohtumäärust vaidlustada ega ka riigilõivu tasuda, siis ei saa kaebuse tagastamise kohta tehtud määruse vaidlustamine olla mõjuvaks põhjuseks menetlustähtaja ennistamiseks. Kui M. Simtsov ei nõustunud riigilõivu tasumisest osalise vabastamisega, pidanuks ta seda määrust vaidlustama. Kui ta aga seda ei teinud, siis ei saa kaebuse tagastamise vaidlustamine õigustada menetlustähtaja möödalaskmist.
10.Halduskohus nõustub Tartu Vangla hinnanguga, et käesoleva vaidluse asjaolusid silmas pidades M. Simtsovi subjektiivne arusaam haldusasjas nr 3-22-1701 kaebuse tagastamise määruse vaidlustamisest ei saa olla tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks käesolevas haldusasjas 3-23-863.
11.Halduskohus oli haldusasjas 3-22-1701 riigilõivust osaliselt vabastamise määruses (kaebajale edastati määruse tõlge venekeelsena) piisavalt selgitanud edasikaebamise korda ja riigilõivu tasumata jätmise tagajärgi, mistõttu ei saanud M. Simtsov olla teadmatuses või eksituses. Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Siiski ei saa isik eeldada ega loota, et varasemalt esitatud kaebuse menetluse luhtumise tõttu on tal võimalik esitada uus samasisuline kaebus menetlustähtaegu arvestamata.
12.Mikhail Simtsovi 2.10.2023 taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja puuduvad sellised mõjuvad põhjused, mis õigustaksid menetlustähtaja ennistamist. Seega on halduskohus seisukohal, et taotlus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus selgitab, et kaebetähtaja ennistamiseks saab olla eelkõige objektiivne takistus. Nendeks objektiivseks takistuseks on õiguskirjanduses peetud HKMS § 150 lg-s 1 nimetatud liikluskatkestust, menetlusosalise ootamatu haigestumist või lähedase surma või ootamatu rasket haigust, mille tulemusena ei saanud menetlusosaline objektiivselt pöörduda kohtusse.1 Menetlusosalise eksimust kaebetähtaja arvutamisel ei pea ei kohtupraktika ega seadus objektiivseks põhjuseks, mis oleks olnud möödalastud kaebetähtaja ennistamise aluseks. Tegemist on subjektiivse põhjusega. Kuigi teatud juhtudel võivad ka subjektiivsed takistused olla möödalastud kaebetähtaja ennistamise aluseks, ei ole nende hulgas kohtupraktikas märgitud kaebaja eksimust kaebetähtaja arvutamisel.2
13.Kohus rõhutab, et kohtute infosüsteemis olemasolevate andmete järgi on kaebaja korduvalt pöördunud halduskohtusse kaebustega ja muude pöördumistega, mistõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebajal puudus ettekujutus kaebetähtaja väljaarvutamisel jne. Lisaks märgib kohus, et ei pea haldusasja menetlust kaebaja õiguste kaitseks tähtsaks. Tegemist on kohtule esitatud hüvitamiskaebusega, mitte tühistamis- või kohustamiskaebusega. Seega on kaebaja jaoks oluline väidetavalt tema õigusi rikkuva negatiivse tagajärje korvamine rahalise kompensatsiooni määramise kaudu jj.
14.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne
3-23-863 kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Juhindudes HKMS § 124 lg-st 2 ja § 152 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3, lõpetab kohus haldusasja menetluse. Seoses haldusasja menetluse lõpetamisega jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
15.HKMS § 109 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Võttes aevesse, et Tartu Vanglal ei saanud tekkida antud juhul menetluskulusid, jätab kohus tulenevalt HKMS § 109 lg-st 1 poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. . (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.