Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.12.2023 (k.a).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.14.11.2023 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p 1 sätestatud kinnipidamise alused. PPA põhjendab oma taotlust alljärgnevaga:
PPA selgitab esmalt, et PPA 13.11.2023 otsusega nr 12310030103-1 lõpetati isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus. Isik sai otsuse kätte 14.11.2023. Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega, pidas PPA 14.11.2023 kell 10:15 isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1 p 1 alusel 48 h kinni. Isikul puudub välismaalasteseaduses sätestatud alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning PPA koostab isikule lahkumisettekirjutuse koos sissesõidukeeluga Schengeni alale.
1.2.Seoses isiku viibimisega Eestis toob PPA välja, et 02.10.2023 tuvastasid Lõuna prefektuuri piirija migratsioonijärelevalvetalituse ametnikud Tartu bussijaamas isiku, kellel puudub seaduslik viibimisalus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Kontrollimisel selgus, et isikuks on Kuuba Vabariigi kodanik X, sünd. XX XX XXXX. PPA tuvastas, et isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Isikul on kehtiv Kuuba Vabariigi kodaniku pass nr XXXXX. 03.10.2023 kell 14.55 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul soovis ta minna Itaaliasse, kus plaanis taotleda rahvusvahelist kaitset ja abielluda enda Venemaal elava tüdruksõbraga. Isik peeti seejärel 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel ning alustati menetlustoimingutega. Isik oli paigutatud kinnipidamiskeskusesse haldusasjas 3-23-2195 kuni 04.12.2023.
1.3.PPA toob välja, et isik ületas koos kahe isikuga 02.10.2023 Võru maakonnas, Setomaa vallas, Vinski külas ebaseaduslikult PM 228-20 m Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Isik liikus peale Eesti Vabariiki sisenemist ühistranspordiga Vinski külast Võrru ja Võrust Tartusse. Tartus ostis isik bussipileti liinile Tartu-Riia, väljumisega 02.10.2023 kl 18.20. Isiku sõnul saabus ta piirile autoga ja varasemalt ühte isikut ei tundnud. Teise isiku sõnul sõitis tema piirile taksoga ning kohtus ülejäänud seltskonnaga taksosse istudes. PPA-le jääb arusaamatuks, kuidas koos reisinud seltskonnast osa viidi sõiduautoga piiri äärde, osa aga taksoga, samuti kuidas osa seltskonna väitel said nad varem kokku, osa väitel aga hiljem. Tulenevalt antud vasturääkivusest on PPA hinnangul ka muud isikute väited kaheldava väärtusega.
1.4.VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik tunnistas menetluse käigus, et ületas piiri ebaseaduslikult teadlikult ja tahtlikult. Isiku sõnul oli tema eesmärk liikuda Itaaliasse, kuid ta ei ole kunagi midagi teinud selle jaoks, et saabuda Itaaliasse (sh kogu Schengeni alale) seaduslikult. Isikul on kaasas hispaaniakeelne nimekiri, mis isiku väitel on tema reisiteekond Itaaliasse. Isik tunnistab, et teekond on planeeritud ebaseaduslike piiriületustega. Isik liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas. Isikul on nimeline bussipilet Riiga ning isik ootas Tartu bussijaamas bussi, kui Lõuna prefektuuri ametnikud isiku tuvastasid ja kinni pidasid. Seega ei olnud isikul plaani Eestisse jääda, vaid liikuda edasi Euroopasse. PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik VSS
§ 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub aga isikul selleks ajend, mida on oma käitumisega tõendanud (ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise vältimiseks).
1.5.Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna PPA-l on alus arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma ning põgeneda temale sobivasse riiki. X on oma eelneva käitumisega näidanud, et ta ei ole usaldusväärne isik. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA hinnangul näitab isiku varasem käitumine (ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise vältimiseks) isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Isikul puuduvad teadaolevalt Eestis elukoht ja lähedased, isik on tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ega ole isegi üritanud leida muud seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi X kinnipidamisele. Isiku kinnipidamine kuni kaheks kuuks on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes.
2.Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde, kuid soovis kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks taotletud kahekuulist tähtaega lühendada ning PPA taotleb isiku kinnipidamist kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks.
3.Kohtuistungil X taotlusele vastuväiteid ei esitanud ning nõustus enda kinnipidamisega ja kinnipidamiskeskusesse paigutamisega kuni üheks kuuks. Kinnipidamistingimustega oli ta rahul ja neile midagi ette ei heitnud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on VSS § 15 lg 2 ja VSS § 23 lg 1 p 1 ja lg 11 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.VSS § 15 lg 1 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
VSS § 23 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 kohaselt halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
6.Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht. VSS
§ 6 p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Sama paragrahvi p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Tartu Halduskohus märkis 06.10.2023 määruses asjas nr 3-23-2195, et puudutatud isiku taustast ja tema varasemast käitumisest tulenevalt põhjendab isiku kinnipidamist tema põgenemise oht. PPA on taotluses seostanud põgenemisohu isikuga seotud konkreetsete asjaoludega, tuginedes VSS § 68 p-le 8 ning ka kohtu hinnangul lubavad taotluse põhjendused praegusel juhul jaatada põgenemisohu esinemist vastavalt VSS § 68 p-le 8. Põgenemisohu lõplikuks kindlaks tegemiseks tuleb vaadelda välismaalasega seotud asjaolusid kogumis ning keelatud ei ole arvestada isikuga seotud minevikusündmusi ja tema varasemat käitumist (vt ka Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17, 19). Taotluses toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole isiku põgenemisoht väike ning olukorras, kus välismaalane on kinni peetud ebaseadusliku piiri ületamise ja ilma seadusliku aluseta Eesti Vabariigis viibimise tõttu, tuleb põgenemisohtu jaatada. Käesoleval juhul on puudutatud isik haldusasjas nr 3-23-2195 avaldanud, et ta ei soovi naasta Kuuba Vabariiki ning eelistab Venemaa Föderatsiooni tagasi minna. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on isikul olnud kindel soov jõuda Itaaliasse ning ta on olnud valmis sinna jõudmiseks kasutama ebaseaduslikke viise. Isik saabus Eesti Vabariiki tahtlikult ebaseaduslikult eesmärgiga riik transiidina läbida, püüdes end ametivõimude eest varjata. Isik on ise nii PPA-le kui ka kohtule kinnitanud, et planeeris oma reisiteekonna ebaseaduslike piiriületustega ning tegi selleks vastavaid ettevalmistusi (bussipilet Riiasse). Kohus ei pea usutavaks, et kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmisel on isik ametivõimudele kättesaadav väljasaatmistoimingute tegemiseks. Tõenäoliselt üritaks isik jätkata oma teekonda Itaaliasse. Kohus võtab põgenemisohu hindamisel arvesse ka asjaolu, et isikul puudub Eestis elukoht ja perekondlikud sidemed, mistõttu puuduks isikul vabaduses viibides tõsiselt võetav ajend enda väljasaatmise korraldamisele kaasa aitamiseks. Seega leiab kohus, et puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.
7.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274 p 9). Kuigi isikul on olemas kehtiv reisidokument (Kuuba Vabariigi pass), ei takista selle hoiule võtmine (VSS § 10 lg 2 p 6) isiku riigist lahkumist, sest Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll. Ka muud VSS § 10 lg-s 2 nimetatud järelevalvemeetmed ei tagaks kohtu hinnangul praegusel juhul menetluse ajaks isiku Eestisse jäämist. Puudutatud isiku senine käitumine, tema ütlused ning varasemalt väljendatud kindel soov jõuda Itaaliasse, ei tekita kohtul veendumust, et puudutatud isik oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise korral edasiste väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav ega üritaks enne toimingute tegemist teise riiki edasi liikuda.
8.PPA esitas algselt taotluse isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kaheks kuuks. Arvestades, et isik ilmselt ei soovi Schengeni alalt lahkuda, ei Kuuba Vabariiki ega ka Venemaa Föderatsiooni naasta, on tõenäoline, et ilma kinnipidamiskeskusesse paigutamiseta ei ole võimalik isikut tulemuslikult Eestist välja saata. Kohtuistungil selgitas PPA oma taotluses soovitud tähtaja lühendamist sellega, et isikul on reisidokument ja tema väljasaatmise korraldamine juba toimub ning see on võimalik isiku jätkuva koostöö korral ilmselt soovitud lühendatud tähtajal ellu viia.
9.Kohus leiab, et isiku kinnipidamise eeldused on täidetud. Isiku kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada leebemaid, VSS §-s 10 loetletud meetmeid. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks. Kohtul puudub hetkel alus kahelda ka PPA hinnangus, et isik on võimalik Eestist välja saata 1 kuu jooksul.
10.Eeltoodud põhjustel annab kohus PPA-le loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.12.2023 (k.a).