Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
14. november 2023, Tallinn
Haldusasja number Haldusasi
Menetlusosalised esindajad
ja
3-23-1843 Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nende Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB Puudutatud isik – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2023. a määrus muutmata.
Asendada avaldatavas lahendis puudutatud isiku nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigkohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nigeeria kodanik X saabus Eestisse 2016. a sügisel Tartu Ülikooli õppima. Talle väljastati õppimiseks tähtajaline elamisluba kehtivusega 23.12.2016–22.12.2017. Isiku taotlusel väljastati talle 30.11.2017 tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusega 30.11.2017–30.11.2022. Isik taotles 01.09.2022 elamisloa pikendamist. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) küsis 25.01.2023 isiku vastuväiteid kavatsusele jätta elamisloa pikendamise taotlus rahuldamata. PPA pikendas korduvalt seisukohtade ja tõendite esitamise tähtaega, sest isik ei vastanud PPA-le õigeaegselt.
2.PPA 29.05.2023 otsusega jäeti tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus rahuldamata. Augustist novembrini 2022 töötas isik AS-is Y, kuid töösuhe lõpetati, sest ta ei ilmunud tööle. Isik lahkus Eestist novembris 2022 Saksamaale. Isikul ei ole Eestis ega Schengeni viisaruumis sugulasi ega pereliikmeid, kes tema hoolt vajaksid. Tema abikaasa elab Nigeerias, alaealisi lapsi
3-23-1843 neil pole. Töötamine C OÜ-s on näiline. Arvatavasti soovib isik edasi elada Saksamaal, kus tal on perekondlikud ja sõprussidemed.
3.PPA pidas X 07.06.2023 kuni 48 tunniks kinni ja ta toimetati kinnipidamiskeskusesse. Kuna isikul puudus alates 30.05.2023 seaduslik alus Eestis ja Schengeni alal viibimiseks, koostati talle 08.06.2023 kohe sundtäidetav lahkumisettekirjutus.
4.PPA esitas 08.06.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 09.06.2023 määrusega asjas nr 3-23-1273 PPA taotluse rahuldamata, sest põgenemisohtu ei olnud usutavalt põhistatud.
5.PPA koostas isikule 09.06.2023 järelevalvemeetmete kohaldamise otsuse, mille järgi oli isik kohustatud elama kindlaksmääratud kohas, ilmuma registreerimisele, ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, teavitama elukohavahetusest või pikemast eemalviibimisest ja perekonnaseisu muutumisest. Isik oli kohustatud alates 13.06.2023 ilmuma igal teisipäeval kl 10 aadressil Pärnu mnt 139, Tallinn. Isik täitis seda kohustust kuni 15.08.2023.
6.PPA pidas isiku 18.08.2023 kinnipidamiskeskusesse.
kl
23.20
kuni
tunniks
kinni
ja
toimetas
7.PPA esitas 19.08.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni kaheks kuuks. Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja ta on kohustatud lahkumisettekirjutuse järgi riigist lahkuma. Esineb oht, et isik põgeneb, sest ta on PPA-le teada andnud ning PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Järelevalvemeetmete kohaldamisel ei teinud isik midagi endale reisidokumendi saamiseks. Ta ei olnud nõus selgituskirja kirjutama ning keeldus ütlemast sõbra nime, kelle juures ta elas. Raha elamiseks sai ta sõprade käest. 04.07.2023 keeldus isik rääkimast, tahtis anda ainult allkirja. 08.08.2023 teavitas isik, et ootab, et PPA taotleks talle dokumenti. Puudutatud isik pöördus 18.08.2023 Tallinna Lennujaamas Norwegian Airways lennule registreerimise lauda ja esitas dokumendi, mille kohta küsis, kas sellega on võimalik Eestist lahkuda ükskõik kuhu. Isik tahtis riigist kiiresti ära saada, sest tal on Eestis probleemid. Ametnik teavitas kehtetust dokumendist piirivalvureid. Piirivalvurid küsitlesid isikut, kes kinnitas, et soovib kohe Eestist lahkuda, sest ta ei saa siia jääda. Lahkumise asjaolude kohta andis ta vastuolulisi ütlusi. Isik selgitas piirivalvurile, et tal on mingid probleemid. Isik ei osanud öelda, mille eest ta oleks oma reisi kinni maksnud, kuna väidetavalt on tal vaid viis eurot sularaha ja pangakonto on vist suletud. Piirivalveametnik uuris uuesti, millised on isiku edasised plaanid ja miks ta soovis Oslosse lennata. Isik väitis, et tahtis niisama linna vaatama minna. Ta soovis minna Oslosse üheotsapiletiga ja mingit edasist plaani tal ei olnud, oluline oli vaid Eestist kiiresti lahkuda. Ametnik küsis korduvalt, kas isik plaanis jääda Schengeni alale või naasta koju. Sellele küsimusele isik ei vastanud. Isiku käitumine 18.08.2023 näitab, et isik üritas lahkuda teise liikmesriiki. Põgenemisohtu iseloomustab isiku tegevusetus alates 2023. a veebruarist. Ta ei ole endale reisidokumendi taotlemiseks midagi teinud. Selline käitumine näitab, et ta soovib jääda Euroopasse ja mitte lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. Ka varem ei ole reisidokumendi puudumine ja kehtetu elamisluba takistanud tal Schengeni alal liikumist. Isik kaotas oma passi 2023. a veebruaris, kuid tuli 2023. a märtsis Eestisse tagasi. Seega viibis ta veebruaris ja märtsis 2023 ilma reisidokumendita ja kehtetu elamisloaga väljaspool Eestit. 2(5)
3-23-1843 On põhjus arvata, et vabaduses viibides võib ta liikuda omavoliliselt edasi teise liikmesriiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isikul puudub kindel elukoht ja rahalised vahendid enda ülalpidamiseks. Reisidokumendi saamisel ei pruugi ta olla PPA-le kättesaadav. Isik ei ole usaldusväärne. Seetõttu ei ole tema suhtes võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. PPA esitas 20.06.2023 Välisministeeriumi kaudu Rootsis asuvale Nigeeria saatkonnale taotluse isiku dokumenteerimiseks. 18.08.2023 seisuga ei ole saatkonnalt vastust saadud. Isikul puudub alates 2023. a veebruarist kehtiv dokument. Isik viibis Berliinis, kus asub Nigeeria saatkond, kuid ei pöördunud Nigeeria saatkonda reisidokumendi taotlemiseks. Seega ei ole isiku väide, et tal puudusid võimalused reisidokumendi taotlemiseks, tõene. Isik ei ole teinud pärast lahkumisettekirjutuse koostamist ja järelevalvemeetmete kohaldamist midagi reisidokumendi taotlemiseks. Kaasaaitamiskohustust täitmata, takistab isik oma reisidokumendi saamise menetlust ja sellega ka enda väljasaatmist, mis kinnitab isiku soovimatust aidata kaasa enda lahkumiskohustuse täitmisele. 19.08.2023 toimunud küsitlusel selgitas isik, et ei ela alates 18.08.2023 endisel aadressil. Isikul on majanduslikult raske, süüa saab sõprade käest. Swedbank AS-is konto on ilmselt blokeeritud. Ta ei ole pöördunud Nigeeria saatkonna poole dokumendi saamiseks ega pöördunud sõprade poole abi saamiseks. Isik väitis, et ta ei saa kuskile minna, sest tema elamisluba on aegunud ja teda peetakse kinni. 18.08.2023 lennujaama sündmuste kohta selgitas isik, et soovis ringist väljuda. PPA ametnik helistas 19.08.2023 üürileandjale ja küsis, kas isikul on õigus korteris viibida. Üürileandjalt saadud selgituste kohaselt palus kaasüüriline isiku üürilepingust maha võtta, kuna isik ei viibi enam seal. Seega pole isikul õigus selles korteris elada. PPA ametnik helistas 19.08.2023 kaasüürilisele, kes selgitas, et peab isikut ülal, toob talle süüa ja maksab tema eest ka üüri. Isik oli olnud viimasel ajal verbaalselt agressiivne. Ta oli 18.08.2023 korterist lahkunud ja kaasüüriline ei soovi, et isik selles korteris elaks. PPA tegi 19.08.2023 Saksamaa ametivõimudele päringu, mille vastuse järgi tegi isik avalduse passi kadumise kohta. Isikul oli Saksamaa viisa ajavahemikuks 01.09.2018–31.08.2020. Isikule keelduti Saksamaal 15.11.2022 elamisloa väljastamisest ja teda hoiatati, et ta saadetakse riigist välja, kui ta ei lahku. Isik on esitanud vastuolulisi ütlusi. 07.06.2023 väitis, et tal pole Eestis sõpruskonda, samas selgitas, et sõbrad annavad talle elamiseks raha (nii Saksamaal kui ka Eestis viibides). Isikul on viie erineva panga kaardid, kuid väidetavalt ei ole kontodel raha. Isiku ütlused ei ole järjepidevad ega lähe kokku faktiliste asjaoludega.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 20.08.2023 määrusega PPA taotluse ning andis loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.10.2023 (resolutsiooni p 1).
9.PPA esitas 13.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada X kinnipidamist nelja kuu võrra. Eesti ametivõimud pöördusid Nigeeria diplomaatilise esinduse poole puudutatud isiku dokumenteerimiseks, ent dokument ei ole veel saabunud. Puudutatud isik dokumenteerimisele kaasa ei aidanud ja rikkus seeläbi kaasaaitamiskohustust. Isik on varem liikunud ilma kehtiva dokumendita Schengeni alal ja uuris lennujaamas veel võimalusi Eestist lahkuda. Vabaduses viibides ei pruugi isik olla väljasaatmistoiminguteks kättesaadav.
10.Puudutatud isik vaidles PPA taotlusele vastu ja soovib kohe päritoluriiki saatmist. 3(5)
3-23-1843
11.Tallinna Halduskohtu 17.10.2023 määrusega rahuldati PPA taotlus ja pikendati X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.02.2024. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Puudutatud isik ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust. VSS § 23 lg 1 p 1 kohaselt võib Eestis seadusliku aluseta viibivat välismaalast kinnipidamiskeskuses kinni pidada, kui tema puhul esineb põgenemise oht. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemis oht juhul, kui välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Puudutatud isiku passiivsus endale dokumendi hankimisel viitab sellele, et tal ei ole huvi oma kodakondsusriiki naasta. PPA taotlusest nähtub, et puudutatud isik on eelnevalt ilma kehtiva dokumendita reisinud Schengeni ala piires. Teiseks on taotluses kajastatud sündmust, mil puudutatud isik uuris lennujaamas võimalust kehtetu dokumendiga kuhugi lennata. Need sündmused viitavad isiku põgenemise ohule. Lahkumine Eestist mõnda teise Schengeni ala riiki ei ole lahkumiskohustuse täitmine. Selline tegevus takistaks isiku väljasaatmist. Pärast seda, kui puudutatud isikule tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kui ta viibis vabaduses, ei teinud ta midagi selleks, et hankida endale dokument. Isiku dokumenteerimiseks pidi PPA Välisministeeriumi kaudu pöörduma Nigeeria ametivõimude poole. Selleks, et puudutatud isik ei hakkaks pärast dokumendi saabumist väljasaatmisest kõrvale hoidma, on vältimatu tema jätkuv kinnipidamine. Leebemad järelevalvemeetmed ei oleks puudutatud isiku puhul tõhusad. Vabaduses viibides ei oleks puudutatud isikul mingisugust motivatsiooni teha PPA-ga koostööd enda kodakondsusriiki saatmise korraldamisel. Kuivõrd puudutatud isikul ei ole teadaolevalt Eestis pereliikmeid ega muid tugevaid sotsiaalseid sidemeid, on usutav, et vabaduses viibides võib ta lahkuda mõnesse teise Schengeni ala riiki, kus tal oleks end lihtsam varjata ja elada ka ilma seaduslikku viibimisalust omamata. PPA kinnitusel saabub puudutatud isiku dokument lähiajal.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2023 määrus ja ta kinnipidamiskeskusest vabastada.
13.PPA palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Halduskohtu määruse põhjendused on õiged. Määruskaebuse esitaja võinuks vabastamisel põgeneda. PPA sai 23.10.2023 Nigeeria saatkonnast puudutatud isiku tagasipöördumise tunnistuse ning isik saadeti 06.11.2023 koos saatemeeskonnaga Eesti Vabariigist välja Nigeeriasse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi korrata, nõustudes nendega (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
15.Halduskohus on vaidlustatavas määruses põgenemisohtu piisava põhjalikkusega selgitanud. Puudutatud isiku käitumisest saab järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita. 4(5)
3-23-1843 18.08.2023 lennujaamas toimunu näitab, et isik soovis Eestist lahkuda mõnda teise Euroopa riiki. Ringkonnakohut ei veena puudutatud isiku selgitused, et ta läks lennujaama üksnes info saamiseks. Tõendid määruskaebuse esitaja käitumise kohta lennujaamas kinnitavad PPA seisukoha õigsust. On tõenäoline, et kui isikul oleks õnnestunud 18.08.2023 Eestist lahkuda, oleks ta seda ka teinud.
18.Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine oli proportsionaalne, kohane ja vajalik väljasaatmise tagamiseks. Vabaduses viibides oleks isik saanud lahkuda mõnda teise Schengeni ala riiki. Leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei olnud võimalik tõhusalt kohaldada, sest isikust lähtuv põgenemisoht oli märkimisväärne.
19.Ringkonnakohtule ei nähtu, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oli vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega.
20.Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
21.Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.