Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
14. november 2023, Tallinn
Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised esindajad
ja
3-23-1843 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks nende Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EL Puudutatud isik – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. augusti 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. augusti 2023. a määrus muutmata.
Asendada avaldatavas lahendis puudutatud isiku nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigkohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nigeeria kodanik X saabus Eestisse 2016. a sügisel Tartu Ülikooli õppima. Talle väljastati õppimiseks tähtajaline elamisluba kehtivusega 23.12.2016–22.12.2017. Isiku taotlusel väljastati talle 30.11.2017 tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusega 30.11.2017–30.11.2022. Isik taotles 01.09.2022 elamisloa pikendamist. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) küsis 25.01.2023 isiku vastuväiteid kavatsusele jätta elamisloa pikendamise taotlus rahuldamata. PPA pikendas korduvalt seisukohtade ja tõendite esitamise tähtaega, sest isik ei vastanud PPA-le õigeaegselt.
2.PPA 29.05.2023 otsusega jäeti tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus rahuldamata. Augustist novembrini 2022 töötas isik AS-is Y, kuid töösuhe lõpetati, sest ta ei ilmunud tööle. Isik lahkus Eestist novembris 2022 Saksamaale. Isikul ei ole Eestis ega Schengeni viisaruumis sugulasi ega pereliikmeid, kes tema hoolt vajaksid. Tema abikaasa elab Nigeerias, alaealisi lapsi
3-23-1843 neil pole. Töötamine C OÜ-s on näiline. Arvatavasti soovib isik edasi elada Saksamaal, kus tal on perekondlikud ja sõprussidemed.
3.PPA pidas X 07.06.2023 kuni 48 tunniks kinni ja ta toimetati kinnipidamiskeskusesse. Kuna isikul puudus alates 30.05.2023 seaduslik alus Eestis ja Schengeni alal viibimiseks, koostati talle 08.06.2023 kohe sundtäidetav lahkumisettekirjutus.
4.PPA esitas 08.06.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 09.06.2023 määrusega asjas nr 3-23-1273 PPA taotluse rahuldamata, sest põgenemisohtu ei olnud usutavalt põhistatud.
5.PPA koostas isikule 09.06.2023 järelevalvemeetmete kohaldamise otsuse, mille järgi oli isik kohustatud elama kindlaksmääratud kohas, ilmuma registreerimisele, ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, teavitama elukohavahetusest või pikemast eemalviibimisest ja perekonnaseisu muutumisest. Isik oli kohustatud alates 13.06.2023 ilmuma igal teisipäeval kl 10 aadressil Pärnu mnt 139, Tallinn. Isik täitis seda kohustust kuni 15.08.2023.
6.PPA pidas isiku 18.08.2023 kinnipidamiskeskusesse.
kl
23.20
kuni
tunniks
kinni
ja
toimetas
7.PPA esitas 19.08.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni kaheks kuuks. Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja ta on kohustatud lahkumisettekirjutuse järgi riigist lahkuma. Esineb oht, et isik põgeneb, sest ta on PPA-le teada andnud ning PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Järelevalvemeetmete kohaldamisel ei teinud isik midagi endale reisidokumendi saamiseks. Ta ei olnud nõus selgituskirja kirjutama ning keeldus ütlemast sõbra nime, kelle juures ta elas. Raha elamiseks sai ta sõprade käest. 04.07.2023 keeldus isik rääkimast, tahtis anda ainult allkirja. 08.08.2023 teavitas isik, et ootab, et PPA taotleks talle dokumenti. Puudutatud isik pöördus 18.08.2023 Tallinna Lennujaamas Norwegian Airways lennule registreerimise lauda ja esitas dokumendi, mille kohta küsis, kas sellega on võimalik Eestist lahkuda ükskõik kuhu. Isik tahtis riigist kiiresti ära saada, sest tal on Eestis probleemid. Ametnik teavitas kehtetust dokumendist piirivalvureid. Piirivalvurid küsitlesid isikut, kes kinnitas, et soovib kohe Eestist lahkuda, sest ta ei saa siia jääda. Lahkumise asjaolude kohta andis ta vastuolulisi ütlusi. Isik selgitas piirivalvurile, et tal on mingid probleemid. Isik ei osanud öelda, mille eest ta oleks oma reisi kinni maksnud, kuna väidetavalt on tal vaid viis eurot sularaha ja pangakonto on vist suletud. Piirivalveametnik uuris uuesti, millised on isiku edasised plaanid ja miks ta soovis Oslosse lennata. Isik väitis, et tahtis niisama linna vaatama minna. Ta soovis minna Oslosse üheotsapiletiga ja mingit edasist plaani tal ei olnud, oluline oli vaid Eestist kiiresti lahkuda. Ametnik küsis korduvalt, kas isik plaanis jääda Schengeni alale või naasta koju. Sellele küsimusele isik ei vastanud. Isiku käitumine 18.08.2023 näitab, et isik üritas lahkuda teise liikmesriiki. Põgenemisohtu iseloomustab isiku tegevusetus alates 2023. a veebruarist. Ta ei ole endale reisidokumendi taotlemiseks midagi teinud. Selline käitumine näitab, et ta soovib jääda Euroopasse ja mitte lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. Ka varem ei ole reisidokumendi puudumine ja kehtetu elamisluba takistanud tal Schengeni alal liikumist. Isik kaotas oma passi 2023. a veebruaris, kuid tuli 2023. a märtsis Eestisse tagasi. Seega viibis ta veebruaris ja märtsis 2023 ilma reisidokumendita ja kehtetu elamisloaga väljaspool Eestit. 2(7)
3-23-1843 On põhjus arvata, et vabaduses viibides võib ta liikuda omavoliliselt edasi teise liikmesriiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isikul puudub kindel elukoht ja rahalised vahendid enda ülalpidamiseks. Reisidokumendi saamisel ei pruugi ta olla PPA-le kättesaadav. Isik ei ole usaldusväärne. Seetõttu ei ole tema suhtes võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. PPA esitas 20.06.2023 Välisministeeriumi kaudu Rootsis asuvale Nigeeria saatkonnale taotluse isiku dokumenteerimiseks. 18.08.2023 seisuga ei ole saatkonnalt vastust saadud. Isikul puudub alates 2023. a veebruarist kehtiv dokument. Isik viibis Berliinis, kus asub Nigeeria saatkond, kuid ei pöördunud Nigeeria saatkonda reisidokumendi taotlemiseks. Seega ei ole isiku väide, et tal puudusid võimalused reisidokumendi taotlemiseks, tõene. Isik ei ole teinud pärast lahkumisettekirjutuse koostamist ja järelevalvemeetmete kohaldamist midagi reisidokumendi taotlemiseks. Kaasaaitamiskohustust täitmata, takistab isik oma reisidokumendi saamise menetlust ja sellega ka enda väljasaatmist, mis kinnitab isiku soovimatust aidata kaasa enda lahkumiskohustuse täitmisele. 19.08.2023 toimunud küsitlusel selgitas isik, et ei ela alates 18.08.2023 endisel aadressil. Isikul on majanduslikult raske, süüa saab sõprade käest. Swedbank AS-is konto on ilmselt blokeeritud. Ta ei ole pöördunud Nigeeria saatkonna poole dokumendi saamiseks ega pöördunud sõprade poole abi saamiseks. Isik väitis, et ta ei saa kuskile minna, sest tema elamisluba on aegunud ja teda peetakse kinni. 18.08.2023 lennujaama sündmuste kohta selgitas isik, et soovis ringist väljuda. PPA ametnik helistas 19.08.2023 üürileandjale ja küsis, kas isikul on õigus korteris viibida. Üürileandjalt saadud selgituste kohaselt palus kaasüüriline isiku üürilepingust maha võtta, kuna isik ei viibi enam seal. Seega pole isikul õigus selles korteris elada. PPA ametnik helistas 19.08.2023 kaasüürilisele, kes selgitas, et peab isikut ülal, toob talle süüa ja maksab tema eest ka üüri. Isik oli olnud viimasel ajal verbaalselt agressiivne. Ta oli 18.08.2023 korterist lahkunud ja kaasüüriline ei soovi, et isik selles korteris elaks. PPA tegi 19.08.2023 Saksamaa ametivõimudele päringu, mille vastuse järgi tegi isik avalduse passi kadumise kohta. Isikul oli Saksamaa viisa ajavahemikuks 01.09.2018–31.08.2020. Isikule keelduti Saksamaal 15.11.2022 elamisloa väljastamisest ja teda hoiatati, et ta saadetakse riigist välja, kui ta ei lahku. Isik on esitanud vastuolulisi ütlusi. 07.06.2023 väitis, et tal pole Eestis sõpruskonda, samas selgitas, et sõbrad annavad talle elamiseks raha (nii Saksamaal kui ka Eestis viibides). Isikul on viie erineva panga kaardid, kuid väidetavalt ei ole kontodel raha. Isiku ütlused ei ole järjepidevad ega lähe kokku faktiliste asjaoludega. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmise tagamiseks, kuna on alust arvata, et ta hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, raskendades väljasaatmist riigist, ja vabaduses viibides võib ta lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. Ei ole võimalik jätkata isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Varasemad järelevalvemeetmed ei ole kaasa aidanud lahkumiskohustuse täitmisele. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaitseliste kaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses tagatakse vajaduspõhine toitlustus, arstiabi ja psühholoogiteenus.
3(7)
3-23-1843
8.X kinnitas 20.08.2023 toimunud kohtuistungil, et PPA taotlus on talle arusaadav ja ta ei vaidle sellele vastu. Ta on teinud PPA-ga koostööd ja käis registreerimisel. Ta ei saa aru, miks teda tahetakse kinni pidada, kuigi ta ei ole teinud midagi selleks, et teda kinni peetaks. Isik kaotas oma passi bussis ja pöördus kohe avaldusega politseisse. Ta arvas, et sellest piisas, et dokument tagasi saada. Alguses püüdis ta minna saatkonda, et uut dokumenti taotleda, kuid siis sai aru, et ta võetakse kinni ja ta ei saanud midagi teha. PPA lubas teda aidata, kuid ta ei tea, kuidas see välja peaks nägema.
9.Tallinna Halduskohus rahuldas 20.08.2023 määrusega PPA taotluse ning andis loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.10.2023 (resolutsiooni p 1) ja võttis asja materjalide juurde haldusasja nr 3-23-1273 digitoimiku väljavõtte (resolutsiooni p 2). Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Isikule antud elamisluba on kaotanud kehtivuse ja PPA keeldus 29.05.2023 otsusega tema elamisloa pikendamisest. Samuti on PPA koostanud 08.06.2023 isikule koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse. Järelikult on isikul kohustus Eestist lahkuda ja seda olenemata sellest, et ta soovib jääda Eestisse või Euroopasse elama. VSS § 23 lg 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. VSS § 23 lg 11 järgi peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul Eestist välja saata. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mille ta väidetavalt juba 2023. a veebruaris Saksamaal ära kaotas. Uue dokumendi hankimine saatkonnast võtab aega. Isik ei ole ise ei Saksamaal ega Eestis viibides uut passi taotlenud. PPA esitas isiku asemel Nigeeria saatkonnale taotluse isiku dokumenteerimiseks, kuid saatkond ei ole veel vastanud. Ametlik suhtlus ja dokumentide hankimine võtab aega. Ka dokumendi saamisel ei saa isikut kohe Eestist välja saata, sest reisi organiseerimine võtab aega. Isik ei täida oma kaasaaitamiskohustust. Ta ei ole ise endale uut reisidokumenti taotlenud. Isik viibis 2023. a veebruaris, kui ta passi kaotas, Berliinis, kus asub ka Nigeeria saatkond, kuid ei pöördunud saatkonda uue dokumendi taotlemiseks. Ta esitas passi kaotamise/varguse kohta vaid avalduse Saksa politseile, kuigi talle pidi olema arusaadav, et see ei taga talle uut dokumenti. Väide, et tal ei ole olnud võimalust uut passi taotleda, ei vasta tõele. Kuigi ilma kehtiva reisidokumendita ei või ka Schengeni viisaruumis ringi liikuda, on isik seda seni takistusteta teinud, kuid ei ole püüdnud jõuda Rootsi (nt laevaga, kus dokumente ei kontrollita), et Stockholmis asuvasse Nigeeria saatkonda pöörduda. Samuti ei ole ta püüdnud saatkonnaga muul moel ühendust võtta. Kohtu küsimusele, mida isik on teinud selleks, et uut dokumenti taotleda, ei vastanud isik midagi sisulist. Isiku vabaduses viibimine on näidanud, et ta ei ole motiveeritud lahkumiskohustust täitma ega tee koostööd. Seetõttu on isiku suhtes rangemate meetmete kohaldamine põhjendatud. VSS § 68 järgi hinnatakse välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku 4(7)
3-23-1843 senine käitumine näitab, et põgenemisoht on muutunud reaalsemaks. 18.08.2023 lennujaamas toimunu näitab, et isik on võtnud eesmärgiks Eestist omavoliliselt lahkuda mõnda teise Euroopa riiki. Kuigi isikul on kehtiv lahkumiskohustus, ei tähenda see, et ta võib lahkuda endale sobivasse muusse Euroopa või Schengeni riiki. Isik on kohustatud lahkuma enda kodakondsusjärgsesse riiki Nigeeriasse. Mujale Euroopasse lahkumisega ta oma lahkumiskohustust ei täida, vaid see näitab tema põgenemissoovi, st soovi vältida lahkumiskohustuse täitmist. Isiku vabastamine kinnipidamiskeskusest muudab isiku väljasaatmise eelduslikult raskemaks, kui mitte võimatuks. Järelikult tuleb isiku kinnipidamisega tagada, et isik oleks PPA-le tema väljasaatmise täideviimiseks kättesaadav. Põgenemisohu korral ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus ega taga isiku lahkumist. Seni on isik osasid järelevalvemeetmeid järginud (käinud PPA-s registreerimisel, elanud kindlaks määratud kohas), kuid ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, seega ei ole leebemate järelevalvemeetme kohaldamine õigustanud isiku suhtes seni esinenud usaldust. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Eelduslikult ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks. PPA-ga koostöö tegemine muudab menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.08.2023 määrus ja ta kinnipidamiskeskusest vabastada. Puudutatud isikul ei olnud reisipileteid ja ta oli lennujaamas selleks, et uurida, kas reisimine ilma dokumentideta on võimalik. Isik on kahe kuu jooksul jälginud järelevalvemeetmete täitmist. Puudutatud isik on kaitse all ja tuleks kohe vabastada.
11.PPA palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Halduskohus on ammendavalt põhjendatud määruskaebuse esitaja kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajalikkust ning hinnatud kinnipidamise proportsionaalsust. PPA nõustub halduskohtuga. PPA ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, nagu oleks ta viibinud lennujaamas eesmärgiga uurida võimalusi kehtetu dokumendiga reisimise kohta. Isikul oli soov Eestist lahkuda, vältimaks enda tagasisaatmist Nigeeriasse. Halduskohus järeldas õigesti, et isiku senine käitumine näitab, et põgenemisoht on muutunud reaalsemaks. Järelikult tuleb isiku kinnipidamisega tagada, et isik oleks PPA-le tema väljasaatmiseks kättesaadav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole, et isikul
5(7)
3-23-1843 puudus Eestis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks mõni VMS § 43 lg-s 1 toodud seaduslik alus. Isiku suhtes kehtis lahkumisettekirjutus, mis kuulus kohe sundtäitmisele.
13.VSS § 23 lg 1 järgi taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
14.Isik ei täitnud kaasaaitamiskohustust ega taotlenud endale kodakondsusriigi passi. PPA pöördus isiku dokumenteerimiseks Stockholmis asuva Nigeeria saatkonna poole, kuid halduskohtu määruse tegemise ajaks ei olnud seda saanud, mistõttu ei saanud isikut kohe riigist välja saata.
15.VSS § 23 lg 11 järgi peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPAle või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6).
16.Halduskohus on vaidlustatavas määruses põgenemisohtu piisava põhjalikkusega selgitanud. Puudutatud isiku käitumisest saab järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita. 18.08.2023 lennujaamas toimunu näitab, et isik soovis Eestist lahkuda mõnda teise Euroopa riiki. Ringkonnakohut ei veena puudutatud isiku selgitused, et ta läks lennujaama üksnes info saamiseks. Tõendid määruskaebuse esitaja käitumise kohta lennujaamas kinnitavad PPA seisukoha õigsust. On tõenäoline, et kui isikul oleks õnnestunud 18.08.2023 Eestist lahkuda, oleks ta seda ka teinud.
17.Vaidlustatud kohtumääruse p-s 19 leidis halduskohus, et seni on isik osasid järelevalvemeetmeid järginud, kuid ei ole täitnud temal lasuvat kaasaaitamiskohustust, seega ei ole leebemate järelevalvemeetme kohaldamine õigustanud isiku suhtes seni esinenud usaldust. Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde (28.11.2022 määrus nr 3-22-1647, p 13), et otsustus leebemate järelevalvemeetmete kohaldamata jätmise üle peab lähtuma hinnangust isiku põgenemisohule, mitte PPA usaldusest isiku suhtes. Põgenemisohu olemasolu või selle puudumist hinnatakse menetluses esitatud tõenditele tuginedes. Usaldus on subjektiivne kriteerium. Haldusorgan ega halduskohus ei saa teha ühtki otsustust subjektiivsetest hinnangutest lähtudes, vaid üksnes objektiivse hinnangu alusel. See asjaolu aga ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks.
18.Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kaheks kuuks oli proportsionaalne, kohane ja vajalik väljasaatmise tagamiseks. Vabaduses viibides oleks isik saanud lahkuda mõnda teise liikmesriiki. Leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei olnud võimalik tõhusalt kohaldada, sest isikust lähtuv põgenemisoht oli märkimisväärne.
19.Ringkonnakohtule ei nähtu, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega.
20.Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 6(7)
3-23-1843
21.Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.