3-23-1568/10 - Korrakaitse - Vanglad - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3-23-1568 2) kaebaja kulud seonduvad kõik kaupluses tasumisega, mistõttu tegemist ei ole vältimatute kulutustega. Kuigi kaebaja on majandusseisundi tõttu õigustatud menetlusabi saama, tuleb menetlusabi taotlus jätta rahuldamata, kuna menetlust ei saa pidada kaebaja jaoks edukaks (HKMS § 111 lg 1); 3) kaebus on esitatud eesmärgiga saada tööle ja teenida raha. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 sätestab, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kaebaja ei ole kinnipeetav, vaid vahistatu. VangS § 93 lg 7 kohaselt ei ole vahistatu kohustatud töötama. Kui vahistatu soovib töötada ja vanglateenistus saab talle seda võimaldada, kohaldatakse tema suhtes VangS §-sid 39, 40 ja 43. See, et vangla rakendab vahistatu tööle võimaluse korral, tähendab, et kaebajal ei olnud õigust nõuda tema tööle rakendamist. Seega tagatakse kaebajale töö üksnes juhul, kui vanglal on vastav võimalus. Eelnevast sättest ei tulene vanglale kohustust tagada kaebajale tööd. Töökohustuse täitmine on kohustuslik üksnes kinnipeetavale (vt VangS § 37). Lisaks on kaebaja soov tööle saada seotud sooviga teenida raha. VangS § 38 lg 1 kohane vangla majandustööle rakendamine teenib eelkõige vangistuse täideviimise eesmärke, mitte ei ole vahend ja võimalus kaebajale toimetulekuks rahaliste vahendite teenimiseks. Seetõttu ei saa eeldada, et vangla majandustöö on töö, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, ehk kaebaja soov raha teenida ei ole majandustöödele rakendamisel tingimata täidetav; 4) põhjust pole arvata, et VangS § 93 lg 7 on põhiseaduse (PS) §-ga 29 vastuolus. VangS § 2 kohaselt on kinnipeetav vangistusseaduse tähenduses vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. VangS § 4 lg 1 kohaselt vahistatu on vangistusseaduse tähenduses isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Vahistatu osas ei ole jõustunud süüdimõistvat ning vabaduse võtmist ettenägevat kohtuotsust nagu seda on kinnipeetava puhul. PS § 29 lg 2 näeb ette, et kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud süüdimõistetu. Vahistatu puhul ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust, mistõttu ei kuulu vahistatu PS § 29 lg 2 kohaselt süüdimõistetute hulka. Isegi, kui PS § 29 lg-t 2 tuleks tõlgendada laiemalt ja siia arvata ka vahistatud, kannab töötamise kohustus süüdimõistetute puhul teistsugust eesmärki, mida ta vahistatute puhul täita ei saa. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisel on muu hulgas oluline roll ka töökohustuse täitmisel, mis mängib olulist rolli kinnipeetava ametialase ja sotsiaalse integratsiooni saavutamisele pärast vabanemist. Vahistamine eelnimetatud vangistuse eesmärki ei täida.