5.Keskkonnaametil ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse kohta ja vastused kohtu küsimustele hiljemalt 17. novembril 2023 (vt määruse punkt 17).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 10 lg 1, § 21 lg 3 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale ning koos kaebusega vastustajale ja kolmandale isikule. Vastustajale ja kolmandale isikule tehakse e-toimiku süsteemis kättesaadavaks ka muud asja materjalid, kui kohtule teatatakse juurdepääsu sooviva isiku nimi, isikukood ja e-posti aadress.
3-23-2499
ASJAOLUD
1.Meie Nursipalu MTÜ volitatud esindaja esitas 6. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 27. septembri 2023. a nõusoleku nr 6-2/23/6572-5 tühistamiseks. Ühtlasi palus kaebaja eeltõendamise sätete alusel nõuda Keskkonnaametilt välja sama ameti
27.septembri 2023. a nõusolek nr 6-2/23/6572-5. Kohtule saabus 7. novembril 2023 kaebuse täiendus, milles kaebaja esindaja teatas, et kuna Keskkonnaamet väljastas 7. novembril 2023 kaebajale Keskkonnameti 27. septembri 2023. a nõusoleku, ei taotle ta enam selle dokumendi väljanõudmist eeltõendamise korras. Kaebuses sisaldub esialgse õiguskaitse taotlus, et kohus kohustaks Keskkonnaametit tegema järelevalvetoiminguid ning peatama ehitustegevuse kaarsildade ehitamisel projekti „Rõuge jõe teraskaar PK 3+92,63“ kohaselt kuni ehitustegevusega tekitatud keskkonnakahju tuvastamiseni või põhiasjas kohtulahendi tegemiseni.
KOHTU SEISUKOHT
2.Kohus lahendab esmalt kohtualluvuse küsimuse (I) ning teeb seejärel esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks vajalikud menetlustoimingud (II). I
3.Tartu Halduskohus on seisukohal, et Meie Nursipalu MTÜ haldusasi ei allu Tartu Halduskohtule.
4.HKMS § 7 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. HKMS § 17 lg 1 järgi on praeguses asjas vastustaja Keskkonnaamet, sest kaebuses on esitatud Keskkonnameti 27. septembri 2023. a nõusoleku tühistamise nõue. HKMS §-s 8 sätestatud erandliku kohtualluvuse aluseid ei esine.
5.Keskkonnaministri 30. septembri 2020. a määrusega nr 47 vastu võetud Keskkonnaameti põhimääruse § 4 kohaselt on Keskkonnaameti asukoht Roheline 64, Pärnu. Sättes on täpsustatud, et ameti mujal asuvate struktuuriüksuste aadress määratakse nende struktuuriüksuste põhimääruses. Keskkonnaameti struktuuriüksused on osakonnad, sh looduskasutuse osakond (Keskkonnameti põhimääruse § 11 lg 2 ja § 12 lg 1 p 11).
6.Keskkonnaameti 27. septembri 2023. a nõusoleku nr 6-2/23/6572-5 on allkirjastanud Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Märt Holtsmann. Keskkonnaameti peadirektori 10. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 1-1/20/230 kinnitatud Keskkonnameti looduskasutuse osakonna põhimääruses ei ole selle osakonna asukohta kindlaks määratud. Seega asub ka Keskkonnaameti looduskasutuse osakond Pärnus. Kuna justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 1 kohaselt kuulub Pärnu maakond Tallinna Halduskohtu tööpiirkonda, allub haldusasi seega Tallinna Halduskohtule.
7.Kui kohus teeb pärast kaebuse esitamist kindlaks, et haldusasi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi (HKMS § 10 lg 1). Eeltoodust tulenevalt annab Tartu Halduskohus Meie Nursipalu MTÜ kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule.
3-23-2499
8.Kohus selgitab, et Tartu Halduskohus annab asja Tallinna Halduskohtule üle pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist (HKMS § 10 lg 2 ls 1). II
9.Kohus, kes annab haldusasja kohtualluvuse järgi üle, võib teha edasilükkamatud menetlustoimingud, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse (HKMS § 10 lg 2 ls 2). Kuna kaebaja on esitanud koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, selline taotlus lahendatakse HKMS § 252 lg 1 kohaselt viivitamata, kuid haldusasja saab Tallinna Halduskohtule üle anda pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus lahendada Tartu Halduskohtul.
10.Kohtu esialgse hinnangu kohaselt on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Taotlus on esitatud koos kaebusega (HKMS § 249 lg 5) ning kaebaja on tasunud riigilõivu summas 40 eurot, millest 20 eurot on tasutud esialgse õiguskaitse taotluse tarbeks (riigilõivuseaduse § 60 lg 6). Kaebajaks on mittetulundusühing, mille põhikirja p 2.2.2 kohaselt on ühingu eesmärgiks muu hulgas looduskeskkonna kaitsmine Nursipalu harjutusväljaku laiendamisest tekkitavate negatiivsete mõjude eest. Kohus võtab Meie Nursipalu MTÜ põhikirja (kehtiv alates 27. detsember 2022) äriregistrist asja juurde. Äriregistri andmetel on Meie Nursipalu MTÜ asutatud 23. detsembril 2022. Ühingul on veebileht aadressiga nursipalu.org, millel avaldatud teabest nähtuvalt on Meie Nursipalu MTÜ osalenud Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega seotud aruteludes ning esitanud temaatilistele eelnõudele kommentaare ja vastuväiteid. Seepärast võib teadaoleva info põhjal eeldada, et kaebaja on valitsusväline keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 1 p 1 tähenduses ning tal on sama seaduse § 30 lg 2 alusel õigus esitada Nursipalu harjutusväljaku laiendamise käigus Rõuge jõe ehituskeeluvööndis toimuva ehitustegevusega seotud asjaoludel esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebuse osas kontrollib halduskohus kaebeõigust hilisemas menetlusetapis.
11.Kohus ei lahenda käesoleva määrusega esialgse õiguskaitse taotlust, kuid täpsustab järgnevalt p-des 12-15 esialgse õiguskaitse taotluse eset.
12.Kaebaja palub, et kohus kohustaks Keskkonnaametit tegema järelevalvetoiminguid ning kohustaks Keskkonnaametit peatama ehitustegevuse kaarsildade ehitamisel projekti „Rõuge jõe teraskaar PK [6]3+92,63“ alusel kuni ehitustegevusega tekitatud keskkonnakahju tuvastamiseni või põhiasjas kohtulahendi tegemiseni.
13.Kaebuses on esitatud Keskkonnaameti 27. septembri 2023. a nõusoleku nr 6-2/23/6572-5 tühistamise nõue. Kaebus ei hõlma Keskkonnaameti kohustamist järelevalvemenetluse alustamiseks või järelevalvetoimingute tegemiseks. Kuna esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada kaebuse eesmärgi saavutamine (HKMS § 249 lg 1), ei või esialgse õiguskaitse taotluse ese olla kaebuse esemest laiem. Seepärast ei ole kohtul võimalik kohustada Keskkonnaametit esialgse õiguskaitse korras järelevalvetoiminguid tegema.
14.Esialgse õiguskaitse taotluses on ka taotlus, et kohus kohustaks Keskkonnaametit peatama ehitustegevuse. Kohtu tõlgenduse kohaselt soovib kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega saavutada ehitustegevuse peatamist. Seda eesmärki oleks tõhusam saavutada, kui kohus peatab HKMS § 251 lg 1 p 5 alusel ehitustegevuse, milleks Keskkonnaamet 27. septembri 2023. a nõusolekuga nr 6-2/23/6572-5 heakskiidu andis. Seepärast palub kohus menetlusosalistel arvestada selle meetme rakendamise võimalusega.
3-23-2499
15.Kaebaja on kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses osutanud nii ühele sillale kui ka mitmele sillale. Keskkonnaameti 27. septembri 2023. a nõusolekust nr 6-2/23/6572-5 nähtuvalt anti nõusolek kahe Rõuge jõge ületava silla ehitamiseks. Neist üks ehitatakse Rõuge vallas Tsirgupalu külas ning teine Võru vallas Juba külas asuvale katastriüksusele. Ühe silla ehitamise aluseks on „Rõuge jõe teraskaare PS 63+92,63 tööprojekt“ ning teise silla ehitamise aluseks „Rõuge jõe teraskaare PK75+54,73 tööprojekt“. Esialgse õiguskaitse taotlus on formuleeritud nii, et see hõlmab üksnes ehitustegevust, mis toimub projekti „Rõuge jõe teraskaar PK [6]3+92,63“ alusel. Ka taotluse põhjenduses on väidetud, et ehitustööde käigus on oluliselt rikutud projekti „Rõuge jõe teraskaar PK [6]3+92,63“ nõudeid. Väidete kinnituseks on kaebaja lisanud kolm fotot, kuid pole täpsustanud, kas ta soovib nendega tõendada Tsirgupalu külas või Juba külas toimuvat ehitustegevust. Kaebajal tuleb hiljemalt 13. novembril 2023 kl 10 kohtule teatada, millise silla osas on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ning millisel katastriüksusel on kohtule esitatud fotod tehtud.
16.Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt rajab Rõuge jõele Nursipalu harjutusväljaku laiendamise käigus sildu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Ka Keskkonnaameti
27.septembri 2023. a nõusolek nr 6-2/23/6572-5 on adresseeritud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Eeldades, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine mõjutaks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele seatud ülesannete tähtaegset täitmist ning ka esialgse õiguskaitse abinõu adressaadiks võib olla Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (HKMS § 251 lg 1 p 5), kaasab kohus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse HKMS § 20 lg 1 alusel menetlusse kolmanda isikuna.
17.Kohus annab Keskkonnaametile ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele tähtaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha esitamiseks. Seisukoht tuleb esitada hiljemalt
17.novembril 2023. Kohus palub HKMS § 58 alusel koos seisukoha esitamisega vastata ka järgmistele küsimustele.
17.1.Keskkonnaameti 27. septembri 2023. a nõusoleku nr 6-2/23/6572-5 kohaselt on projekteeritud lahenduste koostamisel arvestatud muu hulgas sellega, et veekogus ei ole ehitustegevust ette nähtud ning kaitsealuse jõe jõesäng jääb puutumatuks. Kohus palub Keskkonnaametil ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel kohtule teatada, kas sildade ehitustegevus on toimunud veekogus ning kas Rõuge jõe jõesäng on jäänud sildade ehitamise käigus puutumatuks.
17.2.Vabariigi Valitsus võttis 20. oktoobril 2023 vastu korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“. Selle korralduse p 3.2.1 kohaselt tellis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kui Nursipalu harjutusväljaku arendamise eest vastutav haldusorgan Natura eelhindamist käsitava eksperthinnangu (seletuskirja lisa 4). Sama punkti kohaselt nõustus Vabariigi Valitsus eksperthinnangu järeldustega. Eksperthinnangus on esitatud järeldus, et ehitustegevus ei avalda Timmase loodusala kaitse-eesmärkidele negatiivset mõju, välja arvatud juhul, kui Rõuge jõe ületamiseks kasutatakse truupsilla lahendust, kuna truupsilla rajamine muudab jõesängi ning elupaiga tingimusi (lk 40). Eksperthinnangus on lähtutud eeldusest, et ehitustööd toimuvad madalvee ajal, kui on võimalik töid teostada veekeskkonda oluliselt mõjutamata (lk-d 8 ja 17).
3-23-2499
Veeseaduse § 119 p 6 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. Kohus palub Keskkonnaametil ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel kohtule teatada, kas
27.septembri 2023. a nõusoleku objektideks olevate sildade ehitamise käigus on veekaitsevööndis pinnast kahjustatud või tehtud muid töid, mis on põhjustanud Rõuge jõe kalda erosiooni või hajuheidet.
18.Keskkonnaametil ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel tuleb esitada menetlusdokumendid kohtule avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu (www.e-toimik.ee) või mõjuval põhjusel elektrooniliselt aadressile [email protected] (HKMS § 53 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.