Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
16.10.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2499
Haldusasi
Meie Nursipalu MTÜ kaebus Keskkonnaameti 27.09.2023 nõusoleku nr 6-2/23/6572-5 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Meie Nursipalu MTÜ, esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja M. R Kolmas isik – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja J.V
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 määruse haldusasjas nr 3-23-2499 resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet andis 27.09.2023 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (RKIK) looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 10 alusel nõusoleku nr 6-2/23/6572-5 Võru maakonnas Rõuge vallas Tsirgupalu külas Rõuge metskond 69 katastriüksusele ja Võru vallas Juba külas Võru metskond 229 katastriüksusele Rõuge jõe ehituskeeluvööndisse riigikaitselise tee ja kahe teraskaarsilla ehitamiseks.
2.Meie Nursipalu MTÜ esitas 06.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse (hiljem täiendatud) Keskkonnaameti 27.09.2023 nõusoleku tühistamiseks. Tartu Halduskohus andis haldusasja 09.11.2023 määrusega kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule.
3-23-2499
3.Tallinna Halduskohus võttis 14.12.2023 määrusega kaebuse menetlusse ning andis kaebajale kaebuse tähtaegsuse osas seisukoha ja tõendite või kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaja 02.01.2024. Halduskohus oli määruses kaebaja kodulehel 01.10.2023 avaldatud uudisele „RKIKi juhtimisel toimuvad Nursipalus seadusi rikkuvad ehitustööd“ viidates seisukohal, et kaebaja oli Keskkonnaameti nõusolekust eelduslikult teadlik juba 01.10.2023, mistõttu on 06.11.2023 esitatud tühistamiskaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega.
4.Meie Nursipalu MTÜ oli 02.01.2024 vastuses seisukohal, et kaebus on tähtaegne. 01.10.2023 artikli kirjutamise ajal ei olnud kaebajale teada, et Keskkonnaamet andis nõusoleku vaidlusalusteks tegevusteks. Artikli aluseks oli Keskkonnaameti 29.08.2023 kiri nr 6-2/23/6572-4 „Arvamus Rõuge jõge ületavate sildade projektide keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta ja nõusolek veekaitsevööndis raieks” ja kaebajale teabenõude vastusena saadetud raadamise alusdokumendid. Lisaks oli kaebaja arvamusel, et kõik silla ehitusega seotud menetlused seotakse Vabariigi Valitsuse asjakohase korraldusega, mida selleks ajaks ei olnud antud ja avalik arutelu seisis alles ees. Kaebajale ei olnud teada, et RKIK kavatseb ühendusteid (sh sildade rajamist) eraldi Nursipalu harjutusväljaku laiendamisest. Lisaks pöördus kaebaja koostööpartner MTÜ Roheline Pärnumaa 20.10.2023 teabenõudega vastustaja poole 27.09.2023 nõusoleku saamiseks, ent ei saanud seda.
5.Keskkonnaamet oli 31.01.2024 vastuses seisukohal, et tühistamiskaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebetähtaja rikkumist kinnitab kaebaja kodulehel 01.10.2023 avaldatud uudis, kust nähtub, et kaebaja oli Keskkonnaameti 27.09.2023 nõusolekust teadlik juba 01.10.2023.
6.RKIK palus 31.01.2024 vastuses lõpetada haldusasja menetlus seoses kaebetähtaja rikkumisega.
7.Tallinna Halduskohus lõpetas 09.08.2024 määrusega menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu (resolutsiooni p 3) ning jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4). Kaebaja 01.10.2023 artiklist nähtub, et talle oli teada, et Keskkonnaamet on andnud RKIK-ile riigikaitselise erandina silla ehitamiseks nõusoleku. Seda kinnitab artiklis väljendatu: „Keskkonnaamet on andnud küll RKIK-le loa riigikaitselise erandina sild ehitada, aga seda tingimusel, et Vabariigi Valitsus on vastu võtnud otsuse Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks....“. Usutav ei ole, et see lause tugineb Keskkonnaameti 29.08.2023 kirjale nr 6-2/23/6572-4, kuna selle kirjaga ei antud nõusolekut sildade ehitamiseks, vaid selle sisuks oli veekaitsevööndis puude raiumine, ning otsuses oli selge viide, et sildade rajamise kohta teeb Keskkonnaamet eraldi otsuse. Ei nähtu, et kaebaja oleks küsinud Keskkonnaametilt, millal 29.08.2023 kirjas viidatud sildasid puudutav otsus kavatsetakse teha või palunud, et Keskkonnaamet selle otsuse ka kaebajale edastaks. MTÜ Roheline Pärnumaa 20.10.2023 teabenõudega seonduv ei ole asjassepuutuv, kuna viimane ei ole kaebaja ning pole tõendatud, et ta oleks tegutsenud kaebaja volitusel, samuti ei nähtu, et kõnealuse teabenõude eesmärk oleks olnud 27.09.2023 nõusoleku välja nõudmine. Eelnevast tulenevalt teadis kaebaja, et Keskkonnaamet on andnud nõusoleku, kuid ei astunud ühtegi sammu selle nõusoleku saamiseks. Esimest korda soovis kaebaja nõusoleku esitamist alles kohtule esitatud kaebuses (06.11.2023) ehk enam kui kuu aega hiljem haldusakti olemasolust teadasaamisest. Kuna kaebaja ei esitanud haldusakti teadasaamisest 30 päeva jooksul Keskkonnaametile taotlust haldusakti väljanõudmiseks ega kaebust halduskohtule, tuleb kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga (Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 2(6)
3-23-2499 19) lugeda, et kaebuse esitamise ajal (06.11.2023) oli kaebetähtaeg ületatud. Ka keskkonnaorganisatsioon peab oma põhikirjaliste eesmärkide täitmisel olema hoolas ning seisma hea selle eest, et kohtusse pöördutakse tähtaegselt. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud. Seega loeb kohus, et kaebus esitati kaebetähtaja rikkumisega ning kooskõlas HKMS § 152 lg 1 p-ga 2 lõpetab asja menetluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Meie Nursipalu MTÜ palub 26.08.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 määruse resolutsiooni p 3. Kaebaja ei ole ebamõistlikult viivitanud kaebuse esitamisega. Vastustaja on 29.08.2023 kirjas nr 6-2/23/6572-4 selgelt sedastanud, et: „[s]ildade rajamine toimub üle veekogu kalda ehituskeeluvööndis, kus uute ehitiste ehitamine on keelatud (LKS § 38 lg 3). Antud keeld ei laiene Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele (LKS § 38 lg 4 p 10). Keskkonnaamet annab nõusoleku eraldi otsusena.“. 29.08.2023 kirjas ei ole märgitud, mis ajal nimetatud otsus tehakse ja seda infot ei edastatud otsuse tegemise järgselt kaebajale (kuigi varasemalt esitatud teabenõude alusel oli vastustajale teada, et kaebaja on huvitatud osapool, keda tuleks informeerida). 29.08.2023 kiri sai kaebajale teatavaks läbi dokumendihaldussüsteemi juhuslikult. Kaebajale oli vastustaja dokumendihaldussüsteemis näha ainult 27.09.2023 nõusoleku pealkiri, mitte sisu. Pealkirja alusel ei olnud võimalik väita, et tegemist on haldusaktiga. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja esitatud MTÜ Roheline Pärnumaa teabepäringu kohaselt oli 27.09.2023 dokumendil juurdepääsupiirang, mis ei võimaldanud teada dokumendi sisu. Kohus on tähelepanuta jätnud ka asjaolu, et kaebaja proovis erinevatel viisidel teada saada, kas vastav otsus on tehtud, kuid seda infot ta ei saanud. Kaebaja sai MTÜ-lt Roheline Pärnumaa teada, et ka neile vastavat teavet ei edastatud. Kaebaja esitas vastustajale teabenõude 31.10.2023, millele samuti ei vastatud, seejärel pöördus kaebaja kohtusse. Alles 06.10.2023 toimunud Vabariigi Valitsuse korralduse tutvustusüritusel märkis RKIK esindaja esimest korda ja umbmääraselt, et osad teed rajatakse harjutusvälja laiendusest sõltumatult. Alles siis võis kaebaja kahtlustada, et samaaegselt toimub n-ö paralleelmenetlus. Kaebaja esitas kaebuse pärast kohapealse paikvaatluse käigus (27.10.2023) ilmsiks tulnud asjaolu, et sildade ehitustegevus käib ning avaliku dokumendiregistri kohaselt on Keskkonnaamet väljastanud juurdepääsupiiranguga asjakohase loa. See juhtus aga vähem kui 30 päeva enne kaebuse esitamist (ehk neli päeva enne teabenõude esitamist ja 10 päeva enne kaebuse esitamist). Seega ei ole 06.11.2023 kaebus esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebaja astus mõistlikke samme, et võimalikust teda puudutavast haldusaktist teada saada, kuid vastustaja tegevus ei võimaldanud tal vastavat teavet saada.
9.Keskkonnaamet palub 16.09.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Usutav ei ole kaebaja väide, et 01.10.2023 artiklis märgitu, et „Keskkonnaamet on andnud küll RKIK-le loa riigikaitselise erandina sild ehitada“, aluseks on Keskkonnaameti 29.08.2023 kiri nr 6-2/23/6572-4 ja kaebajale teabenõude korras edastatud raadamise alusdokumendid. Kaebaja on selgitanud, et 29.08.2023 kiri sai talle teatavaks läbi Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemi. Seega pidi talle olema arusaadav ja teada, et sildade ehitamiseks on vaja Keskkonnaameti nõusolekut ning see antakse eraldi dokumendiga. 3(6)
3-23-2499 Keskkonnaamet ei pidanud edastama infot 27.09.2023 nõusoleku andmise järgselt kaebajale. Vastustajal ei olnud kohustust kaasata isikut menetlusse ainuüksi põhjusel, et tal võib olla asja vastu huvi. Kaebaja ei esitanud Keskkonnaametile taotlust, et teada saada, millal Keskkonnaamet 29.08.2023 kirjas viidatud sildade otsuse tegemine on kavandatud ega palunud endale otsust edastada. Paljasõnaline on kaebaja väide, et ta proovis erinevatel viisidel teada saada, kas vastav otsus on tehtud, kuid ei saanud infot. Seejuures on asjakohane halduskohtu seisukoht, et MTÜ Roheline Pärnumaa pöördumist ei saa käsitada kaebaja tegevusena. MTÜ Roheline Pärnumaa 20.10.2023 teabenõude eesmärgiks ei olnud vaidlustatud nõusoleku väljanõudmine. Samuti on MTÜ Roheline Pärnumaa teabenõudes märkinud, et „varem ei olnud samal dokumendil juurdepääsupiirangut“, mis tõendab, et tal oli võimalik vaidlusaluse nõusolekuga tutvuda, sest vastupidisel juhul oleks dokumenti Keskkonnaametilt küsitud. Seega ei ole usutav, et kaebaja ei saanud infot haldusakti andmise kohta dokumendihaldussüsteemi ega ka oma koostööpartneri vahendusel varem kui määruskaebuses märgitud 4 päeva enne 31.10.2023 teabenõude esitamist.
10.RKIK palub 18.09.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Ei ole usutav, et kaebaja 01.10.2023 artiklis väljendatud teadmise, et Keskkonnaamet on andnud RKIK-le loa riigikaitselise erandina sild ehitada, aluseks on Keskkonnaameti 29.08.2023 kiri ja kaebajale teabenõude korras edastatud raadamise alusdokumendid. Nimetatud dokumendid ei käsitle loa andmist RKIK-ile ega saa seega olla aluseks 01.10.2023 artiklis väljendatud teadmisele loa andmisest. Vastustaja 29.08.2023 kirjas ei pidanudki olema teavitust, millal nõusolek antakse. Samuti ei saanud RKIK kui taotleja anda kaebajale infot taotluse menetluse kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale ei olnud vaidlusalust Keskkonnaameti 27.09.2023 nõusolekut enne halduskohtule kaebuse esitamist teatavaks tehtud. Seega tuleb kaebetähtaja arvestamisel kohaldada HKMS § 46 lg-t 7, mille kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks juhul, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega.
12.Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu 21.12.2000 määrus nr 3-3-1-52-00, p 2; 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-25-09, p 11, 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 19). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse 30-päevase tähtaja jooksul (Riigikohtu 09.05.2007 määrus nr 3-3-123-07, p 10; 28.01.2008 otsus nr 3-3-1-82-07, p 15; 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16). Teatvaks tegemata haldusakti puhul ei ole kahekuuline ajavahemik kohtusse pöördumiseks ebamõistlikult pikk (Riigikohtu 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 12). Seega tuleb teatavaks tegemata haldusakti puhul kontrollida seda, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva 4(6)
3-23-2499 jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7, vt ka Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-2509, p 13 ja 18.04.2013 määrus nr 3-3-1-3-13, p 16).
13.Halduskohus oli vaidlustatud määruses seisukohal, et kaebaja poolt tema kodulehel (www.nursipalu.org) 01.10.2023 avaldatud artiklist nähtub, et kaebajale oli teada, et Keskkonnaamet on andnud kolmandale isikule nõusoleku riigikaitselise erandina silla ehitamiseks.
14.Kaebaja on 01.10.2023 avaldatud artiklis „RKIKi juhtimisel toimuvad Nursipalus seadusi rikkuvad ehitustööd“ välja toonud, et: „Keskkonnaamet on andnud küll RKIK-le loa riigikaitselise erandina sild ehitada, aga seda tingimusel, et Vabariigi Valitsus on vastu võtnud otsuse Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks.“ Samuti on märgitud, et „MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige MN rõhutab, et silla ehitamiseks üle Rõuge jõe on Tinter-Projekt OÜ projektis öeldud järgnevat: “Projekteeritud lahenduse koostamisel on arvestatud, et ei väheneks jõe ristlõige ning jõesäng jääks puutumatuks, seega kaevetöid normaalveetasemest allapool ei teostata ja sild ehitatakse nii, et kaevetööd toimuvad jõekaldal ning säilitatakse kallasrada elustikule vähemalt 1 m laiuses mõlemal kaldal. Mida aga laupäeva õhtul kohal olles näha võis, oli ehmatav ja pani küsima, kuidas riigiameti poolt korraldatavaid töid nii räigelt seadusi rikkudes tehakse. Kus on järelevalve AS Taalri Varahalduse silmad? Kuigi raie veekaitsevööndis on Keskkonnaameti loal lubatud, peab metsateatise aluseks olema Vabariigi Valitsuse korraldus Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud töödeks. Seda korraldust aga ju ei ole!”
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et 01.10.2023 avaldatud artiklist ilmneb, et kaebaja oli selle koostamise ajaks teadlik, et Keskkonnaamet on andnud RKIK-le nõusoleku riigikaitselise erandina sild ehitada. Vastupidisel juhul ei oleks kaebaja saanud seda artiklis märkida. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja 02.01.2024 seisukohas toodud väide, et artikkel tugineb Keskkonnaameti 29.08.2023 kirjale nr 6-2/23/6572-4. Nimetatud kirjaga ei antud nõusolekut sildade ehitamiseks ega ka kinnitatud, et selline nõusolek on antud. Kirja p-s 1 on selgesõnaliselt märgitud, et sildade rajamiseks teeb Keskkonnaamet eraldi otsuse. Kaebaja on selgitanud, et ta nägi vastustaja dokumendihaldussüsteemis üksnes Keskkonnaameti 27.09.2023 kirja pealkirja, sest tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumendiga. Kaebaja ei ole täpsustanud, millal ta vastustaja dokumendiregistris 27.09.2023 kirja pealkirja („Nõusolek Rõuge jõe ehituskeeluvööndisse riigikaitselise erisuse alusel tee ja teraskaarsildade ehitamiseks“) nägi, kuid ringkonnakohtu hinnangul pidi kaebajale sellest hiljemalt 01.10.2023 artikli avaldamise ajaks olema selge Keskkonnaameti nõusoleku olemasolu riigikaitselise erisuse alusel tee ja teraskaarsildade ehitamiseks. Kuna kaebajale oli juba Keskkonnaameti 29.08.2023 kirjast teada, et vastustaja annab sildade rajamiseks nõusoleku eraldi otsusena, oli kaebajal ka alust sellise nõusoleku andmist oodata.
16.Seega sõltub kaebuse tähtaegsus sellest, kas kaebaja poolt haldusakti väljanõudmine toimus mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist pöördus kaebaja kohtusse 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates.
17.Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja viidatud MTÜ Roheline Pärnumaa poolt 20.10.2023 Keskkonnaametile esitatud teabenõudest ei nähtu, et selle eesmärk oleks olnud Keskkonnaameti 27.09.2023 kirja nr 6-2/23/6572-5 väljanõudmine. MTÜ Roheline Pärnumaa on teabenõudes soovinud infot selle kohta, miks on 27.09.2023 dokumendile seatud juurdepääsupiirang ja miks juurdepääsupiirang ühtäkki lisati, kui varem samal dokumendil seda polnud. Samuti esitati küsimus, miks andis Keskkonnaamet nõusoleku riigikaitselisele objektile enne Natura hindamise läbiviimist. Seega ei saa seda käsitada haldusakti väljanõudmise taotlusena. 5(6)
3-23-2499
18.Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et haldusasja materjalide põhjal ei astunud kaebaja ise ühtegi sammu vaidlustatud haldusakti saamiseks enne halduskohtule kaebuse esitamist. Halduskohus on ekslikult tuvastanud, et kaebaja on esimest korda avaldanud soovi Keskkonnaameti 27.09.2023 nõusoleku väljanõudmiseks halduskohtule esitatud kaebuses (06.11.2023). Kaebaja on 02.01.2024 halduskohtule esitatud menetlusdokumendi p-s 6 märkinud, et esitas teabenõude Keskkonnaameti 27.09.2023 nõusoleku väljanõudmiseks 31.10.2023, seega 30-päevase ajavahemiku sees, ja Keskkonnaameti nõusolek tehti talle teatavaks 07.11.2023 vastusega. Kaebaja seda väidet kinnitab 07.11.2023 kaebuse täiendusele lisatud Keskkonnaameti 07.11.2023 vastuskiri nr 26/23/325-2, kus on viide „Teie 31.10.2023“ (vastuse tekstis osutatakse 01.11.2023 teabenõudele). Keskkonnaameti vastus on adresseeritud Henno Nurmsalule, kes on kaebaja esindajaks käesolevas kohtuasjas ning kelle tegevuse teabenõude esitamisel saab omistada kaebajale sõltumata sellest, kas teabenõudes oli teabenõudjana märgitud kaebaja või H. Nurmsalu. Kaebaja on H. Nurmsalule muu hulgas selliseks asjaajamiseks andnud volituse 21.09.2023 allkirjastatud volikirjaga. Seega on tuvastatud, et kaebaja oli vaidlustatud nõusolekust teadlik 01.10.2023, pöördus asjaomase dokumendi saamiseks vastustaja poole 31.10.2023 (ehk 30 päeva jooksul) ning olemata veel saanud vastustajalt vastust, esitas kohtule kaebuse 06.11.2023 ja sai järgmisel päeval, st 07.11.2023 vastuse ka oma teabenõudele. Kaebaja pöördus kohtusse niisiis 36 päeva pärast haldusakti olemasolust teadasaamist ja 6 päeva pärast haldusakti väljanõudmiseks vastustaja poole pöördumist, mistõttu ei ole kaebaja haldusakti väljanõudmise ega kohtusse kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kaebaja ei saa kaebetähtaja osas sattuda ebasoodsamasse olukorda põhjusel, et ta esitas kohtule kaebuse enne teabenõudele vastuse saamist. Puuduvad andmed, mis lubaksid järeldada, et kaebaja sai 27.09.2023 nõusoleku tervikdokumendina kätte varem kui 07.11.2023.
19.Eelneva põhjal tuleb Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus rahuldada, Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 tühistada ning saata haldusasi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtusse.
20.Ringkonnakohus juhib lisaks halduskohtu tähelepanu asjaolule, et RKIK võib olla ekslikult kaasatud praeguse haldusasja arutamisele kolmanda isikuna (vrdl Riigikohtu 21.11.2023 määrus nr 3-21-1203).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.