Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 12.01.2024, Tartu 3-23-2499 Meie Nursipalu MTÜ kaebus Keskkonnaameti 27.09.2023. a nõusoleku nr 6-2/23/6572-5 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 22.11.2023. a määrus Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Meie Nursipalu MTÜ Volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja Keskkonnaamet Kolmas isik Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale määruskaebuse lisad nr 5 ja 8. Võtta haldusasja materjalide juurde kaebaja määruskaebuse lisad nr 1-4, 6, 7 ja 9.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde vastustaja 28.12.2023. a vastuse lisa.
3.Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.11.2023. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet (KeA) andis 27.09.2023 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (RKIK) nõusoleku nr 6-2/23/6572-5 Võru maakonnas Rõuge vallas Tsirgupalu külas Rõuge metskond 69 katastriüksusele ja Võru vallas Juba külas Võru metskond 229 katastriüksusele Rõuge jõe ehituskeeluvööndisse riigikaitselise tee ja kahe teraskaarsilla ehitamiseks, võttes aluseks looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 p 10. Nõusoleku kohaselt on projekteeritud lahenduste koostamisel arvestatud, et kaitsealuse jõe jõesäng jääks puutumatuks ning jõe ristlõige ei väheneks, kaevetöid normaalveetasemest allpool ei teostata ja sild ehitatakse nii, et kaevetööd toimuvad jõekaldal ning säilitatakse kallasrada elustikule vähemalt 1 m laiuses mõlemal kaldal. Rõuge jõu hoiualale ja Timmase loodusalale otseselt projektis tegevusi kavandatud ei ole.
2.Meie Nursipalu MTÜ esitas 06.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse KeA 27.09.2023. a nõusoleku nr 6-2/23/6572-5 tühistamiseks. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras kohustada KeA-d tegema järelevalvetoiminguid ning peatama ehitustegevus projekti Rõuge jõe teraskaar PK 3+92,63 alusel kuni ehitustegevusega tekitatud keskkonnakahju tuvastamiseni või põhiasjas kohtulahendi tegemiseni. Taotluse kohaselt on ehitaja tegevuse tõttu sattunud ohtu Natura 2000 alana määratud jõe ja kalda elustik. Järeldus põhineb projekti nõuete rikkumisel – rajatud on ebaseaduslikud kraavid jõe vooluvee kõrvalejuhtimiseks; kaldaäärt on olulises osas raadatud ja on teostatud kaevetöid; töid teostati kõrgvee ajal; töödega kaasnes märkimisväärne erosioon, mis ohustab Rõuge jõe hoiuala.
3.Meie Nursipalu MTÜ täpsustas 12.11.2023. a vastuses, et esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud projekti Rõuge jõe teraskaar PK 3+92,63 alusel ehitatava silla kohta. Sild asub Tsirgupalu külas (katastritunnus 69701:001:0461).
4.KeA palus 17.11.2023. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Sildade ehitamisele KeA tingimusi ei ole seadnud. 14.11.2023. a kontrolli käigus tehti kindlaks, et ehitustegevust veekogus toimunud ei ole ning ei olnud tuvastatav, et oleks toimunud veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. Vee voolamine jõest kraavisüsteemi oli tingitud Rõuge jõe ajutisest kõrgemast veetasemest. Vee voolamine jõest kraavi keskkonnale ohtu ei kujuta. Keskkonnaalaseid rikkumisi ei tuvastatud ning ehitus toimub vastavalt ehitusprojektile.
5.RKIK palus 17.11.2023. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus selle esitamise õiguse puudumise tõttu menetlemata või alternatiivselt rahuldamata. RKIK märkis, et vaidlusaluse silla ehitustegevuse asukohaks on katastriüksus 69701:001:0054. Silla ehitusplatsil ei ole KeA nõusoleku tingimuste rikkumist fikseeritud ja ehitusprojektile mittevastavust tuvastatud. Toimunud ei ole uute kraavide ehitamist. Ehitustegevuse käigus jõesängi muudetud ei ole. Silla ehitusega ei alustatud enne KeA nõusoleku saamist. Ehitustegevuse käigus rikkumisi toime pandud ei ole ning puudub oht Natura 2000 võrgustiku alale.
6.Tartu Halduskohus jättis 22.11.2023. a määrusega läbi vaatamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas, milles taotletakse KeA kohustamist katastriüksusel 69701:001:0054 järelevalvetoimingute tegemiseks (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas, milles taotletakse ehitustegevuse peatamist katastriüksusel 69701:001:0054 (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Rõuge jõgi on projektiga seotud lõigul kaitse all Rõuge jõe hoiualana ning on Timmase loodusala koosseisus Natura 2000 võrgustiku ala. Timmase loodusala kattub projektiala piirkonnas Rõuge jõe hoiualaga. Rõuge jõe hoiuala (ja Timmase loodusala Rõuge jõel) hõlmab jõelõike, kuid mitte jõe kaldaid. Kaebaja ei ole väitnud vastupidist. Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale tekiks, kui mõju tekiks Rõuge jõele. Rõuge jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 m (veeseaduse § 118 lg 2 p 2). KeA 27.09.2023. a nõusoleku kohaselt mõjutatakse projekti elluviimisel Rõuge jõe kaldal asuvat looduskooslust ca 10 m laiusel alal. 2) Taotluses ei ole esile toodud, milles seisneb silla ehitamisest tingitud oluline ebasoodne mõju Rõuge jõele. Väide, et ohtu on sattunud Natura 2000 alana määratud jõe ja kalda elustik, on paljasõnaline. Taotlusele lisatud fotodelt kalda erosiooni ei nähtu. Ka ei ole fotode põhjal võimalik tuvastada, et ehitustööde käigus on jõesängi muudetud või uusi kraave kaevatud, sest fotodelt ei selgu, milline oli olustik enne ehitustöid. KeA ei tuvastanud kontrollimisel keskkonnaalaseid rikkumisi ning ehitus toimus vastavalt ehitusprojektile. Menetlusosaliste seletused ja esitatud tõendid ei osuta, et vaidlusaluse silla ehitamise tõttu esineks olulise keskkonnahäiringu tekkimise oht või muu kahjuliku ja hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje saabumise oht (s.h Rõuge jõe kalda erosioon).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Meie Nursipalu MTÜ esitas 07.12.2023 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 22.11.2023. a määruse resolutsiooni p 2. Määruskaebuse põhjendused: 1) KeA ja RKIK esitasid kohtule tegelikkusele mittevastavaid ja eksitavaid andmeid ja väiteid. Rajatav tee koos sildadega on Nursipalu harjutusvälja (Nursipalu HV) lahutamatu osa. Geoalusest nähtub, et kraavid ei olnud eelnevalt jõega ühendatud. Projekteeritud kraavi lõike Rõuge jõest kuni olemasolevate kraavidega ühinemise kohani KeA-le esitatud „Rõuge jõe teraskaar PK 3+92,63“ projekti 14.07.2023. a asendiplaani joonisel nr 4.1 ei ole. KeA lähtus otsustamisel esialgsest projekti joonisest. Projekti joonistelt ega seletuskirjast ei ilmne, et projekteerija nägi ette vee väljavoolamise Rõuge jõest. Kaebaja esitas foto (lisa nr 8) kraavist, kust voolab vesi jõest välja ning foto (lisa nr 5), kust nähtub rajatud kraavi suue. Eeltoodu viitab vastuoludele projektlahenduses võrreldes toimunud ehitustegevusega ning RKIK ja KeA poolt kohtule esitatud selgitustega. KeA ja RKIK võisid lähtuda teistest dokumentidest. Kaebaja sai Transpordiameti dokumendiregistrist alla laadida avaliku dokumendi, milles oli olemas nn „uut” projektlahendust kinnitav ühendustee tööprojekt. Projektiga on sisuliselt muudetud Rõuge jõe terassilla projektalal kraavide süsteemi. Sellisel kujul projektlahendust ei ole analüüsitud riigikaitselise erisuse loa alusel esitatud keskkonnamõju eelhinnangus. 2) Jõe laiust on ehitustööde käigus muudetud. Jõe minimaalne pealtlaius silla asukohas oli 2023. a märtsis 5,7 m kõige kitsama koha peal. 03.12.2023. a mõõtmise tulemusel oli jõe laius alla 3 m samast mõõtekohast. Kaebaja esitatud asjatundja arvamuse (lisa nr 4) kohaselt on tegemist ehitustegevuse tulemusel rikutud jõe voolusängiga. 3) Keskkonnamõjude hindamine tehti enne, kui valmis projektlahendus. Tehtud on uus projektlahendus, aga seda ei ole RKIK kooskõlastanud KeA-ga ega kohtule esitanud. KeA ei selgitanud, millel põhineb väide, et väljavalitud asukoht sillale on sobivaim. Lisaks esinevad puudused riigihanke alusdokumentides. Avalikult kasutatava tee ehitamisega seotud alusdokumentatsioon peab olema kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega ja Maa-ametiga. Esialgse õiguskaitse meetme rakendamine – ehitustegevuse peatamine – võimaldaks selgitada välja toimunud ehitustegevuse vastavuse projektlahendusele, muudetud kraavide ja jõe voolusängi muutmisega tekitatud kahju looduskeskkonnale ja vältida edasise ehitustegevusega tekkivat kahju Natura 2000 aladele. Tõenäoliselt on erosiooni tõttu kahjustatud jõe elustikku.
8.KeA palub 28.12.2023. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Projektis Rõuge jõe teraskaar PK 3+92,63 on välja toodud, et sademevesi juhitakse kraavide kaudu Rõuge jõkke, seega oli KeA nõusoleku andmisel teadlik kraavide olemasolust ja nende võimalikust mõjust Natura elupaigale. Jõe sängi muudetud ei ole. Jõge ja Natura ala ohustava märkimisväärse erosiooni esinemist ei ole korduvate kontrollide käigus tuvastatud. Jõevee liikumine kraavi on tingitud kõrgest veeseisust ja elupaika ning elustikku see ei ohusta. Kõrgvee puhul jõest äravoolu põhjustava kraavi sulgemise vajadust hindab KeA veetaseme alanedes. Kuna seletuskirjas on kraavide suunamist jõkke käsitletud, ei pea KeA asendiplaani muutmist selliseks muudatuseks, mis oleks kaasa toonud KeA mittenõustumise silla rajamisega. 2) KeA ei ole jõesängi laiust silla asukohas mõõtnud, kuid visuaalsel hinnangul ei olnud jäävabades oludes jõesängi kahjustamine tuvastatav. Ka ei leia jõesängi kahjustamine kinnitust eriteadmistega isiku arvamuses (määruskaebuse lisa nr 4). 3) Alusetu on kaebaja etteheide, et KeA on varasemalt väljastanud projekteerimistingimused, mille üle järelevalvet teostatud ei ole ja mis on lähtunud hiljem muudetud alusandmetest. 4) Projekti Rõuge jõe teraskaar PK 3+92,63 raames rajatava kaarsilla kaared on paigaldatud, kuid sild valmis ei ole, metallist kaared on teemuldega katmata, tee on peale ehitamata.
9.RKIK palub 28.12.2023. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:
1) Silla teraskaar on valmis. Tegemata on tee mulde ehitus, mis on vajalik tee ja silla lõppviimistluse tarbeks töömaa-alal, millega koos taastatakse haljastus. Tegemata tööde tegemine ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja väidetud projektdokumentatsiooni õiguspärasusel ja kooskõlal tegelike oludega selguse saamiseks ei ole vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine. Silla ehitusplatsil ei ole KeA nõusoleku tingimuste rikkumist fikseeritud. 2) Maa-ameti kaardirakendusest tehtud kuvatõmmistelt nähtub kraavide olemasolu ehituspiirkonnas. Kui osa kraavidest oli kinni kasvanud (puhastamata), siis geoalusel ei olnud võimalik seda osa kajastada. Projektis on välja toodud, et sademevesi juhitakse kraavide kaudu Rõuge jõkke, seega oli KeA nõusoleku andmise hetkel teadlik kraavide olemasolust ning pidi seda arvesse võtma nõusoleku andmisel. 3) Ei ole arusaadav, missuguse projekti kaebaja on saanud. Teeprojekti ja sillaprojekti vahele ei saa võrdusmärki tõmmata. Kuna teeprojekt oli oktoobris alles Transpordiametis menetluses, siis on võimalik, et sellesse tehti Transpordiameti ettepanekute järgi veel muudatusi. 4) Määruskaebuse lisana nr 4 esitatud isiku arvamust ei saa käsitleda eksperdi arvamusena. Arvamus ei sisalda looduskeskkonnale ohtu tõendavaid asjaolusid, kuid sisaldab isiku hinnanguid/kahtlusi, mida tavapäraselt eksperdi arvamustes ei esine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Tartu Halduskohus jättis 22.11.2023. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas, milles taotletakse ehitustegevuse peatamist katastriüksusel 69701:001:0054, esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus hõlmas üksnes ehitustegevust, mis toimub projekti Rõuge jõe teraskaar PK 3+92,63 alusel. Halduskohus sedastas, et esialgse õiguskaitse taotluses ei ole esile toodud, milles seisneb silla ehitamisest tingitud oluline ebasoodne mõju Rõuge jõele. Paljasõnaline on kaebaja väide, et ohtu on sattunud Natura 2000 alana määratud jõe ja kalda elustik. Kohtule esitatud fotode põhjal ei ole võimalik ka tuvastada, et ehitustööde käigus on jõesängi muudetud või uusi kraave kaevatud. KeA ei tuvastanud kontrollimisel keskkonnaalaseid rikkumisi ning ehitus toimus vastavalt ehitusprojektile. Halduskohus leidis, et menetlusosaliste seletused ja esitatud tõendid ei osuta sellele, et vaidlusaluse silla ehitamise tõttu esineks olulise keskkonnahäiringu oht või muu kahjuliku ja hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje saabumise oht (s.h Rõuge jõe kalda erosioon). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kaebaja esitas koos määruskaebusega 9 lisa. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Määruskaebuse lisad nr 5 ja 8 on haldusasja toimikus juba olemas, mistõttu ringkonnakohus tagastab need kaebajale. Ülejäänud määruskaebuse lisad võtab ringkonnakohus haldusasja materjalide juurde.
13.Kaebaja on arusaamisel, et kraavide süsteemi on muudetud ning sellisel kujul projektlahendit ei ole analüüsitud. KeA kinnitusel (28.12.2023. a vastuse p-d 2.5 ja 2.7) oldi nõusoleku andmisel teadlik kraavide olemasolust ja nende võimalikust mõjust Natura elupaigale. Projektiga Rõuge jõe teraskaar PK 3+92,63 on ette nähtud sademevee juhtimine kraavidega Rõuge jõkke. KeA arvestas kraavide suubumisega Rõuge jõkke nõusoleku andmisel
silla ehitamiseks. KeA ka märkis, et kuna seletuskirjas on kraavide suunamist jõkke käsitletud, siis ei toonud asendiplaani muutmine kaasa KeA mittenõustumist silla rajamisega. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda KeA väidete õigsuses.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on sisutu kaebaja etteheide, et RKIK ei esitanud kohtule geoalust. RKIK selgitas 28.12.2023. a vastuses, et geoalus kajastab hetkeolukorda mõõdistuse tegemise ajal ning kui osa kraavidest oli kinni kasvanud (puhastamata), siis geoalusel ei olnud võimalik seda osa kajastada. Maa-ameti kaardirakendusest tehtud kuvatõmmistelt nähtub kraavide olemasolu ehituspiirkonnas, millised tõendid ka halduskohtule esitati. Ka selgitas RKIK 17.11.2023. a seisukohas (p 3.2), et silla ehituse käigus olemasolevaid kraave puhastati. Eeltoodut arvestades määruskaebusele lisatud geoalus (lisa nr 1) ei lükka RKIK selgitust ümber.
15.Määruskaebusest ei selgu, missuguse projekti sai kaebaja Transpordiameti dokumendiregistrist alla laadida, nimetades seda „uut“ projektlahendust kinnitavaks ühendustee tööprojektiks. RKIK selgitas, et kuna teeprojekt oli oktoobris alles Transpordiametis menetluses, siis on võimalik, et sellesse tehti Transpordiameti ettepanekute järgi veel muudatusi. RKIK kinnitusel ei saa teeprojekti ja sillaprojekti vahele võrdusmärki tõmmata. Seega on sisutu kaebaja väide vastuolude kohta projektlahenduses võrreldes toimunud ehitustegevusega. Eeltoodut arvestades ei ole asjakohased määruskaebuse lisad nr 9 ja 2 (viitatud määruskaebuse p-s 14).
16.Kaebaja väide, et jõe laiust on ehitustööde käigus muudetud, on paljasõnaline. KeA kinnitusel (28.12.2023. a vastuse p 2.9) ei ole jõesängi laiust silla asukohas mõõdetud, kuid visuaalsel hinnangul ei olnud jäävabades oludes jõesängi kahjustamine tuvastatav. Kaebaja koostatud arvutus (määruskaebuse lisa nr 3) ja foto (määruskaebuse lisa nr 6) jõe laiuse kohta ei lükka eeltoodut ümber. Foto on tehtud talvistes oludes, kust ei selgu, mis kohas täpselt on foto tehtud ega selgu, kas foto tegemisel on arvestatud kohapeal olnud jää ja lumega, mis võivad mõõtetulemust ilmselgelt mõjutada. Määruskaebuse lisadena nr 5 ja 8 esitatud fotod olid esitatud ka halduskohtule, mille osas halduskohus sedastas, et pelgalt fotode põhjal ei ole võimalik tuvastada, et ehitustööde käigus on jõesängi muudetud või uusi kraave kaevatud, sest fotodelt ei selgu, milline oli olustik enne ehitustöid. Ringkonnakohus on halduskohtuga samal seisukohal. Seega ka määruskaebusele lisatud fotod ei tõenda kaebaja väiteid. Ringkonnakohus nõustub KeA-ga, et määruskaebusele lisatud arvamuses (lisa nr 4) ei ole kinnitust leidnud jõesängi kahjustamine.
17.Nii KeA kui ka RKIK 28.12.2023. a vastustest ilmneb, et silla teraskaar on valmis. Tegemata on veel tee mulde ehitus. KeA esitas vastuse lisana 19.12.2023. a objekti kontrollimise protokolli nr 1127960 (7-l lehel). Ringkonnakohus võtab eelnimetatu haldusasja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Eelnimetatud protokollist nähtuvalt tuvastati ülevaatuse käigus, et pinnast jõe kaldal liigutatud ei ole. Jõgi kaare all on looduslikus seisus. Kontrollimisel rikkumisi ei tuvastatud. Kaebaja määruskaebuse väited ei lükka eeltoodut ümber.
18.Määruskaebuse väited seonduvalt projektdokumentatsiooniga (uus projektlahendus, silla asukoha sobivus, puudused riigihanke alusdokumentides, tee ehitamisega seotud alusdokumentatsioon) jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna nende osas tuleb seisukoht kujundada halduskohtul kaebuse lahendamise raames.
19.Tulenevalt HKMS § 249 lg-st 1 peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks
mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebemenetluses ei ole leidnud tuvastamist kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse esinemine. Kui kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. Seega jättis halduskohus põhjendatult kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
20.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.11.2023. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.