2-16-2264/21 - Pankrotiõigus - Hagi nõude tunnustamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 02.10.2015 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-11549 välja xxxx (pankrotis) pankroti. 14.10.2015 esitas Xxxx xxxx (pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 35 14,78 eurot tunnustamiseks xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses. 12.01.2016 toimus xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus kostja vaidlustas nimetatud nõude täies ulatuses ja pakrotihaldur summas 20 886,02 eurot. Tulenevalt eeltoodust esitas hageja hagiavalduse tema nõude tunnustamiseks pandiga tagamata tunnustatud nõudena xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 14 225,76 eurot. Hageja täpsustab, et vastavast summast moodustab põhivõlgnevus 9793,37, intressid 2559,83 eurot, viivised 1872,56 eurot. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks laenulepingud 17.01.2010 ja 05.01.2011. Hageja selgitab, et vastavate laenulepingute alusel anti raha xxxx (pankrotis) üle osaliselt sularahas ja osaliselt ülekannetega. Ülekannete tegemise tõendamiseks esitas hageja väljavõtted perioodi 13.03.2010-20.12.2010 kohta ja 16.01.2011-30.11.2011 kohta. Hageja nõue tugineb pangakonto väljavõtetel näidatud summadele. Hageja ei nõua selles osas nõude tunnustamist, millega anti sularahas laen üle. Hageja selgitab, et asjaolu, et pangakonto väljavõtetes on selgitusse märgitud “ülekanne”, ei välista nimetatud summade seotust laenulepingutega. Kostja väited, et 17.01.2010 ja 05.01.2011 laenulepingud ei ole sõlmitud dateeritud kuupäevadel, on paljasõnalised ning tuleb jätta tähelepanuta. Hageja on menetluse kestel nõuet korrigeerinud, mille tulemusel on loobunud viiviste nõudest ning vähendanud intresside nõuet tulenevalt kostja vastuväidetest 1497,46 eurole. Hageja lõplik nõude suurus, mille tunnustamist nõuab, on 11 290,83 eurot. Kostja vastus Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Hagejal puudub pankrotimenetluses esitatud nõue. Kostja on kokkuvõttes seisukohal, et laenusummade xxxx (pankrotis) kasutusse andmine ei ole tõendatud. Kostja märgib, et pangakonto väljavõtted perioodidel 13.03.2010-20.12.2010 ja 16.01.2011-30.11.2011 tehtud kümnete erinevates summades ülekannete kohta ei tõenda laenusumma üleandmist, sest ülekanded selgitusega „ülekanne“ või „Palju õnne“ ei ole seostatavad 17.01.2010 ja 05.01.2011 laenulepingutega. Kostja ei pea tõendama asjaolu, et hageja ei ole laenulepingute alusel laenu xxxx (pankrotis) kasutusse andnud. Tegemist on negatiivse asjaoluga, mida ei ole võimalik tõendada.

Muu hulgas leiab kostja, et 17.01.2010 laenuleping ja 05.01.2011 laenuleping on sõlmitud tagantjärele alles pankrotimenetluse ajal. xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses Endel xxxx nõude kunstliku tekitamise motiiviks on see, et Xxxx (pankrotis) saaks hoiduda kõrvale oma lastele xxxx (st kostjale) ja xxxx elatise maksmisest. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja intresside ja viiviste arvestused on ebaselged. Kostja esitas 31.10.2016 kohtuistungil endapoolse intresside arvestuse ning pooled jõudsid kokkuleppele, et nõuetekohase arvestuse korral on intresside summaks mõlema laenulepingu puhul kokku 1497,46 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. PankrS § 106 lõike 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 12.01.2016 toimunud xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja hageja nõude täies ulatuses, mistõttu esitas hageja hagiavalduse vastava nõude tunnustamiseks, mida lahendatakse käesolevas tsiviilasjas. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 17.01.2010 ja 05.01.2011 laenulepingute alusel on hageja üle andnud xxxx (pankrotis) laenulepingutega seotud summad või mitte. Hageja on selgitanud, et 17.01.2010 laenulepingu p. 1.1 kohaselt andis hageja xxxx (pankrotis) laenu 130 000 EEK, millest 75 000 EEK (4 793,37 eurot) kandis hageja võlgnikule üle osaliste maksetena ülekannete teel vastavalt laenusaaja vajadustele. Hageja Swedbank AS pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja perioodil 13.03.2010 kuni 20.12.2010 kandnud võlgnikule üle kokku 78 400 EEK, millest 75 000 EEK (4 793,37 eurot) on võlgnikule antud 17.01.2010 laenulepingu alusel.

Hageja on selgitanud, et 05.01.2011 laenulepingu p. 1.1 kohaselt andis hageja xxxx (pankrotis) laenu 15 000 eurot, millest 5 000 eurot kandis hageja võlgnikule üle osaliste maksetena ülekannete teel vastavalt laenusaaja vajadustele. Hageja Swedbank AS pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja perioodil 16.01.2011 kuni 30.11.2011 kandnud võlgnikule üle kokku 5 115,00 eurot, millest 5 000 eurot on võlgnikule antud 05.01.2011 laenulepingu alusel. Kostja on asunud seisukohale, et nimetatud ülekanded pole seostatavad vastavate laenulepingutega, sest hageja pole seda suutnud tõendada. TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et kui kostja leiab, et hageja poolt näidatud raha ülekanded ei ole seotud laenulepingutega, siis peab kostja esitama ka usutava selgituse oma seisukohale. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul asuda seisukohale, et kostja ei peagi tõendama oma vastuväidet tuginedes sellele, et tegemist oleks negatiivse asjaolu tõendamisega. Kostja hinnangul ei nähtu ülekande selgitusest selle seost laenulepingutega. Kohus leiab, et laenulepingu täitmist või mittetäitmist ei saa järeldada automaatselt sellest, mis on raha ülekandmisel selgituseks märgitud. Teisiti öeldes, kui ülekande selgituses puudub viide laenulepingule, siis ei saa järeldada, et vastav ülekanne pole seotud laenulepinguga. Kohus juhib tähelepanu, et laenulepingute punktis 1.2. on pooled kokku leppinud, et teatud osa laenusummast kantakse üle osamaksetena vastavalt laenusaaja vajadustele. Seega tuleneb laenulepingute tingimustest osaliste maksete tegemine ning sealjuures võivad vastavalt laenulepingutele maksete suurused varieeruda ja olla väga erinevates summades, sest osamakse sõltub laenusaaja vajadusest vastavalt laenulepingu punktile 1.2. Kui kostja leiab, et kõnealused ülekanded ei ole laenulepingu täitmiseks tehtud, siis tuleb kostjal esitada eluliselt usutav selgitus, mis asjaoludel peaks kohus leidma, et need ülekanded on tehtud muul eesmärgil, st esitama usutava selgituse, et need ülekanded on loogiliselt seotud mingi muu tehinguga. Kostja pole esitanud ühtki tõendit ega eluliselt usutavat selgitust selle kohta, mis annaks alust arvata, et vaidlusalused ülekanded võiksid olla seotud mõne muu tehinguga peale laenulepingute. Kohtu hinnangul ei saa tõendamiskoormist sellisel viisil ümber pöörata, et kostja esitab paljasõnalise ja tõendamata vastuväite leides, et hageja pole raha üle andnud laenulepingute alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-156-14 (p 14) selgitanud, et kuivõrd kumbki pool peab hagimenetluses tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, siis peab ka kostja tõendama oma vastuväiteid. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-53-10 (p 13) selgitanud, et kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja pole oma väidet suutnud tõendada ja seetõttu pole alust selle väite alusel kahtluse alla seada raha ülekannete tegemist laenulepingute täitmisena. Kostja on lisaks väitnud, et hageja ja Xxxx (pankrotis) on laenulepingud tagantjärele vormistanud ja tegelikult pole laenuandmist lepingutes näidatud kujul ja ajal toimunud, kuivõrd xxxx (pankrotis) eesmärgiks on pankrotimenetluses kõrvale hoida elatise tasumise kohustuse täitmisest. Seega väidab kostja sisuliselt, et laenulepingud on näilikud tehingud TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Kohus on eespool selgitanud hagimenetluses tõendite esitamise ja

väidete põhjendamise ning tõendamise kohta puutuvat. Kostja pole ka kõnealuse väite kohta ühtegi tõendit esitanud. Kohus juhib tähelepanu, et kostjal oli võimalik taotleda näiteks ekspertiisi läbiviimist TsMS § 293 lg 1 alusel. Muu hulgas on sellele võimalusele viidanud hageja (tlk 84). Kostja on teadvustanud seda võimalust, kuid pole pidanud seda vajalikuks (tlk 84). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja pole oma väidet suutnud tõendada ja seetõttu pole alust selle väite alusel kahtluse alla seada lepingute sõlmimist laenu andmise eesmärgil lepingutes näidatud ajal. Kostja on menetluses esitanud vastuväited ka seoses intresside ja viiviste nõudega. Kuivõrd kohus on eespool leidnud, et antud juhul pole tõendatud laenulepingute tegelik mittetäitmine ega nende näilikkus, siis tuleb asuda seisukohale, et vastav nõue on põhjendatud. Seega ei oma tähendust kostja seisukoht, et põhinõude põhjendamatuse tõttu ei saa olla põhjendatud ka intresside ja viiviste nõue. Kostja on lisaks leidnud, et intresside ja viiviste nõue on ebaselge. Kohus märgib siinkohal selgitavalt, et 31.10.2016 kohtuistungil on hageja täpsustanud intresside arvestust ja vähendanud intresside summat 1062,37 euro ulatuses. Hageja nõuab sellest tulenevalt 17.01.2010 laenulepingu alusel intresse summas 726,23 eurot ja 05.01.2011 laenulepingu alusel intresse summas 771,23 eurot, kokku 1497,46 eurot. Kostja on nõustunud kohtuistungil vastava arvutuskäiguga (tlk 83). TsMS § 206 lg 1 sätestab, et hagejal on õigus muu hulgas suurendada või vähendada oma nõuet. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja põhinõude summas 9793,37 eurot ja intresside nõude summas 1497,46 eurot tunnustamist. Hageja on 31.10.2016 kohtuistungil loobunud viiviste nõudest täielikult (tlk 83). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-50-13 (p 15) selgitanud, et kuigi TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist või vähendamist hagi muutmiseks, ei tähenda see, et kohus ei peaks nõude muutmise vastuvõtmise kohta selget seisukohta võtma. Eelkirjeldatud intresside nõudest osaline ja viivise nõudest täielik loobumine on käsitletav osalise hagist loobumisena. TsMS § 206 lg 1 sätestab, et hagejal on õigus loobuda hagist. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse ning lõike 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kohus on intresside vähendamise protokollinud ning ühtlasi võtnud 31.10.2016 kohtuistungil vastu hagejalt intresside parandatud arvestuse. Samuti on viiviste nõudest loobumine protokollitud. Kohus leiab, et intresside vähendamise avaldus 1062,37 euro ulatuses ja viiviste nõudest täielik loobumine tuleb vastu võtta, kuivõrd puuduvad TsMS § 429 lg 4 asjaolud. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse intresside nõude osas summas 1062,37 eurot ja viiviste nõude osas. Kohus leiab, et hageja nõue eelmärgitud ulatuses on põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele vastavas ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhinõue summas 9793,37 eurot ja intresside nõue summas 1497,46 eurot kuulub tunnustamisele tähtaegselt esitatud pandiga tagamata nõudena. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust. Pooled on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad ning kohus määrab 174 lg 1 ja lg 2 alusel kindlaks hageja menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulude suuruseks 1620 eurot koos käibemaksuga, millest 300 eurot on menetluses tasutud riigilõiv, 1320 eurot (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja kulud. Hageja lepinguline esindaja on kulude nimekirja kohaselt osutanud õigusteenust 10 h tunnitasu määraga 110 eurot (ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et pole käibemaksukohustuslane. Kostja on leidnud, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks võiks olla 768 eurot ehk sama mis kostja esindajal. Arvestades Riigikohtu seisukohti lahendites 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13 loeb kohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra 110 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas sisalduvad toimingud ja nendele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalikud, välja arvatud 31.10.2016 kohtuistungil osalemise osas. Kohus selgitab, et 31.10.2016 kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 45 minutit, kuid hageja on arvestanud kestuseks 1 h. Kohus loeb põhjendatud kohtuistungil osalemise ajaks 45 minutit ehk 0,75 h ja loeb seega lepingulise esindaja põhjendatud toimingute ajakuluks kokku 9,75 h. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja lepingulise esindaja tasu suuruseks 1287 eurot (sh käibemaks). Kokku koos riigilõivuga määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 1587 eurot (sh käibemaks). Kohus mõistab eeltoodu alusel kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1587 eurot (sh käibemaks). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik