Tanel Erelti kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (ümberpaigutamise algatamise menetlusega viivitamine)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Tanel Erelt Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 04.12.2023. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 17).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Tanel Erelt esitas 03.03.2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 18-19). Nõude aluseks oli see, et 26.01.2021 suri kaebaja isa ning vangla tegevusetuse tõttu ei olnud kaebajal võimalik isaga enne tema surma kokku saada. Kaebaja selgitas sügisel 2020 mitmel korral, et isa tervis on väga halb, ja tegi mitu taotlust üleviimiseks Tallinna Vanglasse, viimati detsembris, millele ei ole kaebuse esitamiseni vastatud. Vastustaja venitas taotluse lahendamisega. Kaebaja ei esitanud taotlusi puhkuse saamiseks või lühiajaliseks väljasõiduks. Vanglaametnikud selgitasid talle, et selliseid taotlusi ei ole mõtet esitada, kuna kaebajal on tugevdatud järelevalve vajadus. Kaebaja hinnangul on kahju tekkinud väärikuse alandamise ja perekonnaelu takistamise tõttu. Kaebuse esitamise seisuga ei olnud vangla kahju hüvitamise taotlust lahendanud.
2.Viru Vangla jättis 17.05.2021.a otsusega nr 6-16/34-2 (tl 23) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja ei ole kaebaja ümberpaigutamise taotluse lahendamisega õigusvastaselt viivitanud. Isegi kui vastustaja oleks taotluse lahendanud kohe pärast kõigi andmete saamist ehk 19.01.2021, on vähe tõenäoline, et vastustaja oleks teinud teistsuguse otsuse.
3.Kaebaja esitas 03.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja hiljem täiendava avalduse. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot. Kaebaja esitas 19.11.2020 vastustajale vaide (tl 7-10), milles ta vaidlustas tema kinnipidamise Viru Vanglas ja hinnangu, et ta vajab tugevdatud järelevalvet. Kaebaja soovis üleviimist Tallinna Vanglasse, mis on tema elukohajärgne vangla. Vastustaja käsitles vaiet meelevaldselt taotlusena ja venitas selle lahendamisega. Kaebaja selgitas korduvalt, et tema isal on vähk, isa ei ole võimeline kaebajat Viru Vanglas külastama ning isa tervise tõttu on taotluse positiivse lahendamisega kiire. Tallinna Vanglasse oleks isa saanud tulla, kuna ta käis Kuressaare haigla transpordiga Tallinnas keemiaravi saamas. Viru Vangla jättis kaebaja 19.11.2020.a taotluse rahuldamata 16.03.2021. Vastustaja põhjustas viivitamise ja olukorra lahendamise soovimatusega, et kaebaja ei näinud isa enne tema surma. Isa oleks vajanud kokkusaamist, kuna kaebaja oleks otsesuhtluses saanud veenda isa tegema otsuseid, mis oleksid tema tervislikku seisundit parandanud. Kaebaja arvates venitas vastustaja taotluse lahendamisega tahtlikult ja vabandus 16.03.2021.a otsuses on formaalne. Kaebaja ei nõustu sellega, et ta vajab tugevdatud järelevalvet. Tal puuduvad rikkumised vangistuse jooksul ja ta peaks olema elukohajärgses ehk Tallinna Vanglas.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelses menetluses esitatud põhjenduste juurde. Vastustaja lisas, et kaebaja paigutamine lähtus tema isikust. Arvestades kaebajast lähtuvaid riske, seoseid teiste kurjategijatega ja suhtumist kuritegevusesse tuvastati tal tugevdatud järelevalve vajadus. Kaebaja 19.11.2020.a avaldust menetleti kui taotlust ümberpaigutamise menetluse alustamiseks ning selle esitamine ei oleks mingil juhul saanud automaatselt kaasa tuua kaebaja ümberpaigutamist. Kinnipeetava ümberpaigutamise üle otsustab Justiitsministeerium. Kaebaja väide, et Tallinnas oleks isa saanud teda külastada, on tõendamata ja eluliselt ebausutav. Kui kaebaja isa sai Tallinnas käia ainult haigla transpordiga, siis jääb arusaamatuks, kuidas oleks ta saanud tulla vanglasse kokkusaamisele. Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju korral lisandub RVastS § 9 lg 1 alusel avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused. Kui vähemalt üks tingimus on täitmata, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.
6.Kaebaja tugineb vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusena sellele, et vastustaja viivitas kaebaja 19.11.2020.a avalduse lahendamisega. Kaebaja väitel on sellega põhjuslikus seoses, et kaebaja ei saanud kohtuda oma raskelt haige isaga enne isa surma. See tekitas kaebajale mittevaralise kahju. Kaebaja isa suri 26.01.2021.
7.Kaebaja esitas 19.11.2020 vastustajale järgmise sisuga avalduse (tl 7-10): - avalduse pealkirjaks on „vaie“; - kaebaja avaldas, et tema vangistus on kestnud 5 aastat, algusega 04.02.2016. Kaebaja toodi 11.10.2016 Viru Vanglasse ja paigutati tugevdatud järelevalvega üksusesse; - kaebaja isa põeb kaugele arenenud metastaasidega vähki. Isa käib haiglabussiga Kuressaarest Tallinnas keemiaravi saamas. Tallinna Vanglas saaks isa kaebajat külastada, Viru Vanglas mitte. Kui jätkub kaebaja viibimine Viru Vanglas, siis ei pruugi ta isa enam elusana näha. Ka teised kaebaja sugulased (poeg, täditütar) elavad Tallinnas ja neil ei ole võimalik käia Jõhvis; - kaebaja palus tühistada tema riskihindamise, vaadata see reaalsetel alustel uuesti üle, tühistada tugevdatud järelevalve vajadus ja viia ta üle elukoha järgsesse Tallinna Vanglasse.
8.Kohus leiab, et eristada tuleb kinnipeetava algset paigutamist vanglakaristuse jõustumisel vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 1 alusel ja hilisemat ümberpaigutamist VangS § 19 lg 1 alusel. Algset paigutamist reguleerib täpsemalt justiitsministri määrus „Täitmisplaan“. Täitmisplaani § 2, 5 ja 6 põhjal eristatakse omakorda paigutamist üldjuhul, mille otsustab vangla, kuhu isik saabub või kus ta vahistatuna viibib, ja paigutamist erandlikel asjaoludel, mille otsustab Justiitsministeerium vangla taotlusel. Kinnipeetava algse paigutamise peale saab selleks ette nähtud tähtaja ehk 30 päeva jooksul esitada vaide haldusorganile, kes paigutamise otsuse tegi. Praegusel juhul toimus kaebaja algne paigutamine 2016. aastal ning kaebaja oli 19.11.2020.a avalduse esitamise seisuga juba pikka aega viibinud Viru Vanglas. Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja 19.11.2020.a avaldust ei saa käsitleda kaebaja algse paigutamise otsuse peale esitatud vaidena, vaid tegemist on taotlusega algatada kaebaja ümberpaigutamise menetlus.
9.Täitmisplaani § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ühest kinnisest vanglast teise selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Sisulise otsuse kinnipeetava ümberpaigutamise kohta teeb täitmisplaani § 2 lg 2 kohaselt Justiitsministeerium. Kinnipeetava ümberpaigutamise otsustamisel toimub mitmeastmeline haldusmenetlus. Esmalt otsustab vangla, kas esitada Justiitsministeeriumile ettepanek kinnipeetava ümberpaigutamiseks. Seejärel otsustab Justiitsministeerium, kas paigutada kinnipeetav ümber, ministeerium ei ole selle otsustamisel seotud vangla põhjendustega või ettepanekuga. Küsimuses, kas kinnipeetav saab taotleda ümberpaigutamist teise vanglasse, on kohtupraktika välja kujunenud. Kokkuvõtlikult leitakse selles, et kinnipeetaval puudub õigus valida kinnipidamisasutust ja taotleda enda ümberpaigutamist teise vanglasse. Kinnipeetaval on õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste, sh perekonnaelu puutumatuse tagamiseks, ning õigus saada oma taotlusele põhjendatud vastus.
10.Vastustaja menetles kaebaja 19.11.2020.a avaldust järgmiselt: - vastustaja registreeris avalduse 19.11.2020 vaidena numbriga 6-12/352-1. Vastustaja registreeris 21.12.2020 avalduse ümber taotlusena numbriga 6-10/40195-1 (tl 7); - vastustaja määras 21.12.2020 kaebajale tähtaja 10 päeva taotluse puuduste kõrvaldamiseks (tl 11). Vastustaja selgitas, et tegemist on taotlusega Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks, selle lahendamise raames saab hinnata tugevdatud järelevalve
vajadust. Kaebajal tuli esitada tõendid väitele, et lähedastel ei ole võimalik käia Jõhvis ja et isal on tervisest tulenev takistust külastada kaebajat Viru Vanglas; - kaebaja esitas 29.12.2020 täpsemad selgitused ja taotluse tähtaja pikendamiseks vähemalt 10 päeva võrra, 11.01.2021 epikriisi isa tervise kohta ning 19.01.2021 dokumente seoses kaebaja teiste lähedastega (tl 13-17); - vastustaja jättis 16.03.2021.a otsusega nr 6-10/40195-4 (tl 20-21) ümberpaigutamise algatamise taotluse rahuldamata. Vastustaja muuhulgas viitas, et isa surma tõttu ei saa ümberpaigutamise küsimuse lahendamisel enam arvestada kaebaja võimalust suhelda isaga. Vastustaja sai kaebaja isa surmast teada 03.03.2021 esitatud kahju hüvitamise taotlusest.
11.Ümberpaigutamise menetluse algatamise taotluse lahendamise või selleks vajalike menetlustoimingute tegemise tähtaega ei ole õigusaktidega kehtestatud. Sel juhul kohaldub haldusmenetluse seaduse § 5 lg 4 sätestatud reegel, et menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta. Kaebaja inspektor-kontaktisik alates 01.10.2020 selgitas (tl 22), et kaebaja ümberpaigutamise taotluse menetlemine võttis kaua aega, kuna kaebaja esitas rohkelt argumente, mis vajasid kontrollimist, analüüsimist ja põhjendamist.
12.Kohtu hinnangul saab vastustajale ette heita, et vastustaja tegi kaebaja taotluse suhtes esimesed menetlustoimingud - andis hinnangu avalduse sisule (registreeris selle ümber taotlusena) ja määras kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks - rohkem kui üks kuu pärast taotluse esitamist. Kaebaja viitas taotluses sellele, et tema isa tervislik seisund on väga raske ja isa võib peagi surra. Vastustaja ei teinud viivituseta esimesi menetlustoimingud, s.o avalduse sisu ja eesmärgi hindamine, taotluse nõuetele vastavuse hindamine, tähtaja määramine puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul edasises haldusmenetluses vastustaja ei viivitanud. Taotlus oli esitatud puudustega. Vastustaja määras kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva, kaebaja taotles selle pikendamist vähemalt 10 päeva võrra. Kohus nõustub sellega, et kaebaja esitatud põhjenduste ja tõendite alusel (s.h arvestades, et isa tervis oli väga halb ja ta liikus haigla transpordiga) oli keerukas aru saada ja hinnata, mil viisil oleks kaebaja isal olnud võimalik tulla kaebajat külastama Tallinna Vanglasse.
13.Kohus leiab, et esmaste menetlustoimingutega viivitamise ja kaebaja väidetud mittevaralise kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Ümberpaigutamise menetluse algatamise taotluse esitamise ja kaebaja isa surma vahele jäi ligikaudu kaks kuud. Teatav mõistlik aeg oli avalduse analüüsimiseks ja hindamiseks vajalik. Isegi kui vastustaja oleks teinud esmased menetlustoimingud näiteks 10 päeva jooksul, oleks sellele järgnenud puuduste kõrvaldamise aeg (10 päeva pluss kaebaja taotletud täiendav 10 päeva). Alles seejärel oleks vastustaja saanud asuda taotluse sisulise lahendamise juurde. Kaebaja taotluse lahendamine Viru Vanglas ja sellele järgnevad menetlused (vt järgmist lõiku) ei oleks kuidagi saanud toimuda nii, et kaebaja oleks ümber paigutatud Tallinna Vanglasse enne isa surma. Menetlus vanglas oli ümberpaigutamise menetluse esimene etapp. Taotluse rahuldamata jätmise korral oleks kaebajal menetluse jätkamiseks tulnud esitada vaie vastustajale (VangS § 11 lg 5) ja seejärel kaebus kohtule. Taotluse rahuldamise korral oleks sellega alles alanud Justiitsministeeriumis toimuv menetlus kaebaja ümberpaigutamise otsustamiseks.
14.Kokkuvõttes ei saa vastustaja tegevuse ja kaebaja väidetud kahju vahel olla põhjuslikku seost. Kohus viitab lisaks RVastS § 13 lõikele 3 - avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest
avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Eeltoodu tähendab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole võimalik olenemata sellest, kas muud kahju hüvitamise eeldused olid täidetud. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
15.Kohus märgib, et kaebaja ei olnud täielikult ilma võimaluseta isaga kokku saada. Ka kohus peab tõenäoliseks, et vastustaja ei oleks võimaldanud kaebajale lühiajalist väljasõitu (vt ka tl 22). Kuid kaebajale pidi olema teada, et olemas on ka lühiajaline väljaviimine (VangS § 33) ehk võimalus külastada isa vanglaametnike järelevalve all. Kaebajale võis selline viis isa külastamiseks olla vastumeelne, kuid võimalus oli sellele vaatamata olemas. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja esitas kaebusega kattuvatel asjaoludel 26.11.2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (kohtuasi 3-20-2353). Kaebaja taotles vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist – tühistada tugevdatud järelevalvega kinnipidamise vajadus ja paigutada kaebaja ümber elukohajärgsesse vanglasse. Kaebaja viitas 19.11.2020.a avaldusele ning sellele, et tema isa põeb rasket haigust ja kui kaebajat ei paigutata lähiajal Tallinna Vanglasse, siis ei pruugi ta oma isa elusana näha. Kohus jättis 03.12.2020.a määrusega kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja määruskaebust ei esitanud. Kohus selgitas selles kohtuasjas kaebajale võimalust taotleda lühiajalist väljaviimist. Menetluskulud. Selgitused
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
17.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.