lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1228/9

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-1228/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1097
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 120 lg 3Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 35 lg 1Esindusõiguse kontrollVSS § 2 lg 1VSS § 32 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-1228/25Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja05.11.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-22-2599/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja15.12.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TUMÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

01.11.2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-1228

Haldusasi

Xi kaebus 24.05.2023. a lahkumisettekirjutuse nr 1052268197 osaliseks või tervikuna tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.10.2023. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja - X, volitatud esindaja Natalja Kutepova

RESOLUTSIOON

1.Võtta Xi määruskaebus menetlusse.
2.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 11.10.2023. a määrus ning saata asi halduskohtule tagasi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 18.08.20263-26-2476/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.08.20263-26-2464/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2463/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2461/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2462/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.08.20263-26-2433/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
24.05.2023 koostas PPA Xile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutusega nr 1052268197 kohustati kaebajat lahkuma Eesti Vabariigist 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem, kui 31.05.2023 ja kohaldati sissesõidukeeld Schengenisse pikkusega 1 aasta ja 6 kuud.
2.Kaebaja esitas 05.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse 24.05.2023. a lahkumisettekirjutuse osaliseks või alternatiivselt ka tervikuna tühistamiseks. Halduskohus tegi 11.10.2023 määruse, millega tagastas esitatud kaebuse. Halduskohus leidis, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kaebuse tagastamise alusena viitas halduskohus ka sellele, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust (HKMS § 121 lg 1 p 5). X volitas ennast esindama Natalja Kutepovat, kuid esitatud volikiri puudutab esindusõigust väärteoasjas, mitte haldusasjas. N. Kutepoval puudub seega esindusõigus käesolevas haldusasjas, sh õigus kaebuse halduskohtule esitamiseks. HKMS § 35 lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel

avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Vastavalt VSS § 2 lg 1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis seadusliku aluseta. Välismaalaste seadus § 43 lg 1 sätestab välismaalase seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Antud juhul puudus kaebajal Eestis viibimiseks seaduslik alus. PPA-l on kohustus teha lahkumisettekirjutus välismaalasele, kes on saabunud riiki seadusliku aluseta või kellel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus. Ettekirjutuse koostamisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel võttis PPA arvesse kaebaja Schengenis viibimise asjaolusid ja eesmärki, sidemeid Schengeni ja päritoluriigiga ning leidis, et pooleteistaastase sissesõidukeelu kohaldamine Xile on kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne. VSS § 32 lg 1 p 2 kohaselt Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus võib välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul tunnistada lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.

Kaebaja esindaja sai halduskohtu määruse kätte 15.10.2023.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.Kaebaja esitas 30.10.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 11.10.2023. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu ja saata asi halduskohtule tagasi. Halduskohus rikkus vaidlustatud määruse tegemisel menetlusnorme, kuna määruses puuduvad põhjendused selle kohta, miks esitatud tühistamiskaebusega ei ole võimalik saavutada sissesõidukeelu tühistamist. See, et kaebaja lahkus koheselt Eestist ja tal puudub hetkel õiguslik alus Eestis viibimiseks, ei tähenda, et kaebuse eesmärki pole võimalik saavutada. Kohus peab asjas läbi viima sisulise menetluse ja arvestama ning hindama ka kaebaja seisukohti, sh asjaolusid, et PPA tühistas vaidemenetluses kaebaja abikaasa osas 09.05.2023 tehtud otsuse tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta ning PPA menetluses on kaebaja abikaasa taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks, samuti lõpetas PPA kaebaja väärteoasja menetluse. Kaebaja esindajal oli tegelikult kaebuse esitamise aja seisuga kehtiv volikiri olemas, mille kaebaja ka esitab. Kui halduskohus leidis, et esindajal puudub volitus kaebaja esindamiseks halduskohtus, siis oleks tulnud kõigepealt jätta kaebus käiguta ja anda tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks ehk volikirja esitamiseks. Halduskohus seda ei teinud, vaid tagastas kaebuse koheselt. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega halduskohtu poolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus võtab menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.10.2023. a määruse peale, millega kaebus tagastati.
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 11.10.2023. a määrus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada ja Xi määruskaebus rahuldada ning saata asi halduskohtule tagasi.
7.1.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et halduskohtul puudus alus kaebuse koheselt tagastamiseks põhjusel, et kaebusele oli lisatud volikiri, mis käsitles kaebaja esindusõigust väärteomenetluses aga mitte halduskohtumenetluses. Kaebaja halduskohtumenetluses esindamise õigust tõendava volikirja puudumine kaebuse juurest oli HKMS § 120 lg 3 mõistes kõrvaldatav puudus ja halduskohus oleks pidanud jätma kaebuse kõigepealt käiguta ning andma kaebaja nimel kaebuse esitanud isikule tähtaja oma esindusõiguse tõendamiseks, s.o halduskohtumenetluses esindamiseks õigust andva volikirja esitamiseks. Halduskohus seda ei teinud ja tagastas kaebuse ilma selles esinenud puuduse kõrvaldamiseks võimalust andmata, rikkudes seega HKMS § 120 lg 3 nõudeid. HKMS § 120 lg 3 sätestab selgelt, et kaebust ei saa kõrvaldatavate puuduste korral tagastada enne puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist. Käesolevaks hetkeks on kaebaja esindaja selle puuduse ka kõrvaldanud, lisades esitatud määruskaebusele 03.06.2023. a volikirja, millega kaebaja oli volitanud N. Kutepovat ennast esindama ka halduskohtus seonduvalt PPA 24.05.2023. a ettekirjutusega.
7.2.HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi saab kaebuse tagastada juhul, kui kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ja kohtupraktikas on juba aastaid käsitletud selle sisu sellisena, et nimetatud sätte alusel saab kaebuse tagastada kõigepealt siis, kui kaebuses on ebaõige nõue ja kaebaja keeldub kaebust muutmast ning esitatud kujul on kaebaja eesmärk saavutamatu või siis, kui tegemist on ilmselgelt perspektiivitu ja põhjendamata kaebusega. Antud juhul on kaebaja kaebuses esitatud selle eesmärgi saavutamiseks õige nõue – tühistamisnõue. Samuti ei ole halduskohtu määruse põhjendustest selgelt arusaadav, mis põhjusel peab halduskohus esitatud tühistamiskaebust ilmselgelt perspektiivituks või põhjendamatuks. Halduskohtu vaidlustatud määruse põhjenduseks kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, on halduskohus sõna-sõnalt lihtsalt kopeerinud PPA 05.07.2023. a kirjaliku seisukoha, milles PPA sisuliselt vastas kaebusele ehk põhjendas seda, miks ei ole alust esitatud tühistamiskaebust rahuldada. PPA ei leidnud oma seisukohas, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja tuleks seetõttu tagastada. See, et kaebaja lahkus koheselt Eestist ja tal puudub hetkel õiguslik alus Eestis viibimiseks, ei tähenda, et esitatud tühistamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. PPA on küll viidanud sellele, et Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus võib välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul tunnistada lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, kuid asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, et 24.05.2023 kaebajale koostatud ettekirjutuses talle kohaldatud sissesõidukeeld on väljaspool kohtumenetlust tühistatud.
8.Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu 11.10.2023. a määruse ja saadab asja halduskohtule tagasi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.08.20263-26-2434/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.08.20263-26-2436/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja