R. R (R) kaebus Vinni Vallavalitsuse vastu õigusvastase toiminguga tekitatud tagajärje kõrvaldamiseks
Resolutsioon
1.Jätta kaebus heastamisnõude osas läbi vaatamata.
2.Jätta kaebus tuvastamisnõude osas läbi vaatamata.
3.Asendada menetlusosaliste nimed avaldatavas kohtumääruses initsiaalidega.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale ja vastustajale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.K. A esitas Vinni Vallavalitsuse poolt peetud rahvastikuregistrile elukohateate lapse R. R elukoha registreerimiseks aadressile X Vinni vald Lääne-Viru maakond. K. A ja R. R on lapse R. R ühine hooldusõigus. Elukohateates puudus teise vanema nõusolek.
Vinni Vallavalitsus esitas R. R (kaebaja) päringu vajaliku nõusoleku saamiseks.
3.Kaebaja keeldus 8.03.2022 lapse elukohateatele nõusoleku andmast.
4.Vinni Vallavalitsus muutis 15.03.2022 rahvastikuregistris lapse R. R elukohaaadressi, uueks rahvastikuregistrijärgseks elukohaks registreeriti alates 15.03.2022 X , Vinni vald, Lääne-Viru maakond.
5.Kaebaja esitas 19.08.2022 Vinni Vallavalitsusele avalduse selgituse saamiseks.
6.Vinni Vallavalitus vastas 22.08.2022 kaebaja avaldusele, milles teatas kaebajale, et vald on teadlik, et kaebaja ei ole andnud nõusolekut lapse R. R elukohaandmete muutmiseks, kuid vald lähtus kande tegemisel rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 79 põhimõtetest.
3-22-2599
7.Kaebaja esitas 31.08.2022 Vinni Vallavalitsusele avalduse lapse elukohaandmete parandamiseks ja muutmiseks.
8.Vinni Vallavalitsus keeldus 13.09.2022 kaebaja 31.08.2022 avaldust rahuldamast ja lapse R. R elukoha osas rahvastikuregistriandmete muutmast. Vinni vald pidas 15.03.2022 rahvastikuregistrisse tehtud lapse R. R elukoha aadressi kannet õigeks ja tegelikkusele vastavaks.
9.Kaebaja pöördus 12.12.2022 Tartu Halduskohtusse kaebusega, milles taotles kohtult Vinni Vallavalitsuse poolt 15.03.2022 rahvastikuregistrisse tehtud kande õigusvastasuse kindlakstegemist ja Vinni Vallavalitsuse kohustamist heastada õigusvastase tegevuse tagajärg ehk teha rahvastikuregistris kannet, millega taastada lapse elukoha aadressiks enne 15.03.2022 kehtinud aadress.
10.Tartu Halduskohus võttis 12.12.2022 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Vinni valla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele. Ühtlasi määras kohus menetlusosalistele aja kompromissi sõlmimiseks hiljemalt 14.02.2023.
11.Vastustaja esitas 14.02.2023 kohtule vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebus läbi vaatamata ja alternatiivselt rahuldamata.
12.Tartu Halduskohus kohustas 22.08.2023 määrusega kaebajat teatama kohtule, kas kaebaja loobub kaebusest (määruse resolutsiooni punkt 1), kohustas kaebajat esitama kohtule tõendina lastekaitsetöötaja arvamus kolme päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (määruse resolutsiooni punkt 2).
13.Kaebaja esitas 25.08.2023 vastuse kohtunõudele. Kaebaja teatas kohtule, et ei loobu kaebusest. Ühtlasi selgitas kaebaja, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole seotud käesoleva halduskohtumenetlusega ega mõjuta selle tulemust. Kaebaja on jätkuvalt enda lapse suhtes hooldusõiguslik lapsevanem ning omab õigust otsustada lapsega seotud asju. Kaebajale jäi selgusetuks, millist arvamust peaks kohalik omavalitsus kaebajale esitama. Põhjendamatu on olukord, kus kaebaja peab seadust rikkunud ametnikult võtma uuesti seisukohta, millest kohus kavatseb juhinduda. Kaebaja nõustus kohtuga, et kohustamisnõude oleks aegunud, kuid rõhutas, et pöördus kohtusse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 5 alusel heastamiskaebusega, nõudes õigusvastase tagajärje kõrvaldamist. Tuvastamisnõude osas selgitas kaebaja, et vastustaja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine aitab tal teistes menetlustes tugineda selle õigusvastasusele. Kaebajal puuduvad muud õiguskaitsevahendid. Kohtu seisukoht
14.Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja kohtult: 1) teha kindlaks Vinni Vallavalitsuse kande õigusvastasus, millega märgiti lapse R. R elukoha aadressiks rahvastikuregistris alates 15.03.2022 X, Vinni vald, Lääne-Viru maakond; 2) kohustada Vinni Vallavalitsust kõrvaldama õigusvastase tegevuse tagajärjed ja tegema rahvastikuregistris kanne, millega taastada R. R elukoha aadressiks enne 15.03.2022 rahvastikuregistris kehtinud aaderess.
15.Sellest tulenevalt esitas kaebaja kohtule kaks nõuet: 1) Vinni Valla 15.03.2022 toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõue (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 6 ja heastamisnõue toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 5).
3-22-2599
16.HKMS § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ja kohtupraktikas on juba aastaid käsitletud selle sisu sellisena, et nimetatud sätte alusel saab kaebuse tagastada kõigepealt siis, kui kaebuses on ebaõige nõue ja kaebaja keeldub kaebust muutmast ning esitatud kujul on kaebaja eesmärk saavutamatu või siis, kui tegemist on ilmselgelt perspektiivitu ja põhjendamata kaebusega. 1
17.Kohus on seisukohal, et kaebus heastamisnõude osas ei ole lubatav. HKMS § 37 lg 2 p 5 sätestab, et kaebusega võib nõuda haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Kohus selgitab, et antud juhul vastustaja poolt 15.03.2022 sooritatud toiming (kaebaja lapse elukohaandmete muutmine rahvastikuregistris) ongi lõplik õiguslik ja faktiline tagajärg vaidlusaluse toimingu juures. Kaebaja ise ei nimeta ega taotle muude faktiliste ja õiguslike tagajärgede kõrvaldamist, mis oleks tekkinud 15.03.2022 sooritatud toimingu tulemusena. Kaebuse eesmärgist tulenevalt on kaebaja sooviks tema lapse elukoha andmete muutmine rahavastikuregistris, mitte 15.03.2022 vastustaja poolt rahvastikuregistris muudetud andmete tõttu, mida kaebaja peab õigusvastaseks, mingi muu tagajärje kõrvaldamist. Kohtule samuti ei ole selline õigusvastane tagajärg äratuntav. See, et kaebaja laps sai tänu 15.03.2022 sooritatud toimingule Vinni vallas lasteaiakoha ja saab kasutada tegeliku elukoha järgi muid Vinni vallas ettenähtud teenuseid, ei saa nimetada õigusvastaseks tagajärjeks. Seega on kohus seisukohal, et tegemist ei ole kohase nõudega. Kohaseks nõudeks oleks antud juhul vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemine muuta kaebaja lapse elukohaandmeid rahavastikuregistris vastavalt andmetele, mis olid kuni 15.03.2022 (HKMS § 37 lg 2 p 2).
18.Kohus siiski ei pea antud juhul põhjendatuks suunata kaebajat kaebuse muutmisele (heastamisnõude asemel kohustamisnõude esitamine). Riigikohus on leidnud, et juhul kui kaebaja eesmärgi saavutamiseks tulemuslikke nõudeid halduskohtus esitada ei saagi, puudub vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks – kaebuse muutmine ei muudaks kaebuse eduväljavaateid.2 Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 46 lg-le 2 võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Haldusasja materjalide kohaselt keeldus vastustaja 13.09.2022 kirjaga nr 3-2/37-1 toimingu sooritamisest (kaebaja lapse R. R elukohaandmete muutmisest rahvastikuregistris). Kaebaja sai vastustaja 13.09.2022 vastuse nr 3-2/37-1 kätte esindaja kaudu samal kuupäeval. Järelikult hakkas kulgema HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud tähtaeg halduskohtusse kohustamisnõudega pöördumiseks alates 14.09.2022 ja lõppes 13.10.2022. Kaebaja pöördus kohtusse kaebusega alles 12.12.2022. Haldusmenetluses esindas kaebajat advokaat ning kohtule esitatud kaebus oli koostatud samuti advokaadi abil. HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud regulatsioon on piisavalt selge, et pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Sellest ei saa kohus järeldada, et isegi siis, kui kohus annaks kaebajale võimaluse kaebuse muutmiseks, sh kohustamisnõude osas taotluse esitamiseks möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks taotluse esitamiseks, ei kuuluks mõjuva põhjuse puudumise tõttu möödalastud kaebetähtaeg tulevikus ennistamisele.
19.Eelnevat arvestades ja juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st, 2 jätab kohus läbi vaatamata kaebuse heastamisnõude osas.
TrtRKm 1.11.2023 nr 3-23-1228, p 7.2. RKHKm 3-3-1-24-15, p 13.
3-22-2599
20.Kaebaja palus kohtul teha kindlaks Vinni Vallavalitsuse poolt 15.03.2022 tehtud kande õigusvastasus, millega märgiti lapse R. R elukoha aadressiks rahvastikuregistris X, Vinni vald, Lääne-Viru maakond.
21.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
22.Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebajal ja K. A (lapse ema) on lapse R. R ühine hooldusõigus. Puudub vaidlus selle üle, et 15.03.2022 seisuga oli tegelikuks lapse elukohaks X, Vinni vald, Lääne-Viru maakond (laps elas koos emaga), aga samuti selle üle, et tegemist on lasteaiaealise lapsega, kes käib lasteaias. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt käsitletakse käesolevas seaduses isiku elukohana Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Eelnevast nähtub, et kaebaja laps vajas rahvastikuregistrijärgset registreerimist Vinni vallas, et saada elukohajärgset lasteaiateenust.
23.RRS § 79 lg 1 sätestab, et alaealise lapse elukoha aadressina märgitakse elukohateates tema hooldusõigusliku vanema või eestkostja elukoha aadress. Rahvastikuregister peab kajastama RRS § 68 kohaselt isiku tegeliku elukoha andmeid ning rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-is sätestatu kohaselt. Kohus selgitab, et RRS § 79 lg 1 eesmärgiks on kanda rahvastikuregistrisse lapse elukoha aadressina selle hooldusõigusliku vanema aadress, kellega laps tegelikult elab, et tagada parimal viisil lapse huve.
24.RRS § 79 lg 5 sätestab, et alaealise lapse elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel järgitakse perekonnaseaduses ja lastekaitseseaduses sätestatut. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Nimelt sätestavad PKS § 145 lg-d 1, 2 ja 3, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Kui laps viibib käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem.
25.Kohus rõhutab, et laps elab koos emaga Vinni vallas ja vajas 15.03.2022 seisuga muu hulgas kohalikke lasteaiateenuseid, mille osutamine oli võimatu ilma rahvastikuregistris elukohaandmete muutmiseta (KLES § 10 lg 1). Kaebaja ei vaidle selle üle, et laps elab koos emaga. Lapse elukohta ei ole kohtu poolt teisiti määratud. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole samuti näha, et kaebaja oleks pöördunud maakohtusse avaldusega lapse elukoha määramiseks (enda juurde). Järelikult on halduskohus seisukohal, et vastustaja poolt 15.03.2022 kaebaja lapse elukohaandmete muutmine rahvastikuregistris lapse ema avalduse
3-22-2599
alusel ilma kaebaja nõusolekuta ei riiva praegusel juhul intensiivselt PKS § 118 lg-s 1 ja § 145 lg-s 1 sätestatud kaebaja hooldus- ja otsustamisõigust. Kaebajale on endiselt tagatud PKS-s sätestatud õigused enda lapse suhtes.
26.Lisaks märgib kohus, et eelpoolkirjeldatud põhjusel ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 5 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 107 lg 1 sätestab, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada oma nõusolek lapse elukoha muutmiseks, kuid kaebaja keeldus. Nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses ei ole kaebaja enda otsust põhjendanud. Selge on see, et kaebaja käitumine võib takistada tema enda lapse arengut ja ei ole ilmselgelt kooskõlas lapse huvidega. Kaebaja ei ole vaielnud selle üle, et lapse tegelik elukoht on muutunud ning vastustajal esines kohustus kajastada rahvastikuregistris lapse elukoha kohta tegelikke andmeid. Kaebaja ja tema lapse suhtlemisõigust muudetud registriandmed ei puuduta. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja 15.03.2022 toiming, millega vastustaja rahuldas lapse ema avalduse ja muutis kaebaja lapse elukohaandmed rahvastikuregistris ilma tema nõusolekuta pidades silmas lapse elukoha tegelikke andmeid ning lapse vajadusi ja huve, on kooskõlas HMS § 107 lg-ga 1 ja RRS §-ga 68, § 79 lg-ga 1, aga samuti PKS § 118 lg-ga 1 ja § 145 lg-tega 1-3. RRS-ga ei oleks kooskõlas olukord, kus rahvastikuregistri andmed lapse elukoha kohta lahknevad tema tegeliku elukoha andmetega.
27.Kaebaja arvamus selle kohta, et lapse uus elukoht võib halvustada teistes menetlustes kaebaja positsiooni, on ilmselgelt põhjendamata. Hetkel on käimas vaid kriminaalmenetlus, kuid lapse uus elukoht rahvastikuregistri järgi ei oma nimetatud kriminaalmenetluse jaoks ei otsest ega kaudset tähendust. Ka tulevikus, kui kaebaja otsustab taotleda lapse elukoha määramist enda juurde, ei pruugi rahvastikuregistrijärgne lapse elukoht ei otseselt ega kaudselt mõjutada selle üle kohtulikku otsustamist.
28.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 21 , jätab kohus kaebuse tuvastamisnõude osas läbi vaatamata.
29.Kohus otsustab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel asendada avaldatavas määruses menetlusosaliste nimed initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) Määrus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 02.02.2024 kohtumäärusega nr 3-22-2599
21.veebruaril 2024. Resolutsioon:
Rahuldada R. R määruskaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 15.12.2023. a määrus resolutsiooni punkti 2 osas. Jätta Tartu Halduskohtu 15.12.2023. a määrus resolutsiooni punkti 1 osas muutmata. Asendada avaldatavas kohtumääruses R. R ja K. A nimed tähemärgiga.
3-22-2599
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.