Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18.08.2023 otsuse nr 12305180043-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus läbi Eestis
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud xx xx xxxx) Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Andrei Krassilnikov
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja sünniajad, samuti kaebaja Eestisse saabumise aeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.11.2023. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X (edaspidi ka taotleja) saabus xx xx xxxx Eestisse ja esitas siin 18.05.2023 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isik saabus Eestisse Prantsusmaa mitmekordse viisa, mille kehtivus on 27.09.2019–26.09.2024, alusel.
2.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 22.05.2023 Prantsusmaa migratsiooniametile palve taotleja vastuvõtmiseks. Palve aluseks oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (edaspidi Dublin III määrus) artikkel 12 lg 2, mille kohaselt vastutab viisa väljastanud liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.
3.Prantsusmaa andis 21.07.2023 teada, et on nõus taotleja vastu võtma.
4.Politsei- ja Piirivalveameti 18.08.2023 otsusega nr 12305180043-1 (edaspidi 18.08.2023 otsus) jäeti Xi taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 21 lg 1 punkti 6 alusel läbi vaatamata, kuna Dublin III määruse artikli12 lg 2 alusel vastutab taotluse läbivaatamise eest Prantsusmaa (resolutsiooni punkt 1). Taotluse menetlus lõpetati VRKS § 21 lg 2 kohaselt ning taotlejat kohustati lahkuma esimesel võimalusel Prantsusmaale (resolutsiooni punktid 2–3).
KAEBUSE ESITAMINE JA MENELTUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.X esitas 11.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse 18.08.2023 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus läbi Eestis. Kaebuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised: Prantsusmaal on probleeme rahvusvahelise kaitse taotlejatele eluaseme pakkumisega. Eestis ei ole kaebajal eluasemega probleeme, kuna ta elab isale kuuluvas korteris. Sel põhjusel oleks kaebaja saatmine Prantsusmaale ka majanduslikult ebaotstarbekas. Väide, et kaebajal puuduvad sidemed Eestiga on subjektiivsed ja kallutatud, kuna kaebaja isal on Eestis korter ning lähiajal võõrandab isa osa sellest kaebajale. Samuti on kaebaja korduvalt Eestit külastanud ning alates 2023. aasta xxxxx on ta seaduslikult Eestis elanud. Selle aja jooksul ei ole kaebaja rikkunud õigusakte ning ta on aktiivselt osalenud Venemaa opositsiooni sündmustes. Kaebaja müüb kinnisvara Moskvas ning kavatseb saadud raha investeerida Eestis. Samuti plaanib kaebaja minna Eestis tööle ning õppida eesti keelt. Prantsusmaa ja Eesti poliitiline ja sotsiaal-kultuuriline olukord viitab sellele, et kaebaja õigus saada rahvusvahelist kaitset realiseerub Eestis paremini. Prantsusmaal on reaalne oht kaitset mitte saada ning lisaks on ka oht, et Prantsusmaa annab kaebaja Venemaale välja. Prantsusmaal on keelebarjäär, mida Eestis ei ole. Sellest tingitult saavad tekkida ka probleemid taotluse menetlemisel, kuna kõik dokumendid on vene keeles ning samuti saab kaebaja anda selgitusi vene keeles. Seega võib tekkida probleeme tõlkimise ja tekstide mõistmisega. Oma kuludega dokumentide tõlkimine on rahaliselt koormav ega taga ka tekstide tähenduse ja selgituste täpset tõlkimist. Eestis räägib suurem osa elanikkonnast kas vene või inglise keelt ja seetõttu ei teki probleeme kaebaja sotsiaalse lõimumisega ja juhtumi mõistmisega. Kaebaja on poliitiliselt parempoolne, Prantsusmaa on tuntud oma vasakpoolse kallutatuse poolest, mistõttu kardab kaebaja kallutatust ka enda suhtes.
6.PPA vastas esitatud kaebusele 28.09.2023 ning palus selle järgmistel põhjustel jätta rahuldamata:
2 (5)
PPA tuvastas vastutava riigi õiguspäraselt ning PPA ei ole kohustatud kaebaja taotlust Eestis läbi vaatama. PPA kontrollis enne otsuse tegemist varjupaigataotluste vastuvõtu- ja menetlussüsteemi Prantsusmaal. Ehkki saab nõustuda, et Prantsusmaa varjupaigasüsteemi kitsaskohaks saab pidada puudulikku ligipääsu majutuskohtadele, ei ole vastustaja hinnangul sellise kitsaskoha näol tegemist süsteemse puudusega taotluse läbivaatamise menetluses või vastuvõtutingimustega, mis võiks kaasa tuua ebainimliku või alandava kohtlemise Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 4 tähenduses; Ehkki kaebaja väljatoodud asjaolud – isa korter Eestis, varasem Eesti külastamine, eestlaste vene ja inglise keele oskus jne – on küll inimlikult mõistetavad, siis ei saa seda pidada selliseks sidemeks Eestiga, mis tingiks selle, et Eesti peaks kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatama. 09.08.2023 vestlusest nähtub, et kaebaja isa ostis korteri põhjusel, et korter ei olnud kallis ning kaebaja isale meeldis käia Eestis puhkamas, samuti asjaolu, et kaebaja isa käis viimati Eestis kaebajale teadaolevalt ligikaudu 4 aastat tagasi. Vastustaja hinnangul ei nähtu asjaoludest, et korteri ostmine Eestis oleks tingitud kaebaja või tema isa olulisest seotusest Eestiga või oleks selline side tekkinud pärast korteri ostmist. Asjaolu, et kaebajal oleks Prantsusmaa ametiasutusega suhtlemisel keelebarjäär ei tähenda, et kaebajal oleks Prantsusmaal kehvem võimalus saada rahvusvahelist kaitset kui Eestis. Nii Eesti kui teised Euroopa Liidu liikmesriigid menetlevad ka selliseid rahvusvahelise kaitse taotlusi, kus taotleja emakeeleks on selline võõrkeel, mis ei ole varjupaigataotlust menetlevas riigis levinud ning taotlejatel puudub taotlust menetlevas riigis suhtlusringkond või kinnisvara või selle kasutamise võimalus. Lisaks on põhjendatud Tallinna Halduskohtu 13.09.2023 määruse punktis 13 tehtud osutus, et kaebaja on kaebuse tõlkinud Google Translate abil ning kohtu hinnangul on tõlkemootoris tehtud tõlge täiesti adekvaatne ja kohtule arusaadav. Vastustaja nõustub Tallinna Halduskohtu 13.09.2023 määruse punktis 8 tooduga, et ei ole vahet, kas kaebajal tuleb Google Translate abil tõlkida oma menetlusdokumendid eesti või prantsuse keelde. Prantsusmaa on kohustatud lubama isikule ligipääsu sisulisele rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusele. Prantsusmaa nõusolek kaebaja taotluse üle vastutuse võtmiseks kinnitab Prantsusmaa valmisolekut kaebaja taotlust sisuliselt menetleda. Ei nähtu, miks kaebaja, sarnaselt enda käitumisele Eestis, ei võiks Prantsusmaal asuda õppima prantsuse keelt. Eesti keelel ei ole vene keele või inglise keelega palju ühist, mistõttu ei saa väita, et eesti keele õppimine oleks kaebaja jaoks lihtsam kui prantsuse keele õppimine.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus jääb 13.09.2023 määruse punktis 4 toodud seisukohale, et praegusel juhul pole vaidluse all järgmised faktilised asjaolud: kaebajal on kehtiv Prantsusmaa poolt väljastatud viisa; Prantsusmaa vastas Eesti palvele isik vastu võtta ning möödunud ei ole kaebaja üleandmiseks ettenähtud tähtaeg; kaebaja isa omab korterit Eestis, mida kaebajal on võimalik kasutada; kaebaja on korduvalt Eestit külastanud; kaebajal on siin tuttavaid; kaebaja soovib jääda elama Eestisse; kaebajal on Eestis vene keelega lihtsam hakkama saada kui Prantsusmaal; Prantsusmaal kaebajal eluase ja sidemed puuduvad. 3 (5)
8.VRKS § 21 lg 1 punkti 6 kohaselt jäetakse taotlus sisuliselt läbi vaatamata, kui Dublin III määruse järgi vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest muu riik. PPA tuvastas, et praegusel juhul on vastutavaks liikmesriigiks Prantsusmaa, kuna kaebajal on kehtiv Prantsusmaa mitmekordne viisa ning Prantsusmaa on positiivselt vastanud Eesti palvele kaebaja vastu võtta. Seega ei saa olla vaidlust, et vastutav liikmesriik on kooskõlas Dublin III määrusega määratud õigesti. Vaidlus on selles, kas neid asjaolusid arvesse võttes oleks PPA pidanud otsustama, et ehkki Dublin III määruse artikli 12 lg 2 alusel vastutab kaebaja rahvusvahelise taotluse läbivaatamise eest Prantsusmaa, siis tuleb kaebaja taotlus vaadata läbi Eestis. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiksid Dublin III määruse artikli 12 lg-s 2 sätestatud üldreegli kohaldamata jätmise ning tooksid kaasa selle, et Eesti peaks kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatama.
9.Vaidlust ei ole, et Dublin III määrus näeb ette võimaluse, et rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtnud liikmesriik võib teha vastutuskriteeriumidest erandeid. Sellised olukorrad on eelkõige seotud humaansete ja inimliku kaastundega põhjustega, et võimaldada kokku viia pereliikmeid, sugulasi või teisi perekonda kuuluvaid isikuid, ning vaadata läbi selles või mõnes muus liikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus, isegi kui see liikmesriik ei vastuta määruses sätestatud siduvate kriteeriumide alusel sellise taotluse läbivaatamise eest (Dublin III määrus artikkel 17). Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esinenud. Kaebajale oli vastutava liikmesriigi määramise menetluses tagatud õigus olla ärakuulatud ning kaebuses toodud argumendid on samased vestlusel toodutega. Nagu kohus juba oma 13.09.2023 määruses välja tõi, siis leidis PPA õigesti, et kaebajal ei ole endal Eestis kinnisvara või lähedasi, mis võiks tingida tema vältimatu vajaduse just Eestisse jääda. Seejuures märgib kohus, et ka pelgalt isikliku kinnisvara omamine ei tähenda tingimata, et Eesti peaks vaatama läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse. Vaidlus puudub selles, et kaebajal ei ole Eestis lähedasi või perepereliikmeid, sh sellised kelle rahvusvahelise kaitse taotlused oleks Eestis menetlemisel. Seega ei esine olukorda, kus tuleks kaaluda perekonna ühtsuse säilitamist (määruse nr 604/2013 põhjenduste punktid 14– 18, artiklid 11 ja 17). Samuti on PPA tuvastanud, et kaebajal pole erivajadusi, mis välistaksid reisimise ning tingiksid Eestisse jäämise. Ka side Eestiga on kaebajal üksnes turistina ning seda ei saa pidada selliseks sidemeks, mis peaks tooma kaasa taotluse menetlemise Eestis.
10.Lisaks n-ö humaansetele kaalutlustele kehtestab Dublin III regulatsiooni ka olukorraks, isiku üleandmine ei ole vastutavale liikmesriigile võimalik, sest on piisavalt alust arvata, et selle taotluse läbivaatamise menetluses on süsteemsed vead ning taotlejate vastuvõtutingimused selles liikmesriigis võivad endaga kaasa tuua ebainimliku või alandava kohtlemise Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 4 tähenduses (Dublin III määrus artikkel 3 lg 2). PPA hindas kaevatavas otsuses Prantsusmaa vastuvõtu- ja menetlustingimusi ning leidis, et tegemist pole olukorraga, mis välistaks taotleja Prantsusmaale üleandmise. PPA esitatud teabe kohaselt on Prantsusmaal tagatud rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmine ning menetlus on 2022. aastal olnud isegi kiirem varasemaga võrreldes. Prantsusmaal kui liidu liikmesriigis on teadaolevalt tagatud ka mittetagasisaatmise põhimõtte (non-refoulement) järgmine ehk varjupaigataotlejaid ei saadeta tagasi päritoluriiki, kus nende elu või tervis võiks olla tõsises ohus. Probleemid majutuse tagamisega on PPA otsuses välja toodud, kuid ei nähtu, et oleks tegemist olukorraga, kus vastuvõtutingimusi tuleks seetõttu pidada mittevastavaks inimväärikuse tagamise põhimõttele. Ka kohtule pole teada info, et Prantsusmaa suhtes oleks Euroopa Liidus võetud seisukoht, et seal ei vasta vastuvõtutingimused määruse nr 604/2013 artiklis 3 nõutule (vrd Euroopa Inimõiguste Kohus, 21.01.2011 otsus asjas M. S. S. vs Belgia ja Kreeka vastu).
4 (5)
11.Dublin III määruse artikli 3 lg 2 kohaldamist on Euroopa Kohus analüüsinud nt asjas C163/17, kus leiti, et üleandmine saab olla takistatud vaid erakorraliste asjaolude tõttu ning kui puudused on eriti olulised, nt kui liikmesriigi asutuste ükskõiksuse tagajärjel satuks täielikult riigi abist sõltuv isik olenemata oma tahtest ja isiklikest valikutest nii äärmuslikku materiaalsesse puudusse, et tal ei oleks võimalik rahuldada oma kõige esmasemaid vajadusi, nagu eelkõige enda toitmine, pesemine ja majutamine, ning mis kahjustaks tema füüsilist või vaimset tervist või asetaks ta alandavasse olukorda, mis rikub inimväärikust (punkti 91 ja 92). Sellise olukorra tekkimist pole alust eeldada. Kaebaja selgitab, et ta on müümas Moskvas oma vara ning vajadusel saab kaebaja selle vara müügist saadud rahast ka Prantsusmaal elada. Ka muud asjaolud, millele kaebaja kaebuses viitab ei näita seda, et kaebaja saaks Prantsusmaal varjupaigataotluse menetlemise ajal inimväärikust alandava kohtlemise osaliseks. Sh ei saa seda järeldada sellest, et kaebaja sõnul on tal Eestis lihtsam ja mugavam oma elu korraldada. PPA on kaevatavas otsuses asjakohaselt välja toonud, et Prantsusmaa väljastatud viisa alusel on kaebaja reisinud mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides, mis ilmselgelt viitab sellele, et ta on võimeline tagama endale mistahes liikmesriigis vähemalt minimaalsed elamistingimused. Ka juhul kui kaebaja selleks suuteline pole, tagab need vastuvõttev liikmesriik (Prantsusmaa). Tähtsust ei oma ka see, millised on kaebaja edasised plaanid oma elu osas ehk see, et ta eelistaks jääda Eestisse.
12.Tähendust ei oma ka need kaebaja väited, et tal oleks menetluse läbiviimine keelebarjääri tõttu Eestis mugavam. Eestis toimub nii haldus- kui ka kohtumenetlus eesti keeles (HKMS § 80 ja VRKS § 30 lg 1), mistõttu ei ole vahet, kas kaebajal tuleb Google Translate abil tõlkida oma menetlusdokumendid eesti või prantsuse keelde. Kaebajal puudub igasugune põhjus eeldada ja oodata, et ta saaks rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse viia Eestis läbi vene või inglise keeles.
13.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ja PPA kohustamiseks, vaadata kaebaja taotlus läbi Eestis, ei ole põhjendatud. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
14.Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
15.Ehkki kohus on menetluse kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi, sünniaeg ja Eestisse saabumise aeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.