X kaebus Politseija Piirivalveameti 08.09.2022 otsuse nr 4.2-1/8460-7 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, esindaja Philippe Hunt Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ursula Tropp
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.11.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 08.09.2022 otsusega nr 4.2-1/8460-7: 1) tunnistati kehtetuks Xi nimele väljastatud relvaloa nr DL50007130 ja tulirelvapass nr 005912; 2) kohustati Xi relvad, laskemoona ja tulirelvapassi relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval politseile üle andma; 3) kohustati Xi relvad ja laskemoona kolme kuu jooksul võõrandama. Otsuse põhjendus: „RelvS § 43 lg 3`1 sätestab, et PPA võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. RelvS § 43 lg 3 p 2 sätestab, et PPA tunnistab relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam relvaseadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb RelvS § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu. RelvS § 36 lg 1 sätestab relvaloa andmist välistavad asjaolud ning selle sätte punkti 1 kohaselt ei anta relvaluba füüsilisele isikule, kes on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega. Vabariigi Valitsuse 21.06.2007 määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 2 sätestab relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning selle määruse § 2 lg 1 p 3 on toodud relvaloa andmist välistava käitumishäirena – alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäired. PPA-l lasub vastutus, et relva omaks isik, kes on usaldusväärne, kelle terviseseisund võimaldab tal relva omada ja kellest ei lähtuks ohtu endale või teistele. PPA Põhja prefektuuri hinnangul Xi eluviis on enda ja teiste isikute turvalisust ohustav ning temast võib lähtuda relvaomanikuna oht. Haldusmenetluse käigus on leidnud kinnitust, et X tarvitab liigselt alkoholi, satub tsüklisse ja võib alkoholi tarvitanuna kukkuda. Ta ei pea kinni ka RelvS nõuetest. Nimelt hoidis ta 24.08.2022 tulirelva seifis laetuna, rikkudes RelvS § 45 lg 3 sätestatut, mille kohaselt tuleb tulirelva hoida alati tühjaks laetuna. Olemasoleva info põhjal ei ole ka välistatud, et X võib alkoholi tarvitanuna juhtida mootorsõidukit. Asjaolu, et isik ise sõiduki juhtimist alkoholi tarvitanuna eitab ja et 03.08.2022 politseil teda kontrollida ei õnnestunud, ei hajuta hetkel PPA Põhja prefektuuri kahtlusi. Seda eelkõige ka seetõttu, et isik on samas väitnud, et alkoholi tarvitanuna ei lähe ta ka näiteks tänavale kakerdama. Naabrite sõnul on nad aga korduvalt X maja ees püsti aidanud, kui viimane on alkoholijoobes kukkunud. Kahtlus, et X võib alkoholi tarvitanuna juhtida mootorsõidukit, on ka tema pereliikmetel. Alkoholi liigtarvitamisega võib teadaolevalt kaasneda mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli ettearvamatuid tegusid. Xi minevik on seejuures vägagi alarmeeriv ja on teada, et alkoholi tarvitamist ta tänaseks lõpetanud ei ole. Ka on tal diagnoositud alkoholisõltuvus, mis välistab relvaloa omamise. Diagnoos F10.2 alkoholisõltuvus on alkoholi liigtarvitamisest tingitud käitumishäire (RHK-10) ja see käitumishäire välistab Vabariigi Valitsuse 21.06.2007 määruse nr 179 kohaselt relvaloa andmise. Kuigi antud diagnoos on isikule pandud aastaid tagasi, siis PPA Põhja prefektuuril puudub info, et isikul seda diagnoosi enam ei ole. Ka ei ole isik ise seda kuidagi kinnitanud. Pereliikme, naabrite ja isiku enda sõnul tarvitab ta endiselt alkoholi ja ka oma vastuväidetes on isik välja toonud, et planeerib uuesti Wismari haiglasse minna, et alkoholist loobuda. On üldteada asjaolu, et isik, kellel on kunagi diagnoositud alkoholisõltuvus, ei tohi
üldse alkoholi tarvitada. Ka väike kogus alkoholi sellise isiku puhul võib kaasa tuua taas tsüklisse sattumise ja sellega kaasuva riskikäitumise. PPA Põhja prefektuur ei heida Xile käesolevalt ette konfliktsust, agressiivsust ega tülisid naabritega. PPA Põhja prefektuur võtab arvesse Xi vastuväidetes toodud isikut positiivselt iseloomustavat teavet (head läbisaamist naabrite, jahikaaslaste ja endiste töökaaslastega), samuti jahiseltsi positiivset iseloomustust, kuid need ei muuda PPA Põhja prefektuuri seisukohta. Positiivne eraelu ei kaalu antud juhul üles isikule etteheidetud käitumist ja talle pandud diagnoosi. Tulirelv on kõrgendatud ohu allikas ja seetõttu on nii selle käitlemisele kui ka käitlejale seatud kõrgendatud nõudmised. Relvaloa omajal ja relvaomanikul tuleb täita tulirelvade käitlemisele seatud reegleid, samuti peab isiku käitumine olema selline, mis ei sea kahtluse alla tema sobivust relvaluba või tulirelva omama. Usaldusväärseks ei saa aga pidada isikut, kes on alkoholi liigtarbija, kelle käitumine alkoholi tarvitades muutub ettearvamatuks ja kes ei pea kinni RelvS nõuetest. Sellise isiku puhul esineb oht ka relva väärkasutamiseks. Kuigi relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab Xile, et ta ei saa enam vallata tulirelvi jahipidamise ning enese ja vara kaitseks, peab haldusorgani hinnangul lisaks relvaomaniku eneseteostuse õigusele kaitsma ka isikute õigust elule, tervisele ja avalikule korrale. Isik, kes on alkoholi liigtarbija, alkoholi tarvitanuna ettearvamatu käitumisega ja kes ei pea kinni ka RelvS nõuetest võib teadaolevalt kujutada ohtu endale ja kõrvalistele isikutele. Tulirelva omanikuna on see oht kordades suurem. Isikute õigus elule, tervisele ja avalikule korrale kaaluvad üles Xi õiguse eneseteostusele. Tuginedes eeltoodule leiab PPA prefektuur, et Xi nimele väljastatud relvaluba tuleb kehtetuks tunnistada, see on kohane meede teiste isikute turvalisuse ja avaliku korra kaitse tagamiseks“ (dtl 6-7).
2.X esitas 10.10.2022 Tallinn Halduskohtule kaebuse PPA 08.09.2022 otsuse nr 4.2-1/8460-7 tühistamiseks.
3.Kohus võttis kaebuse 25.10.2022 menetlusse ja määras vastustajaks PPA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebuse põhjendus. 4.1 PPA on uurimispõhimõtet järginud valikuliselt ja jätnud välja selgitamata kõik vajalikud olulised asjaolud ning seetõttu on kaebuse esitajast kujunenud täiesti vale profiil. PPA oleks saanud oluliselt rohkem tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitada, ennekõike siis - kas isikul on jätkuvalt sõltuvushäire ning kuidas on isik relvadega ümberkäinud viimase 10 aasta jooksul. 4.2 Kaebaja leiab, et põhjendused on rajatud peamiselt arvamustele ja tuletatud oletustele – puuduvad tõendid, väidetavad tunnistused on haldusaktis moonutatud või välja mõeldud. PPA pole põhjendanud, miks ei ole arvesse võetud kaebaja üle 40 aastast jahimehe staaži, aktiivse jahimehena käsitleb ta relvi oluliselt tihemini, kui nt üksnes isikukaitse vajadusest tingituna relva omandanud isik.
4.3 Fakt, et kaebajat 2003 kriminaalkorras ei karistatud, pidanuks vähendama intsidendi kaalukust otsustamisel. Lisaks tulnuks arvestada, et see intsident leidis aset 19 aastat tagasi. PPA ei ole kaalumisel arvesse võtnud, kuivõrd seadusekuulekas on kaebaja olnud varasemal või hilisemal perioodil. Seega on PPA kuritarvitanud kaalutlusõigust, sest põhjenduste nappusest tuleb järeldada, et PPA jättis otsuse tegemisel oluliste asjaoludega arvestamata.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 RelvS § 43 lg-st 31 tulenevalt PPA võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. PPA-l on ulatuslik kaalutlusõigus relvaloa omaja käitumise hindamisel ning juhul, kui usaldusväärsus avaliku võimu silmis on langenud selliselt, et relvaluba ei ole mõistlik kehtima jätta, relvaluba kehtetuks tunnistada. 5.2 PPA on kaevatavas otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja pole usaldusväärne relva omama ning miks relv kaebaja käes võib kujutada endast teistele isikutele või avalikule korrale ohtu, mille vältimiseks tuleb relvaluba kehtetuks tunnistada. 5.3 PPA leiab, et on kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel RelvS § 43 lg-st 31 tulenevat kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud – piisavalt arvesse võtnud kaebajat iseloomustavaid asjaolusid, sh jahiseltsi positiivset iseloomustust, andnud kaebajale võimaluse esitada oma vastuväited ja neid hinnanud ning hindamisel andnud õiglase kaalu relvaloa kehtetuks tunnistamise tagajärgedele vaba eneseteostuse õiguse seisukohast lähtuvalt. PPA ei ole lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ega jätnud vajalikke asjaolusid tähelepanuta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. PPA 08.09.2022 otsus nr 4.2-1/8460-7 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. PPA on kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud, pole lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ega jätnud vajalikke asjaolusid tähelepanuta. Kohus nõustub nimetatud otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid oma otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist: 6.1 Kaebaja relvaluba on tunnistatud kehtetuks RelvS § 43 lg-le 31. RelvS § 43 lg 31 eesmärk on kaitsta inimeste turvalisust, tervist ja elu. Sellele vastandub kaebaja vaba eneseteostuse õigus. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi turvalisuse tagamine ei eelda alati relva kasutamist, on relvaga turvalisuse tagamine enese ja vara kaitsmise üks lubatud viise ning seega kuulub turvalisuse tagamine enese ja vara kaitse eesmärgil põhiseaduse § 19 lg-s 1 sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse kaitsealasse (vt Riigikohtu 26.03.2009 otsus haldusasjas nr 3-4-1-16-08, p 24). Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. RelvS § 43 lg 31 kohaldamisel on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama.
6.2 Asjas on tuvastatud, et kaebajal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Nimetatud asjaolu nähtub Wismari Haigla peaarsti 01.09.2022 kirjast nr 148 (dtl 37). Alkoholisõltuvus on alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäire (vt samas), mis Vabariigi Valitsuse 21.06.2007 määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 2 lg 1 p 3 järgi välistab soetamisloa ja relvaloa andmise. Politseiandmebaasi väljavõttest nähtuvalt teatati 03.08.2022 politseile, et kaebaja läks alkoholijoobes sõitma (dtl 31). Varasemast on teada, et kaebaja on 2003 aastal põhjustanud sõidukit joobeseisundis juhtides avarii, mille tulemusena hukkus inimene (vt Harju Maakohtu 15.10.2004 otsus kriminaalasjas nr XXXXXX; dtl 49-51). Piirkonnapolitseiniku vestlustest kaebaja elukaaslase ja naabritega 22.08.2022 selgus, et kaebaja tarvitab endiselt alkoholi ja muutub seeläbi ohtlikuks iseendale (dtl 34-35). Ka kaebaja on ise tunnistanud 06.09.2022, et pole alkoholist loobunud ja plaanib pöörduda uuesti Wismari Haiglasse (dtl 9). 6.3 Seega on vastustaja kohtu hinnangul õigesti leidnud, et kaebaja on oma käitumise tõttu sobimatu relva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta. Isik, kes viib ennast seisundisse, milles võib ohustada ennast ja teisi, pole relvaomanikuna usaldusväärne. Kaebuses esile toodud asjaolu, et kaebaja on üle 40 aastase staažiga aktiivne jahimees, ei oma eelkirjeldatud kontekstis määravat kaalu. Kaebaja soov omada relva ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajaduse. 6.4 Kaebuse väide, et politseile kaebaja suhtes antud teave on moonutatud ja väljamõeldud, on paljasõnaline ja tõendamata.
7.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.