Otsuse avalikult teatavaks 20. oktoober 2023, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-23-787
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 31.01.2023 käskkirja nr 52/23/28 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.11.2023 (kuivõrd 19.10.2023 on pühapäev). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla 31.01.2023 käskkirjaga nr 5-2/23/28 otsustati: 1) tunnistada kinnipeetav X süüdi vangistusseaduse § 37 lg 1 rikkumises (rikkumise kuupäev 01.01.2023, ettekanne nr 1-23-4) ja määrata distsiplinaarkaristuseks noomitus; 2) tunnistada kinnipeetav X süüdi vangistusseaduse § 37 lg 1 rikkumises (rikkumise kuupäev 02.01.2023, ettekanne nr 1-2319) ja määrata distsiplinaarkaristuseks noomitus (dtl 55-58).
2.Tallinna Vanglas registreeriti Xi vaie 09.02.2023 (dtl 67). Tallinna Vangla 08.03.2023 vaideotsusega nr 5-15/23/34-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (dtl 2-3).
4.20.04.2023 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 22.08.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
5.1.Kaebaja selgitab esmalt, et esitas juba vaidemenetluses põhjendusena, et kuna kaebaja oli juba novembri keskpaigas esitanud taotluse hambaarsti vastuvõtule pääsemiseks seoses põletiku ja valuga, siis oli tööst keeldumine põhjendatud ja meditsiinitöötaja oleks pidanud töölt vabastamise tõendi esitama varem kui alles 02.01.2023. Kaebaja taotleb käskkirja tühistamist, kuna meditsiinikaardil on selgelt kirjas, et juba 31.12.2022 oli kaebajal halb olla (tugevast põletikust) ja alles 03.01.2023 annab meedik ühepäevase vabastuse.
5.2.Kaebaja esitab kohtule meditsiinikaardist väljavõtte, mis tõendab, et keeldumine oli põhjendatud, kuna kaebajal esines tõesti tugev põletik ja mädavoolus hambaplommi avamisel. 31.12.2022-10.01.2023 haigusloo juhtumid on kõik seotud hambavaluga (vt lk 6 ja 7 – dtl 910).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.1.Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla 31.01.2023 käskkiri nr 5-2/23/28 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Vastustaja jääb 31.01.2023 käskkiri nr 52/23/28 ning 08.03.2023 vaideotsuses nr 5-15/23/34-2 toodud põhjenduste juurde ka käesolevas kohtumenetluses. Vastuseks kaebusele vastab vastustaja täiendavalt järgmist.
6.2.Kaebaja puhul ei ole vangla arst näinud terviseseisundist tulenevalt välistusi töötamiseks ning vangla on kaebajat erinevate käskkirjade alusel rakendanud vangla majandustöödele. Nt oli kaebaja määratud majandustööle abitööliseks Tallinna Vangla 27.10.2022 käskkirjaga nr 53/22/1275 alates 01.11.2022 kuni 31.12.2022, 26.07.2022 käskkirjaga nr 5-3/22/889 alates 27.07.2022 kuni 31.10.2022 ning vaidlusaluste sündmuste toimumise ajal 30.12.2022 käskkirjaga nr 5-3/22/1552 alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023. Kaebaja eelnimetud käskkirju ei vaidlustanud. Seega 01.02.2023 ja 02.01.2023 sündmuste ajal oli Tallinna Vangla 30.12.2022 käskkiri nr 5-3/22/1552 kehtiv ning kaebajale täitmiseks kohustuslik.
6.3.Vaidlust ei ole selles, et 01.01.2023 kella 2.50 ajal ja 02.01.2023 kella 2.45 anti kaebajale korraldus asuda tööle, kuid kaebaja keeldus tööle asumast. Ettekannetest (lisa
2, lk-d 11 ja 12 dtl 65-66) nähtuvalt kaebaja 01.01.2023 ja 02.01.2023 põhjust tööst keeldumiseks ei avaldanud, kuid oli 31.12.2022 õhtuse loenduse ajal teada andnud, et ta ei lähe sööklasse tööle, kuna talle sealne uus töökorraldus ei meeldi. Distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist, et kaebaja ei asunud ilma mõjuva põhjuseta tööle, millega rikkus VangS § 37 lg-s 1 sätestatud kohustusi.
6.4.VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (RKHKo 3-3-2-1-15, p 17) või kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest (RKHKo 3-3-1-53-14, p 15). VangS § 37 lg 2 p 3 sätestab, et töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 2 p 5 kohaselt peatub kinnipeetava töökohustus ajutise töövõimetuse ajal. Riigikohus on pidanud kinnipeetava keeldumist tööle asumast õigustatuks ka juhtudel, kui tööle asumisega asetaks kinnipeetav ohtu oma tervise (RKHKo 3-3-1-14-12, p 10). Kaebuses väidab kaebaja, et keeldus 01.02.2023 ja 02.01.2023 tööle asumast seoses tugeva põletiku ja valuga, millega oli alates novembrist ka hambaarsti vastuvõtu järjekorras. Eeltoodud põhjustel tööle minemisest keeldumist asus kaebaja esmakordselt väitma alles vangale 08.02.2023 esitatud vaides (dtl 67). Kaebaja tervisekaardi (edastatud kohtule koos kaebaja kaebusega) kannetest nähtuvalt kaebaja 01.02.2023 ja 02.01.2023 meedikute poole mingite hambavaluga seonduvate kaebustega ei pöördunud. Kaebaja asus hambavalu väitma alles 03.01.2023 õhtul ning siis andis meditsiinitöötaja kaebajale ka järgmise päevani tööst vabastuse (03.01.2023 sissekanne tervisekaardis). Arvestades, et kaebaja 01.02.2023 ja 02.01.2023 tööst keeldumise ajal mingeid viiteid halvale terviseseisundile ei teinud ega ole nimetatud päevadel ka mitte ühegi tervisekaebusega meediku poole pöördunud, leiab vastustaja, et kaebaja väited tervislikel põhjustel tööst keeldumise kohta on otsitud ning paljasõnalised. Vastustaja hinnangul ei oma asjas mingit sisulist tähendust ka kaebaja arvamus, et meedik oleks pidanud kaebaja töölt vabastama juba enne 03.01.2023. Käesolevalt ei ole meedik kaebajat tööst vabastanud ning vaidlust ei saa olla selles, et kaebajale oli see teada. Asjaolust, et kaebajal 10.01.2023 hamba avamisel esines hambakanalist mädavool, ei saa järeldada, et kaebajal esines näidustus tööst vabastamiseks 01.01.2023 ja 02.01.2023. Ka kaebaja hetkelisest halvast enesetundest 31.12.2023 hommikul ei ole võimalik järeldada mingi töövabastust tingiva kõrvalekallet kaebaja tervislikus seisundis, seda enam, et meediku kohale jõudes liikus kaebaja aktiivselt ringi ning halva enesetunde osas mingeid täpsustusi ei esitanud (31.12.2022 kanne tervisekaardis), samuti jätkas kaebaja peale meediku lahkumist töötamist. Vastustaja rõhutab veel kord, et olukorras, mil kaebaja enne 03.01.2023 meedikutele mingeid tervisekaebuseid ei esitanud, puudus igasugune alus kaebajale töövabastuse andmiseks. Vastustajale teada olevalt kaebaja töövabastust ka ei nõudnud.
6.5.Eelnevat arvestades, on vastustaja seisukohal, et kaebaja on rikkunud VangS § 37 lg-s 1 sätestatud kinnipeetava kohustusi, kui ei asunud 01.01.2023 ja 02.01.2023 tööülesandeid täitma. Seega on täidetud VangS § 63 p-s 1 sätestatud õigusnormi koosseis. Kaebaja süüd välistavad asjaolud puuduvad — kaebaja teades, et tal ei esine VangS § 37 lg-s 2 sätestatud tööst keeldumist õigustavad asjaolusid, eiras töökohustuse
täitmist tahtlikult. Eelnvast tulenevalt esines alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, analüüsinud ja hinnanud Tallinna Vangla 31.01.2023 käskkirjas nr 5-2/23/28 ja Tallinna Vangla 08.03.2023 vaideotsuses nr 5-15/23/34-2 märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud käskkiri rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus vangistusseadusega või mõne muu õigusaktiga ning oleks õigusvastane ning tuleks tühistada. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud käskkirjas ja selle suhtes tehtud vaideotsuses, kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid järgmiste selgituste ja põhjendustega.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja pani toime vaidlustatud käskkirjas märgitud ajal ja kohas talle etteheidetavad teod. Nimelt ei vaidle pooled selle üle, et 01.01.2023 kella 2.50 paiku kaebaja keeldus minemast sööklasse tööle. Sündmuse kohta koostatud ettekande kohaselt juba õhtuse loenduse ajal kinnipeetav ütles, et teda ei ole mõtet üles äratada ja ta ei lähe sööklasse tööle, kuna talle ei meeldi sealne uus töökorraldus (vt ettekanne nr 1-234 dtl 66). Kaebaja ei ole eeltoodud asjaoludele vastu vaielnud. Samuti puudub vaidlus selles, et 02.01.2023 kella 2.45 paiku kaebaja keeldus sööklasse tööle minemast (vt ettekanne 1-23-19 dtl 65). Vaidlust ei ole, et kaebaja oli 30.12.2022 käskkirjaga nr 5-3/22/1552 alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023 määratud tööle majandustöödele. Kaebaja nimetud käskkirja ei vaidlustanud. Seega 01.02.2023 ja 02.01.2023 sündmuste ajal oli Tallinna Vangla 30.12.2022 käskkiri nr 53/22/1552 kehtiv ning kaebajale täitmiseks kohustuslik.
9.Küll aga on pooled erimeelt selle osas, kas kaebaja keeldus õiguspäraselt tööle asumast või mitte. Nimelt leiab kaebaja, et tal oli õigus tööst keelduda, kuna esiteks ei tagatud talle 8 järjestikust tundi und ning teiseks oli kaebajal hambavalu. Vastustaja kaebaja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd töölt keeldumisel esiteks kaebaja ei viidanud meditsiinilisele takistusele ning kaebajal puudus vastav meditsiinitöötaja tõend töölt vabastamise kohta.
10.Vangistusseaduse (VangS) § 37 lõikest 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada (vt ka põhiseaduse (PS) § 29). Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud ainult juhul, kui esinevad VangS § 37 lg 2 punktides 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lõike 22 eeldused. Vastavalt VangS § 37 lõikele 3 hindab kinnipeetava töövõimelisust arst. VangS § 38 lõike 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
11.Kohus selgitab esmalt kaebajale, et kõik töökorraldusega seotud küsimused tuleb lahendada seaduses sätestatud korda järgides. Kui kaebaja ei ole rahul töökorraldusega (kaebaja viitas sellele, et ta ei saanud järjest magada 8 tundi), siis tuleb tal esitada vastav taotlus ning see tuleb vastustajal lahendada. Rahulolematus töökorraldusega ei anna õiguslikku alust tööst keeldumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väide sellest, et ta ei pidanudki tööle asuma ja tal oli õigus tööst keelduda, kuna ta ei saanud 8 tundi järjest magada põhjendamatud ega saa kaasa tuua vaidlustatud käskkirja tühistamist.
12.Teiseks leidis kaebaja, et tal oli õigus tööst keelduda tervislikel põhjustel. Kohus selgitab kaebajale, et tööst keeldumine tervislikel põhjustel on võimalik, kuid see eeldab vastavat arsti poolselt tõendit. Käesoleval juhul ei ole asjas tõendamist leidnud, et kaebajal oleks 01.01.2023 ja 02.01.2023 vastav tõend olemas olnud. Veelgi enam kaebaja isegi ei andnud vanglaametnikule vaidlusaluste sündmuste toimumise hetkel teada, et tal esineb meditsiiniline takistus töö tegemiseks ega palunud ka arsti kutsumist (või arsti juurde viimist), selleks, et arst saaks vajadusel vastava tõendi anda. Vastavat tõendit ei saa anda ka tagant järgi. Kaebaja väitis esmakordselt hambavalu oma 26.01.2023 seletuskirjas (dtl 63) (mitte vaides nagu märgib vastustaja) ning kordas seda põhjendust ka vaides, kuid töölt keeldumisel kaebaja kordagi hambavalule viidanud ei ole. Seega - kuigi vaidlust ei ole selles, et kaebajal esines hambavalu (seoses pooleli jäänud juureraviga), milline probleem on esmakordselt fikseeritud 03.01.2023 - siis sellele vaatamata oli kaebaja tööst keeldumine 01.01.2023 ja 02.01.2023 alusetu ning kaebaja rikkus sellega VangS § 37 lg 1 ning kaebaja distsiplinaarkorras karistamine (vt ka VangS § 63 lg 1) oli õiguspärane. Menetluskulud
13.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.