lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2196/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 12.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2196/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1211
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2196

Määruse kuupäev

12. oktoober 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

XX (X) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebainimliku kohtlemisega ning Tartu Vangla kohustamiseks teha tema pangakaardiga toiminguid

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-2196.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohtusse saabus 4. oktoobril 2023 Tartu Vanglas kinni peetava isiku XX (X) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja kahju hüvitamist seoses järgmiste asjaoludega: - ei antud voodipesu; - kõik riided võeti seljast ära ning ta pidi kambris paljalt olema; - teda kui erivajadustega isikut solvatakse ja mõnitatakse vanglaametnike poolt; - anti läbivettinud madrats, tekk ja padi ning padi haiseb uriini järele; - kolme päeva jooksul anti kaks korda õhtul suppi ja ühe korra hommikul putru teega; - ta viidi kainestuse poolele, kus ta ei saa ennast pesta; - vesi lülitati kinni pärast tema vahi alla võtmist; - kaebajale tehti käskkirju sellepärast, et ta hommikul kell 6 veel magas. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt ebainimliku kohtlemise (sh et ei saanud kolme päeva jooksul kolm korda päevas sooja toitu) eest õiglast hüvitist. Kaebaja soovib, et Tartu Vangla teeks tema pangakaardiga tehinguid selliselt, et kannaks tema vanglasisesele kontole iga kuu 3 eurot kõneaja jaoks ja 50 eurot kaupluses asjade ostmiseks. Kaebaja märgib, et soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtus ja kohtueelses menetluses.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-23-2196

2.Tartu Halduskohus tegi 4. ja 6. oktoobril 2023 Tartu Vanglale kohtunõuded, milles palus teatada, kas kaebaja on esitanud vangale kahju hüvitamise taotlusi või kohustava sisuga vaideid seoses kaebuses kirjeldatud asjaoludega. Võimalike pöördumiste olemasolul tuli need koos vangla vastustega kohtule edastada.
3.Tartu Vangla teatas 6. ja 10. oktoobril 2023, et kaebaja ei ole esitanud Tartu Vangale kahju hüvitamise taotlusi seoses kaebuses kirjeldatud asjaoludega ega vaideid seoses sooviga, et Tartu Vangla teeks tema vanglaväliselt pangakontolt ülekandeid.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus kontrollib esmalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ja sellest tulenevalt kaebuse lubatavust (I) ning seejärel lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse (II). I
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja taotleb Tartu Vangla kohustamist teha tema pangakaardiga tehinguid ja Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebainimliku kohtlemisega (HKMS § 37 lõike 2 punktid 2 ja 4).
6.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamis- ja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõigetes 5 ja 8). VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
7.Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule kohustamis- ja hüvitamiskaebuse esitamist pöördunud esmalt kaebuse asjaoludega seoses kohustava vaide ja kahju hüvitamise taotlusega vangla poole ehk läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tartu Vangla teatas
6.oktoobril 2023 ja 10. oktoobril 2023 vastustena kohtunõuetele, et kaebaja ei ole vanglale esitanud kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses vaideid ega kahju hüvitamise taotlusi. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses välja toonud ega tõendanud, et ta oleks esmalt vaide ja kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud. Seega ei saa kaebaja kaebuse osas VangS § 11 lõigetest 5 ja 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning kaebus kuulub HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele.

3-23-2196

8.Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
9.Kaebaja on taotlenud riigi õigusabi korras esindajat. Kuigi kaebaja riigi õigusabi taotlus on äärmiselt lakooniline peab kohus siiski võimalikuks taotluse sisuliselt lahendada. Kohtu hinnangul on antud juhul võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on vajalik ja kas esineb mõni riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõikes 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
10.Arvestades, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebajal enne halduskohtule uue kaebuse esitamist pöörduda esmalt vangla poole, mistõttu on praegusel juhul asjakohane otsustada üksnes riigi õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (RÕS § 4 lõike 3 punkt 6). RÕS § 10 lõike 31 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
11.HKMS § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. Kui esineb vähemalt üks RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
12.RÕS § 7 lõike 1 punkti 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib kaebaja riigi õigusabi muu hulgas selleks, et nõuda Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist seoses ebainimliku kohtlemisega vanglas. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine sellist tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seega ei ole hüvitamisnõude osas kaebajale riigi õigusabi andmine lubatud.
13.Lisaks tuleb arvestada, et RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma nii vanglale kohustamisvaide kui ka hüvitamisnõude esitamisel. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks vajadusel samaväärselt oma õigusi kaitsta kohtueelses menetluses. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Haldusmenetluses osalemine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu.

3-23-2196

14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ei ole lubatud, vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 6 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium