Egert Dulinetsi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 1 000 euro hüvitamise nõudes (läbiotsimised 05.08.2022)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Egert Dulinets Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Edvard Remsel
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata 05.08.2022 toimund esimese lahtiriietumisega läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
2.Rahuldada kaebus 05.08.2022 toimunud teise (korduva) lahtiriietumisega läbiotsimisega tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis 100 (ükssada) eurot.
3.Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.
Jätta menetluskulud 9/10 ulatuses kaebaja kanda ja 1/10 ulatuses vastustaja kanda. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 3 eurot. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
5.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13.11.2023. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
6.Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 21). Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Egert Dulinets esitas 08.08.2022 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 20), milles nõudis mittevaralise kahju 500 euro hüvitamist seoses väärikuse alandamisega. Nõude aluseks oli see, et kaebaja suhtes tehti 05.08.2022 põhjendamatu lahtiriietumisega (täielik) läbiotsimine, olles vahetult eelnevalt teostanud plaanipärase lahtiriietumisega läbiotsimise.
Kaebaja esitas Justiitsministeeriumile teabenõudena pealkirjastatud avalduse (tl 22), milles soovis ministeeriumi seisukohta, kas on põhjendatud täielik läbiotsimine 20 minuti jooksul kahel korral, kui kinnipeetav on kogu selle aja viibinud koos valvuriga. Kaebaja kirjeldas, et viibis 04.-05.08.2022 pikaajalisel kokkusaamisel. Pärast seda teostati täielik läbiotsimine (riided seljast ja katsuti need läbi), kaebaja andis uriinianalüüsi, mille järel tehti teistkordselt täielik läbiotsimine (kontrolliti kaebaja riideid röntgeniga ja katsuti need uuesti läbi). Täielik läbiotsimine, kus tuleb kõik riided seljast võtta, on iseenesest väärikust alandav. Kaebaja suhtes ei ole varem kahte täielikku läbiotsimist tehtud, teadaolevalt ei ole seda tehtud ka teistele kinnipeetavatele. Justiitsministeerium edastas 12.08.2022 kaebaja avalduse vastustajale, kes lisas selle kahju hüvitamise taotluse juurde.
2.Vastustaja jättis 10.10.2022.a otsusega nr 1-13/254-2 (tl 4-5) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja mõistis kahju hüvitamise taotlust sellisena, et kaebaja pidas õigusvastaseks tema lahtiriietumisega läbiotsimist kahel korral lühikese ajavahemiku jooksul. Kuna kaebaja tuli pikaajaliselt kokkusaamiselt, oli tema läbiotsimine kohustuslik ja vajalik. Vanglaametnik selgitas, et esimesel läbiotsimisel pikaajaliste kokkusaamiste toas riietus kaebaja lahti ilma korralduseta ning teine lahtiriietumine vastuvõturuumis toimus, kuna esimeses ruumis ei olnud röntgenseadet, millega kaebaja riideid kontrollida. Vastustaja leidis, et kaebaja keha teistkordne läbiotsimine oli õigusvastane. Vastustaja vabandas kaebaja ees. Siiski ei saa möönda kahju tekkimist, kuna kaebaja üleelamisi ei saa hinnata intensiivseteks. Isegi kui kahju on tekkinud, ei ole põhjendatud rahalise hüvitise maksmine kaebajale.
3.Kaebaja esitas 18.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 1 000 euro hüvitamise nõudes. 05.08.2022 teostas valvur kaebaja suhtes 20 minuti jooksul kahel korral läbiotsimise koos lahtiriietumisega, millega alandas kaebaja väärikust ja riivas tema kehalist puutumatust. Vangla tunnistas sellise tegevuse lubamatust. Rikkumise tunnistamine ja vabandamine ei ole piisav, kuna kaebaja kehalise puutumatuse riive oli intensiivne. Kaebajale tuleb määrata rahaline hüvitis. Läbiotsimine lahtiriietumisega ei saa olla rutiinne, selleks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik on midagi ära peitnud. Kaebaja juurest ei ole kunagi leitud keelatud esemeid. Selline läbiotsimine ei saa toimuda juhuvalimi või vanglaametniku suva järgi. Tartu Vangla läbiotsimise juhend on õigusvastane. Kodukord näeb ette, et lahtiriietumisega läbiotsimine teostatakse vajadusel. Kaebaja palus hinnata, kas vastustaja toiming - kinnipeetavate rutiinne ilma mõjuva põhjuseta lahtiriietumisega läbiotsimine - on põhiseadusega kooskõlas. Kaebaja viitas menetluse käigus esitatud täiendavas seisukohas sellele, et vangla ei ole oma praktikat muutnud ja lahtiriietumisega läbiotsimiste kasutamine on sagenenud. See näitab, et vangla vabandus on hüpoteetiline ja tühine. Asjasse ei puutu kaebaja kohta tehtud vanad ettekanded ja kaebaja palub jätta need tähelepanuta. Hüvitis mõjutab vastustajat hoiduma sarnase rikkumiste toimepanemisest. Kaebaja väitel andis valvur kokkusaamise toas talle korralduse lahti riietuda, valvuri vastupidine väide on vale.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelse menetluse seisukohtade juurde (vt otsuse punkti 2). Vastustaja tegi kohtueelses menetluses kindlaks, et esimesel läbiotsimisel kaebaja riietus lahti, valvur kompis riided läbi ja vaatas üle kaebaja keha. Teisel läbiotsimisel riietus kaebaja lahti selleks ette nähtud kabiinis, valvur kontrollis riided röntgenseadmega ja kontrollis kaebaja
keha (sisenes kabiini ja viibis seal ligikaudu 20 sekundit, kaebaja riided olid samal ajal röntgenseadme juures). Kinnipeetava läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist on kohustuslik. Lahtiriietumisega läbiotsimine ei ole iseenesest õigusvastane. Kuigi kaebajalt ei ole pärast pikaajalist kokkusaamist keelatud esemeid või aineid leitud, tuleb vanglal ära hoida ka esimest sellist juhtumit. Kaebaja suhtes on tehtud mitmeid ettekandeid seoses keelatud esemetega (tl 26-34), seega on kaebaja võimeline vajadusel neid hankima. Kaebaja ei tuginenud kohtueelses menetluses sellele, et läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist oleks üldiselt lubamatu või sellele, et kahju on tekkinud seoses kehalise puutumatuse või eraelu puutumatuse riivega. Vangla vaatas kahju hüvitamise taotluse läbi seoses sellega, et lahtiriietumisega läbiotsimine toimus lühikese ajavahemiku jooksul kahel korral ning kaebaja tugines üksnes väärikuse alandamisele. Teistkordne läbiotsimine ei olnud ajendatud kaebaja alandamisest, vaid eesmärgist avastada keelatud esemeid või aineid. Tegemist oli ühekordse juhtumiga. Kuigi teine keha läbiotsimine võis põhjustada kaebajale ebameeldivat tunnet või hingelist üleelamist, ei ole siiski eluliselt usutav, et juhtunu võiks põhjustada sedavõrd intensiivseid kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena. Kui tegemist oli väärikust alandava kohtlemisega, ei ole see oma intensiivsuselt sedavõrd tõsine, et õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka vabandamisega kannatanu ees. Kohtu seisukoht Lahendatav nõue
5.Vaidlust ei ole selles, et 05.08.2022 toimus ligikaudu 20 minuti jooksul kaks kaebaja läbiotsimist, mille käigus kaebaja riietus täielikult lahti ning vanglaametnik kontrollis kaebaja riideid ja kaebaja keha: - esimene läbiotsimine toimus kokkusaamise ruumis, vanglaametnik kontrollis kaebaja riideid läbivaatuse ja kompimise teel; - teine läbiotsimine toimus vastuvõturuumis, vanglaametnik kontrollis kaebaja riideid röntgenseadmega.
6.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 ütleb, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
7.Poolte seisukohtade põhjal tuleb üle vaadata küsimus, kas menetlusse võetud kaebuse alus hõlmab ka esimest läbiotsimist või tugineb kaebaja ainult teisele, korduvale läbiotsimisele. Kohtu hinnangul tugineb kaebaja kaebuses mõlema läbiotsimise õigusvastasusele. See nähtub kaebaja põhjendustest, et lahtiriietumisega läbiotsimine on lubatav ainult konkreetse isikuga seotud ohukahtluse korral, tema puhul ei ole ohukahtluseks alust, reegel otsida pärast kokkusaamist alati kinnipeetav läbi koos lahtiriietumisega on õigusvastane, rutiinne ilma mõjuva põhjuseta lahtiriietumisega läbiotsimine on põhiseadusega vastuolus.
8.Kui nii, siis ei ole kohus kaebuse menetlusse võtmisel piisavalt hinnanud, kas kaebaja on
nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohus nõustub vastustajaga, et kohtueelses menetluses oli nõude aluseks ainult teine (korduv) läbiotsimine. Kaebaja kahju hüvitamise taotlusest (otsuse punkt 1) ei ole võimalik aru saada nii, et kaebaja pidas õigusvastaseks ka esimest läbiotsimist. Kaebaja väidab, et läbiotsimine oli alusetu ja põhjendamatu, kuna vahetult eelnevalt toimus plaanipärane täielik läbiotsimine (tl 20). Asja juurde võetud kirjas küsib kaebaja samuti üheselt mõistetavalt, kas põhjendatud on täielik läbiotsimine kahel korral 20 minuti jooksul ning põhjendab, et varem ei ole kunagi tehtud kahte läbiotsimist (tl 22).
9.Eeltoodu tähendab, et kohtule esitatud kahju hüvitamise nõue 05.08.2022 esimesena (kokkusaamise ruumis) toimunud lahtiriietumisega läbiotsimise alusel tuleb jätta läbi vaatamata. Selle õiguslikuks aluseks on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 - pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Kohus selgitab kaebajale, et RVastS § 17 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul (kaebuse asjaoludel kolme aasta jooksul arvates 05.08.2022.a läbiotsimistest) on tal õigus esitada vastustajale taotlus esimese läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitada uus kaebus kohtule. Kaebuse lahendamine
10.Kohus lahendab sisuliselt nõude hüvitada 05.08.2022 toimunud teise (korduva) läbiotsimisega tekitatud mittevaraline kahju. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju korral lisandub RVastS § 9 lg 1 alusel avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused.
11.Kohus mõistab vastustaja seisukohti nii, et RVastS § 18 lg 2 tähenduses on tegemist olukorraga, kus vastustaja jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (mitte olukorraga, kus kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga). Kohtueelses menetluses tehtud vastustaja otsuse resolutsioonis on öeldud, et kõik kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ja seetõttu jätab vastustaja taotluse rahuldamata. Otsuse põhjendustest nähtub, et vastustaja hinnangul ei ole täidetud tingimus, et kaebajal peab olema tekkinud kahju. Vaidlust ei ole selles, et tegemist oli haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastase teoga avalik-õiguslikus suhtes. Vastustaja on selge sõnaga kinnitanud, et 05.08.2022 toimunud teine (korduv) lahtiriietumisega läbiotsimine oli õigusvastane. Kohus nõustub sellega. Kohus märgib lühidalt, et Tartu Vangla läbiotsimise juhend (tl 11-12) näeb ette, et kinnipeetava riideid ja jalanõusid kontrollitakse röntgenseadme või põhjaliku läbikompimisega. Seega ei saanud korduvat läbiotsimist põhjendada sellega, et esimeses ruumis röntgenseadet ei olnud. Samuti oli vanglaametnikul võimalus esimest läbiotsimist
mitte teostada - anda kaebajale selge korraldus riietuda ning mitte vaadelda tema keha või kontrollida riideid ja jalanõusid. Vastustaja ei tugine sellele, et puudub kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, põhjuslik seos või vastustaja süü või et kaebaja oleks saanud kahju tekkimise ära hoida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Kohtule ei ole äratuntav, et need kahju hüvitamise eeldused võiksid olla täitmata.
12.Kohtul tuleb lahendada küsimus, kas kaebajal on tekkinud mittevaraline kahju ja kui on, siis kas põhjendatud on kaebajale rahalise hüvitise määramine. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralise kahju olemasolu ja suurust ei saa kindlaks teha või tõendada, kuna mittevaralise kahju alla mõistetakse isiku valu ja kannatusi ning neid ei ole võimalik objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud teo või tegevusetuse asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi.
13.Poolte avalduste põhjal toimus kahel korral läbiotsimine, mille käigus kaebaja riietus täielikult lahti ning vanglaametnik vaatles ja uuris kaebaja keha ilma füüsilise kontaktita. Käesolevas asjas ei ole teemaks isiku kehaõõnsuste läbiotsimine, s.h rektaalne läbiotsimine. Pooled ei ole kohtueelse või kohtumenetluse käigus kordagi väitnud sellise läbiotsimise toimumist. Rektaalse läbiotsimisena ei ole käsitletav Tartu Vangla läbiotsimise juhendis sisalduv juhis, et veendumaks, et isik ei ole peitnud esemeid tuharate vahele, annab ametnik isikule korralduse kükkide tegemiseks või kummardamiseks ning tuharate laiali tõmbamiseks.
14.Riigikohus on selgitanud, et läbiotsimise mõju intensiivsus on erinevate läbiotsimisviiside puhul erinev. Kõige vähem intensiivne on läbiotsimine läbi riiete kompamise teel ja suuõõnsuse kontrollimine. Lisaks on võimalik vaadelda ja uurida alasti keha ilma läbiotsija ja läbiotsitava füüsilise kontaktita. Kõige intensiivsem on rektaalne ja vaginaalne kehaõõnsuste läbiotsimine. Läbiotsimise tõhustamiseks või selle alternatiivina võib kasutada tehnilisi vahendeid, nagu metallidetektorit või kehaskännerit, ja teenistuskoera (Riigikohtu lahend asjas 3-19-549, p 15). Kohus ei anna lõplikku hinnangut, kas kinnipeetava ilma igakordse ohuhinnanguta lahtiriietumisega läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist on õiguspärane, kuna see ei ole asja lahendamiseks vajalik. Asja lahendamisel saab lähtuda sellest, et inimese kohustust ametiisiku ees täielikult lahti riietuda ja oma keha täielikku vaatlemist võimaldada saab üldiselt pidada toiminguks, millel on intensiivne mõju. Õiguspärase läbiotsimise korral tasakaalustab läbi otsitava isiku õiguste riivet õigus või huvi, mille tagamiseks selline kohustus on kehtestatud. Vanglas ilma igakordse ohuhinnanguta toimuvaid lahtiriietumisega läbiotsimisi vangla julgeoleku tagamise eesmärgil on kohtupraktikas aktsepteeritud (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2019.a otsus asjas 3-17-1236, Tartu Halduskohtu 25.06.2021.a otsus asjas 3-20519, Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2021.a otsus asjas 3-20-1641). Praegusel juhul on aga tegemist olukorraga, kus teine läbiotsimine oli õigusvastane. Kaebaja õiguste riivet tasakaalustav õigus või huvi puudub. Toimingu mõju ja intensiivsust tuleb hinnata kõrgeks. Kohtu hinnangul on kaebajal tekkinud mittevaraline kahju.
15.RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
Kohus ei nõustu vastustajaga, et kinnipeetavast kaebajal tuleb juba kohtueelses menetluses välja tuua, millisel õiguslikul alusel ta kahju hüvitamist taotleb, ning kohtumenetluses kaebaja seda seisukohta muuta ei saa. Küsimus sellest, millise RVastS § 9 lg 1 nimetatud õiguse riive tõttu on kahju tekkinud, on õiguslik. Kaebaja ei saa kohustusliku kohtueelse menetluse nõude tõttu kohtus juurde lisada asjaolusid, millele ta nõude alusena tugineb, kuid nõude õigusliku aluse määrab kindlaks kohus. Kohtu hinnangul on praeguses asjas tegemist eraelu puutumatuse rikkumisega. Seda võib pidada erisätteks võrreldes väärikuse alandamisega, mida sarnastes vaidlustes reeglina sisustatakse läbi VangS § 41 lg 1 sätestatud keelu põhjustada kinnipeetavale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. Eraelu puutumatuse tagamine on üks inimväärikuse element. Kui erisäte on olemas, siis tuleb kohaldada seda.
16.RVastS § 9 lg 2 ja § 13 lg 1 kohaselt: - hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust; - arvestatakse hüvitise suuruse määramisel kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ja muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. HKMS § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.
17.Kohtu hinnangul on käesoleva kohtuasja asjaoludel põhjendatud määrata kaebajale rahaline hüvitis. Kahju hüvitamiseks ei ole piisav teise läbiotsimise õigusvastasuse kindlakstegemine. Tegemist on kaebaja eraelu puutumatuse olulise riivega. Vanglaametnikul oli võimalus kahju tekkimist ära hoida ehk korraldada ametikohustuste täitmine nii, et vajalik on ainult üks lahtiriietumisega läbiotsimine (vt otsuse punkti 11 teist lõiku). Viimaste aastate kohtupraktikas on õigusvastase lahtiriietumisega läbiotsimise korral reeglina kannatanu kasuks välja mõistetud rahaline hüvitis (kohtuasjad 3-22-1239, 3-21-2616, 3-22-311). Hüvitise summa ei pea käesolevas asjas olema suur. Tegemist oli ühekordse juhtumiga kaebaja ei väida, et kordunud oleks olukord, kus ta otsiti lahtiriietumisega läbi kaks korda järjest. Kaebaja ei ole eriliselt haavatav isik (kohtupraktikas on hüvitised olnud suuremad näiteks juhul, kui läbi otsiti alaealist). Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja määrab kaebajale hüvitise 100 eurot.
18.Kaebaja palus kohtul hinnata, kas vastustaja toiming on kooskõlas põhiseaduse §-ga 18. Tegemist on menetlusliku taotlusega algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. HKMS § 158 lg 4 alusel jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Seega saab põhiseaduslikkuse järelevalvet läbi viia ainult õigustloova akti suhtes. Vastustaja toimingu põhiseaduspärasust kohus hinnata ei saa. Menetluskulud. Selgitused
19.HKMS § 108 lg 4 alusel kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja taotles kohtueelses menetluses hüvitist 500 eurot (aluseks teine läbiotsimine) ja kohtus 1 000 eurot (aluseks mõlemad läbiotsimised). Läbi vaatamata jäetud nõudega saab seostada menetluskulusid pooles ulatuses. Sisuliselt lahendatud nõude rahuldas kohus 1/5 ehk kaebust tervikuna silmas pidades 1/10 ulatuses. Menetluskulud tuleb jätta 9/10 ulatuses kaebaja kanda ja 1/10 ulatuses vastustaja kanda.
20.Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Ainsaks teada olevaks menetluskuluks on kaebaja tasutud riigilõiv 30 eurot. Kohus mõistab sellest 1/10 ehk 3 eurot vastustajalt kaebaja kasuks välja.
21.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2024 otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.