C.H kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise vorm
Kaebaja – C.H Vastustaja – Tallinna Vangla Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.07.2026. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 29.05.2025 C.H (kaebaja) kaebus, milles ta leiab, et Tallina Vangla tegevus tema alasti läbiotsimisel enne pikaajalist kokkusaamist oli õigusvastane ning taotleb mittevaralise kahju väljamõistmist summas 1000 eurot. Kaebusest nähtuvalt käis kaebaja 09.11.2023 Tallinna Vanglas pikaajalisel kokkusaamisel, et külastada seal kinnipidamisel olevat
3-25-1621 elukaaslast K.H. Enne kokkusaamisele lubamist toimus vanglas kaebaja põhjalik läbiotsimine. Esmalt tuli kaebajal läbida metallidetektori ja kehaskänner, siis nuusutas teenistuskoer kaebaja üle, seejärel pidi kaebaja võtma end ihualasti vanglaametnike ees ja sedasi ihualasti olles kummardama, tegema 3 kükki, tõstma alasti olles käed üles, end keerama, näitama ette peopesad ja jalatallad, tõstma üles juuksed, avama suu. Kaebaja otsiti alasti läbi, kõik tema riided ja kaasas olnud asjad valgustati röntgenis läbi ning otsiti vanglateenistuse poolt läbi.
2.Kohus võttis kaebuse menetlusse 18.06.2025 määrusega menetlusse ning määras vastustajaks Tallinna Vangla. Vastustaja vastas kaebusele 28.07.2025.
3.Kohus määras 09.04.2026 asja lahendamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 20.05.2026. Manetlusosalised täiendavaid seisukohti ega menetlusdokumente ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
4.Kaebaja leiab, et vangla tegevus oli teda niiviisi alasti läbi otsides õigusvastane ning taotleb mittevaralise kahju väljamõistmist summas 1000 eurot. Kaebaja märgib oma kaebuses, et ta pidi viibima oma riiete läbi otsimise ajal täiesti ihualasti (st ei toimunud alasti läbiotsimist nn. “kahes osas”, et ülakeha ja alakeha eraldi, vaid nõuti korraga kõikide riiete ära võtmist). Kui kaebaja oleks läbiotsimisest keeldunud, ei oleks teda oma elukaaslasega kohtumisele lubatud.
5.Kaebajal hinnangul on tal tekkinud mittevaraline kahju. Võõras keskkonnas võõraste isikute juuresolekul alasti võtmine riivab ulatuslikult kaebaja enesemääramisõigust. Vangla keskkond mõjub külastajatele üldiselt rususvalt. Vangla õigusvastane tegevus alandas kaebaja inimväärikust, riivas kaebaja eraelu ja privaatsust ning kahjustas tema vaimset tervist. Kaebaja tundis häbi, piinlikkust, alanduse tunnet iseenda silmis, äärmist ebameeldivust ja vastikuse tunnet, et vaadati tema intiimpiirkonda ja et teda koheldi kui kurjategijat. Kaebaja sai toimunust psüühilise šoki ning kannatas hingelist valu ja stressi. Hilisematel kordadel – vastavalt 02.12.2023; 25.01.2024; 21.03.2024; 23.05.2024, kui kaebaja oma elukaaslast Tallinna Vanglas külastas, kaebajat enam alasti läbi ei otsitud. Vastustaja seisukohad
6.Tallinna Vangla kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu.
7.Vaidlust ei ole selles, et 09.11.2023 käis kaebaja pikaajalisel kokkusaamisel K.H (H) juures, enne mida teostati kaebaja suhtes täielik läbiotsimine.
8.Vastustaja märgib, et lahti riietumisega läbiotsimine on üks läbiotsimisviise, millel on õiguslik alus (esmajoones vangistusseaduse (VangS) § 27 lg 1). Kuigi seadus ei viita konkreetselt lahti riietumisega läbiotsimisele, ei tähenda see, et vanglal puuduks õigus sellisel viisil läbiotsimist teha. Ka kohtupraktikas on tunnustatud, et lahti riietumisega läbiotsimiseks esineb õiguslik alus. Näiteks leidis Tallinna Ringkonnakohus on 28. juuli 2023. a otsuses asjas nr 3-22-311, et põhiseadusvastaseks ei saa pidada asjaolu, et normis, mis lubab kohaldada isiku suhtes läbiotsimist, pole üksikasjalikult sätestatud neid kohti, mida on ametnikul läbiotsimise käigus õigus vaadata. Vanglal on kaalumisruum küsimuses, kuidas ja mil viisil isik läbi otsida. Kui isiku läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha isiku alandamisena või karistamisena.
9.Vanglal tuleb tagada, et kinnipeetavate ja vahistatute kätte ei satuks keelatud aineid ja esemeid, mis võivad mh ohustada vangla julgeolekut või korda. Keelatud esemed ja ained võivad kinnipeetava valdusesse sattuda ennekõike just (pikaajaliste) kokkusaamiste käigus, mil kinnipeetav puutub kokku vanglavälis(t)e isiku(te)ga. Pikaajaliste kokkusaamiste tarbeks 2(7)
3-25-1621 mõeldud ruumid on privaatsed ja seal puuduvad kaamerad. Selline olukord annab hõlpsa võimaluse keelatud ainete ja esemete üleandmiseks, kust Keelatud ainete ja esemete jõudmine eluosakonda võib aga kaasa tuua tervisekahju paljudele või mõnel juhul isegi ohustada inimelu.
10.09.11.2023 pärast pääsla läbimist kontrollis kaebajat Tallinna Vangla teenistuskoer, kes kaebaja markeeris. Kuna vanglal tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebajal võivad kaasas olla keelatud esemed/ained, teostati järgmisena täielik läbiotsimine. Seega ei olnud lahti riietumisega läbiotsimise näol tegemist mitte vangla standardprotseduuriga, vaid reageeringuga vanglas ilmnenud asjaolule, millest tulenevalt kaebaja täiendavasse kontrolli suunamine oli asjakohane ja põhjendatud. Üksnes kompimise teel isiku edasine läbiotsimine ei oleks olnud piisavalt efektiivne, et täielikult veenduda keelatud esemete ja ainete puudumises.
11.Kaebaja väitel pidi ta ootama ihualasti (st ei toimunud alasti läbiotsimist nn. “kahes osas”, et ülakeha ja alakeha eraldi, vaid nõuti korraga kõikide riiete ära võtmist), kuniks tema riided läbi otsitakse. Tallinna Vanglal ei ole enam võimalik tõendada läbiotsimise üksikasju, kuid kaebaja sellekohased väited ei ole usutavad. Tallinna Vangla muutis (täielike) läbiotsimiste praktikat juba 2022. aasta lõpus. Alates sellest ajast teostatakse täielikke läbiotsimisi üksnes põhjendatud kahtluse korral.. Seejuures on täielik läbiotsimine korraldatud viisil, mis tagab privaatsuse ja austab inimväärikust. Kokkusaajale selgitatakse enne lahti riietumisega läbiotsimist täpset läbiotsimise protsessi. Läbiotsimisi teostatakse kahes osas ehk üla- ja alakeha korraga paljastamist ei nõuta. Võib küll juhtuda, et võõras keskkonnas kerkivad läbiotsitaval üles erinevad negatiivsed emotsioonid, mistõttu ei kuule läbiotsitav ametniku korraldusi ja võtab kiiresti korraga kõik riided seljast maha, kuid vangla ei nõua kõikide riiete eemaldamist üheaegselt. Täieliku läbiotsimisega tegeleb üks ametnik, kes on läbiotsitavaga samast soost. Ruumis võib viibida ka teine ametnik, kuid privaatsuse säilitamiseks eraldatakse läbiotsitav kardinaga (st teine ametnik läbiotsitava paljast keha ei näe).
12.Kaebaja toob ka välja, et ihualasti olles tuli tal kummardada, teha 3 kükki, tõsta alasti olles käed üles, end keerata, näidata ette peopesad ja jalatallad, tõsta üles juuksed, avada suu. Kohtupraktikas on leitud, et kõige vähem intensiivne läbiotsimisviis on kinnipeetava läbiotsimine riiete kompamise teel ja suuõõnsuse kontrollimine, kasutades selleks vajadusel ka tehnilisi abivahendeid (nt detektorid, skännerid jms). Sellest intensiivsem meede on kinnipeetava lahti riietumisega läbiotsimine, mille puhul vanglaametnik vaatleb kinnipeetava alasti või osaliselt kaetud keha kinnipeetavat puudutamata. Selline läbiotsimisviis hõlmab ka läbiotsitava poolt teatud asendite võtmist või kehaliigutuste tegemist (kükid, painutused). Samas ei ole näiteks alasti kükkide tegemise nõue käsitletav rektaalse läbivaatusena, mida saab pidada kõige intensiivsemaks läbiotsimise viisiks. Kaebaja läbiotsimise käigus ei palutud kaebajal teha midagi sellist, mis läbiotsimise kontekstis oli põhjendamatu või ebaproportsionaalne. Puuduvad mistahes viited sellele, et kaebaja õigusi riivati läbiotsimisega rohkem, kui see õigustatud oleks olnud.
13.Lisaks on kaebaja K.H lähedane isik (elukaaslane), mistõttu võis kaebaja olla mõjutatud tema poolt soovitud keelatud aineid ja esemeid ka vanglasse tooma. Kokkusaamise toimumise ajal oli K.H vahistatud ka narkokuriteo tõttu, millest tulenevalt võis kokkusaamise eesmärgiks olla mh keelatud esemete/ainete (sh narkootiliste ja psühhotroopsete) vahendamine kaebaja ja vahistatu vahel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Praeguses kohtuasjas heidab kaebaja vanglale ette seda, et tema alasti läbiotsimine oli õigusvastane ning vangla tegevuse tõttu on tal tekkinud mittevaraline kahju, mille suuruseks kaebaja hindab 1000 eurot. Seega on vaidluse all Tallinna Vangla tegevuse õiguspärasus seoses kaebaja 09.11.2023 läbiotsimisega, täpsemalt kasutatud läbiotsimisviisi asjakohasus ja sellega mittevaralise kahju tekitamine. 3(7)
3-25-1621
15.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
16.Eesti õiguses on vanglale sätestatud õiguslik alus pikaajalisele külastusele tuleva isiku läbiotsimiseks. VangS § 27 lg 1 järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. VangS §-s 26 nimetatud isikute läbiotsimine on lubatud vaid põhjendatud kahtluse korral. Läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. Asjad, mille omamine vanglas on keelatud, võtab vanglateenistus kokkusaamise ajaks ajutisele hoiule. VangS § 27 lg 1 on oma sisult ja detailsuseastmelt samaväärne kinnipeetava läbiotsimist reguleeriva VangS § 68 lõikega 1. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks mõlemas sättes täpsemalt läbiotsimiste korda ja viisi reguleerida ning on volitanud selle justiitsministrile (VangS § 68 lg 4). Justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 37 lg 2 ja § 40 järgi otsitakse kinnipeetav ja kokku saaja enne ja pärast kokkusaamist läbi. Justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 2 järgi on kinnipeetava läbiotsimine enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist kohustuslik. Ka on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik (§ 31 lg 1). Isikul ei lubata vanglasse siseneda keelatud esemetega või kui isik keeldub läbiotsimisest (§ 31 lg 4). Vanglal ei ole eeltoodust tulenevalt kaalutlusruumi otsustamisel, kas lühi- või pikaajalisele kokkusaamisele saabuv või sealt lahkuv isik või kinnipeetav läbi otsida, küll aga on vanglal kaalutlusruum küsimuses, kuidas ja mil viisil isik läbi otsida. Kui isiku läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha isiku alandamisena või karistamisena.
17.Riigikohus on EIK praktikast lähtudes leidnud, et kinnipeetava puhul toimuvad süstemaatilised lahti riietumisega läbiotsimised, mis ei tugine konkreetsele ohule, s.t ei tulene kinnipeetava käitumisest või erandlikust ohuolukorrast vanglas, on ülemäärsed kontrollimeetmed ja kujutavad endast inimväärikust alandavat kohtlemist (EIÕK art 3) (RKHKo 19.06.2025, 3-22-1384, p-d 26-27 ja neis nimetatud kohtulahendid). Lahti riietumisega läbiotsimist võib samas õigustada vanglale varem teadaolev info, et nt kinnipeetaval on kavatsus kasutada vägivalda, kinnipeetavate käitumine viitab ohule vangla julgeolekule või töö objektilt on tuvastatud keelatud esemete kadumine. Julgeolekukaalutlusel kompamisest intensiivsema astmega läbiotsimine ei saa põhineda abstraktsel ohul, vaid eeldab konkreetset ohtu. Riigikohus on teinud sellest ka järelduse, et asjakohaseid õigusnorme ei saa seetõttu tõlgendada selliselt, et lubatud on sagedased, süstemaatilised ja ilma konkreetse ohuta lahti riietumisega läbiotsimised. Selleks peab esinema konkreetne oht, mis tingib vajaduse otsida kinnipeetav läbi lahti riietumisega (p 29). Kohtupraktikas on leitud, et sama põhimõte kehtib ka kinnipeetavaga kokkusaamisele saabuvate isikute puhul.
18.Seega ei saa asuda seisukohale, et lahti riietumisega läbiotsimisel puuduks õiguslik alus ning sellise viisi kasutamine oleks iseenesest õigusvastane. Küll aga tuleb hinnata konkreetse isiku 4(7)
3-25-1621 läbiotsimisel, kas vangla valitud läbiotsimisviis oli kohane ning proportsionaalne. Seega on lahti riietumisega läbiotsimine lubatav meede, kuid selle meetme kohaldamine ei tohi olla ülemääraselt koormav, tagada tuleb privaatsus ning järgida menetlusnorme, sh seda, et läbiotsimistoimingu viiks läbi samast soost isik(ud).
19.Praegusel juhul peab kohus hindama, kas vangla teostas õigesti oma kaalutlusõigust või kas selline toimimisviis oli kaalutusvigade tõttu õigusvastane. Leian, et vangla on praegusel juhul viidanud kohastele asjaoludele, millest tulenevalt sai järeldada kõnealuse kokkusaamiste puhul kõrgendatud ohu esinemist vanglasse keelatud esemete ja ainete sissetoomiseks.
20.Läbiotsimisviiside puhul saab lähtuvalt nende intensiivsusest eristada põhimõtteliselt kolme viisi. Kõige vähem intensiivne on kinnipeetava läbiotsimine riiete kompamise teel ja suuõõnsuse kontrollimine, kasutades selleks vajadusel ka tehnilisi abivahendeid (nt detektorid, skännerid jms). Sellest intensiivsem meede on kinnipeetava lahti riietumisega läbiotsimine, mille puhul vanglaametnik vaatleb kinnipeetava alasti või osaliselt kaetud keha kinnipeetavat puudutamata. Selline läbiotsimisviis hõlmab ka läbiotsitava poolt teatud asendite võtmist või kehaliigutuste tegemist (kükid, painutused). Seega ei ole alasti kükkide tegemise nõue käsitletav rektaalse läbivaatusena. Kõige intensiivsem ongi rektaalne ja vaginaalne kehaõõnsuste läbiotsimine. Just viimase osas asus Riigikohus otsuses asjas nr 3-19-549 seisukohale, et selle läbiotsimisviisiga kaasnevate põhiõiguste olulise riive tõttu peab seaduses sätestatud seda lubav norm olema sõnaselge. Riigikohus leidis, et VangS § 68 lg 1 ei võimalda isikute kehaõõnsuste kontrolli, sest sedavõrd intensiivselt põhiõigusi riivava meetme lubamiseks peab olema seaduses sõnaselge norm. Nimetatud lahendist ei saa aga teha järeldust, et läbiotsimisviisina on lubatav vaid kõige leebemate mõjudega meetod.
21.Riigikohtu eelnimetatud lahendist nähtub piisava selgusega, et Riigikohus pidas keelatuks üksnes kinnipeetava kehaõõnsuste läbiotsimist, mitte teisi läbiotsimisviise. Nimelt märkis Riigikohus, et lahti riietumisega läbiotsimise kooskõla VangS § 68 lg-ga 1 oli Riigikohus hinnanud haldusasjas nr 3-3-1-32-12 tehtud otsuses, milles leiti, et alasti läbiotsimine on VangS § 68 lg-ga 1 kooskõlas. Silmas tuleb pidada, et erinevalt kehaõõnsuste kontrolli võimaldava läbiotsimisviisi kasutamisega on lahti riietumisega läbiotsimise puhul kinnipeetava eraelu ja füüsilise enesemääramise riive intensiivsus mõnevõrra väiksem, sest läbiotsijal ei ole läbiotsitavaga füüsilist kontakti (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mai 2021. a otsus asjas nr 3-19-549, p 19; vt ka Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2024. a otsus asjas nr 3-23-1964, p 17).
22.Sarnaselt ei ole ka VangS § 37 lg 1 alusel vanglasse siseneva isiku lahti riietumisega läbiotsimine lubamatu. Senine kohtupraktika ei anna seega alust järelduseks, et lahti riietumisega läbiotsimiseks vanglas puudub õiguslik alus ja et juba seetõttu tuleks vangla tegevust pidada 09.11.2023 toimunud läbiotsimisel õigusvastaseks.
23.Vangla on siinsel juhul põhjendanud enam intensiivse läbiotsimisviisi kasutamist sellega, et kompimisega pole võimalik avastada selliseid keelatud esemeid ja aineid, mis on peidetud kehaõõnsustesse. Arvestades seda, et teenistuskoer kaebaja esmasel kontrollil markeeris, oli vanglal põhjendatud kahtlus, et kaebaja esemete hulgas võib olla keelatud ese või aine ning tema täiendavasse kontrolli suunamine oli sellest lähtuvalt asjakohane. Vangla põhjendas põhjalikumat kontrolli ka sellega, et kaebaja külastas kinnipeetavat, kes oli kahtlustatav mh narkokuriteos. Seega tugines vangla toimingu teostamisel asjakohastele kaalutlustele ning vanglal oli õigus kaebaja põhjalikult läbi otsida, sh alasti läbiotsimist tehes. Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et ainult kompimise teel isiku edasine läbiotsimine ei oleks olnud piisavalt efektiivne, et täielikult veenduda keelatud esemete ja ainete puudumises. Kohtupraktikas on kinnistunud põhimõte, et vanglal on kohustus kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist ning tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks. Seega julgeoleku tagamiseks vanglas tuleb välistada ka esmakordsed katsed keelatud esemete eluosakonda toimetamiseks (vt Tartu 5(7)
3-25-1621 Ringkonnakohtu otsuseid asjades nr 3-20-1641, 3-22-2225, 3-22-1382, 3-23-907). Lahti riietumisega läbiotsimine on suunatud legitiimse eesmärgi täitmisele (keelatud esemete ja ainete leidmisele vältimaks nende sattumist eluosakonda), kuid oma intensiivsuselt on tegemist oluliselt ulatuslikumat mõju omava läbiotsimisviisiga, mis ei ole regulaarselt kasutades mõõdukas ehk on ebaproportsionaalne meede.
24.Sellises olukorras on lahti riietumisega läbiotsimine kõige efektiivsem vahend veendumaks, kas isikul on keelatud esemeid või aineid või mitte. Vangla on kontrollitud keskkond, mistõttu ei saa vanglat külastav isik eeldada, et teda kunagi lahti riietumisega läbiotsimisviisi kasutades läbi ei otsita. Arvestades, et kaebaja suhtes oli tekkinud esmase läbiotsimismeetodi kasutamise järgselt kõrgendatud kahtlus, et tema juures võib olla keelatud esemeid või aineid, ning külastatav isik viibis vahi all mh süüdistatuna narkokuriteos, siis oli tema suhtes lahti riietumisega läbiotsimisviisi kasutamine põhjendatud ning proportsionaalne.
25.Vastustaja on praegusel juhul selgitanud, et tegemist polnud süstemaatilise läbiotsimisega, vaid pärast pääsla läbimist kontrollis kaebajat vangla teenistuskoer, kes kaebaja markeeris. Kuna vanglal tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebajal võivad kaasas olla keelatud esemed/ained, teostati järgmisena täielik läbiotsimine. Vangla lähtus põhjalikuma läbiotsimise kasuks otsustades ka sellest, et kaebaja külastas oma elukaaslast, kes kokkusaamise toimumise ajal oli vahistatud ka narkokuriteo tõttu.
26.Kaebaja heidab vanglale ette, et tema alasti läbiotsimine ei toimunud kahes osas (eraldi ülakeha ja alakeha), vaid ta pidi täielikult alati olles ootama seni, kuni tema asjad on põhjalikult läbi otsitud. Oma väidete kinnituseks ei ole kaebaja esitanud aga ühtegi tõendit.
27.Kuna vangla vastusest (dtl 40-42) nähtub, et ka vanglal ei ole enam võimalik tõendada 2023. aastal toimunud läbiotsimise üksikasju, st toimingud ei olnud dokumenteeritud või ei ole dokumentatsioon säilinud, siis praeguses olukorras peab kohus lahendama vaidluse menetlusosaliste ütlustest lähtudes. Kohus peab hindama, kas alasti läbi otsimised toimusid kaebaja või vastustaja kirjeldatud viisil.
28.Vastustaja märgib oma vastuses, et vangla muutis (täielike) läbiotsimiste praktikat juba 2022. aasta lõpus (st peale eespool viidatud Riigikohtu otsust) (dtl 41). Alates sellest ajast teostatakse täielikke läbiotsimisi üksnes põhjendatud kahtluse korral, näiteks kui kehaskänner ja/või teenistuskoer on kokkusaajal tuvastanud potentsiaalsete keelatud esemete/ainete olemasolu. Seejuures on täielik läbiotsimine korraldatud viisil, mis tagab privaatsuse ja austab inimväärikust. Kokkusaajale selgitatakse enne lahti riietumisega läbiotsimist täpset läbiotsimise protsessi. Läbiotsimisi teostatakse kahes osas ehk üla- ja alakeha korraga paljastamist kokkusaajatelt ei nõuta. Võib küll juhtuda, et võõras keskkonnas kerkivad kokkusaajal üles erinevad negatiivsed emotsioonid, mistõttu ei kuule läbiotsitav ametniku korraldusi ja võtab kiiresti korraga kõik riided seljast maha, kuid vangla ei nõua kõikide riiete eemaldamist üheaegselt. Kokkusaaja täieliku läbiotsimisega tegeleb üks ametnik, kes on läbiotsitavaga samast soost. Ruumis võib viibida ka teine ametnik, kuid privaatsuse säilitamiseks eraldatakse läbiotsitav kardinaga (st teine ametnik läbiotsitava paljast keha ei näe). Pean praegusel juhul vangla poolt antud selgitust usutavaks ning isegi juhul, kui kaebaja selles olukorras ilma otsese sunnita võttis enda täiesti alasti ehk ei kasutanud kahes osas lahti riietumise võimalust, oli vangla kehtestatud korras nähtud ette võimalus kaheosaliseks lahti riietumiseks. Selles ei ole ka vaidlust, et vangla ametnikud olid samast soost ning minu hinnangul ei saanud ka võimalik täielik alastus praegusel juhul tekitada kaebajale kirjeldatud hingelisi läbielamisi.
29.Eelnevat arvestades leian, et vangla tegevus ei olnud 09.11.2023 kaebajat läbi otsides õigusvastane. Kuna puudub õigusvastane tegu, puudub ka alus kahjunõude rahuldamiseks. Seega jätan kaebuse rahuldamata. 6(7)
3-25-1621 Menetluskulud
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tallina Vangla ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Nimede tähemärgiga asendamine
31.Avaldatavas kohtulahendis asendada kaebaja ja külastatud kinnipeetava nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.