Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.05.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2616
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 3500 eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Y Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.08.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.06.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-21-2616
3-21-2616 Provision L3“, mis tuvastab inimese kehale peidetud esemed mõõtmetega 3–5 mm ja nende täpse asukoha. Kaebajale tundub seetõttu lahtiriietumisega läbiotsimine ebaproportsionaalse meetmena. Alates kohtule kaebuse esitamisest on toimunud läbiotsimised 09.12.2021, 03.03.2022, 05.04.2022, 14.06.2022 ja 30.06.2022. Seejuures 05.04.2022 sundis vangla kaebajat mitu korda kükitama.
3-21-2616 õigustada üksnes üldiste vangla julgeolekukorralduslike argumentidega. Ka lahtiriietumisega läbiotsimisel ei ole võimalik sajaprotsendiliselt välistada keelatud esemete toimetamist vanglasse (nt kehaõõnsustes). Seega ei ole tõsiselt võetav vastustaja väide, et vaid lahtiriietumisega läbiotsimine on vahendiks, et hoida ära keelatud esemete sattumine vanglasse. Alaealise kokkusaaja jaoks on vangla keskkond juba iseenesest võõras ning hirmutav. Kui alaealine kokkusaaja peab lisaks sellele võõra isiku juuresolekul lahti riietuma, on see sündmus vähemalt teatud negatiivse mõjuga inimese psüühikale. Samuti on vangla tõdenud, et tulenevalt kohtupraktika juhistest (seoses otsuse nr 3-21-161 jõustumisega) muudetakse alates 2022. a augustist alla 17-aastaste külastajate osas läbiotsimise praktikat: nende puhul ei teosta vangla enam täielikku läbiotsimist (v.a põhjendatud kahtluse korral). Läbiotsimise viisi valikul tuleb hinnata asjaolusid koosmõjus muude teguritega, sh kui tõenäoline on, et alaealine kaebaja, kellelt ei ole korduvate (lahtiriietumisega) läbiotsimiste käigus keelatud esemeid leitud, kelle osas keelatud esemete vanglasse toimetamise soovi osas igasugused viited puuduvad, hakkab keelatud esemeid kokkusaamisele saabudes enda keha küljes peitma. Seejuures on vastustajal alati võimalik rakendada alaealist külastajat vähem riivavaid viise (nt kompamine koos teenistuskoera kasutamisega, metallidetektor, kehaskänner jmt) ning kui selle käigus tekib põhjendatud kahtlus, et külastajal võib olla keelatud esemeid peidetud, mida muud vahendid ei suuda tuvastada, teostada ultima ratio vahendina lahtiriietumisega läbiotsimine. Vangla selgitas, et igal juhul on suur oht keelatud esemete peitmiseks ning nende toimetamiseks vanglasse, sõltumata külastaja isikust. Seega ei nähtu, et vastustaja üleüldse rakendaks läbiotsimise viisi valikul kaalutlusõigust. Lisaks tuleb kinnipeetav enne ja pärast kokkusaamist läbi otsida (määrus nr 44 § 32 punkt 2). See aitab vähendada ohtu, et kokkusaamise käigus võiks kinnipeetavale toimetatud keelatud esemed jõuda vangla eluosakonda. Eelnevast nähtub, et vastustaja ei kaalunud kaebaja suhtes 04.08.2020, 10.09.2020, 22.07.2021, 05.08.2021 ja 07.10.2021 lahtiriietumisega läbiotsimise teostamisel muude, vähem riivavate läbiotsimismeetmete kasutamise võimalikkust, vajalikkust ja tõhusust. Kaebaja igakordne lahtiriietumisega läbiotsimine oli ebaproportsionaalne ning põhjendamatu, arvestades alaealise kaebaja õiguste riivet. Seega tegutses vastustaja 04.08.2020, 10.09.2020, 22.07.2021, 05.08.2021 ja 07.10.2021 õigusvastaselt. Mittevaralise kahju tekkimist seoses õigusvastase toiminguga saab eeldada: võõras keskkonnas võõra isiku juuresolekul alasti võtmine riivab ulatuslikult isiku enesemääramisõigust. Riive intensiivsust suurendab asjaolu, et kaebaja näol on tegemist alaealisega, kelle puhul saab eeldada, et tema privaatsfääri sekkumine on üldjuhul märgatavalt traumeerivam kui täiskasvanu puhul. Lisaks tuleb arvestada keskkonda, kus läbiotsimine teostati. Hoolimata pikaajalisele kokkusaamisele saabuvate külastajate jaoks teatud tingimuste loomisest, ei saa mööda vaadata asjaolust, et vangla keskkond üleüldiselt mõjub väljastpoolt vanglat tulnutele rusuvalt. Alaealiste jaoks võib üksnes vanglas oleva lähedase külastamine olla vaimselt keeruline ning segadust tekitav. Seega saab eeldada, et (lahtiriietumisega) läbiotsimisega kaasnev täiendav riive nende privaatsfäärile on olulise mõjuga ning potentsiaalselt hingelisi läbielamisi põhjustav. Kaebajal (või tema lapsevanemal) on õigus keelduda läbiotsimisest. Samas kaasneb sellega vanglaametniku õigus keelduda külastaja vangla territooriumile lubamisest. Seega, kuigi vastustaja ametnikud ei sundinud kaebajat läbiotsimisprotseduuri läbima (sh lahti riietuma), siis keeldumise korral tähendanuks see pikaajalisele kokkusaamisele mitte lubamist. Alternatiivsed suhtlemisvõimalused (lühiajaline kokkusaamine, suhtlus kirja või telefoni teel) ei asenda 4(7)
3-21-2616 pikaajalist kokkusaamist lapse ja tema vanglas viibiva vanema vahel. Seetõttu ei saa kaebajale ette heita, et ta oleks võinud alasti läbiotsimisest keelduda ning seega kahju tekkimist vältida. Kaebaja isa esitas vastustajale 28.09.2020 taotluse, et tema tütre suhtes lõpetataks pikaajalisele kokkusaamisele eelnevalt inimväärikust alandavate läbiotsimismeetmete kasutamine (alasti läbiotsimine). Vastustaja jättis taotluse 04.11.2020 rahuldamata, leides, et kui vangla jätaks lapsed läbi otsimata, võib see kaasa tuua soovi üritada nende vahendusel toimetada keelatud esemeid vanglasse, seega on pikaajalise kokkusaamise eel lapsele teostatav lahti riietumisega läbiotsimine vangla julgeolekukaalutlustel põhjendatud ja vajalik. Seega on kaebaja isa kaebaja nimel kasutanud kahjunõude esitamisele eelnevalt muid õiguskaitsevahendeid kaebaja õiguste rikkumise lõpetamiseks. Kaebaja taotleb kahjuhüvitist 3500 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kahjuhüvitise summa põhjendatud, arvestades kaebaja enesemääramisõiguse rikkumise intensiivsust (alasti läbiotsimine), kaebaja alaealisust (vaidlusaluste läbiotsimiste ajal 8-9 aastane) ning lahti riietumisega läbiotsimiste episoodide arvu (kokku 5). Kahjuhüvitise suuruse põhjendatust toetab läbiotsimisega seonduv mittevaralise kahjuhüvitise kohta käiv kohtupraktika (vt Tallinna Halduskohtu 17.04.2020 otsus asjas nr 3-19-549, kus õigusvastaselt teostatud kehaõõnsuste läbiotsimise tulemusena mõistis kohus kaebajale hüvitiseks 1600 eurot). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5(7)
3-21-2616
3-21-2616
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.