X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses läbiotsimisega
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. augustil 2025 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X (kaebaja) esitas 8. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2500 eurot. Kaebaja hinnangul tekitas vastustaja
26.oktoobril 2023, mil kaebaja soovis osaleda kokkusaamisel oma abikaasaga, tema suhtes lahti riietumisega läbiotsimist kohaldades mittevaralist kahju, sest toiming oli inimväärikust
3-23-2513 alandav ja eraelu puutumatust rikkuv ning seeläbi vastuolus Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklitega 3 ja 8.
2.Tartu Halduskohus jättis 10. novembri 2023. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja täiendava riigilõivu summas 45 eurot tasumiseks. Pärast täiendava riigilõivu tasumist võttis Tartu Halduskohus 20. novembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
3.Vastustaja esitas 5. jaanuaril 2024 vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 17. jaanuaril 2024 täiendavad seisukohad.
5.Tartu Halduskohus määras 19. veebruari 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
6.1.Pärast tavapäraste läbiotsimismeetodite rakendamist 26. oktoobril 2023 kasutati kaebaja suhtes lahti riietumisega läbiotsimisviisi, mille raames midagi ei leitud. Kaebaja hinnangul oli tema läbiotsimine vangla valitud viisil õigusvastane ja sellega alandati põhjendamatult tema inimväärikust ja rikuti eraelu puutumatust. Kaebaja palub kohtul anda hinnang, kas justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VskE) § 37 lg 2, mille sõnastusest tulenevalt hõlmab kokkusaamisele tulija läbiotsimine igakordset alasti läbiotsimist, on vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 11 ja 18.
6.2.Tartu Vangla eksitab vastuses kaebusele asjasse mittepuutuvat teavet esitades kohut. Selline lahti riietumisega läbiotsimisviis ei vasta EIÕK ja Mandela reeglites sätestatud tingimustele. Vastustaja seisukoht etapiviisilisest läbiotsimisest ei vasta tõele, sest kaebajal kästi võtta end täiesti alasti. Vaba kodaniku allutamine sellisele läbiotsimisviisile on igal juhul tema põhiõigusi rikkuv. Vangla direktori haldusaktidega, sh konkreetse vangla kodukorraga ei saa isiku õigusi riivavate toimingute tegemise aluseid laiendada või neid luua. Seaduses ei ole alust sellise läbiotsimisviisi rakendamiseks.
6.3.Ka 28. novembril 2023 rakendati kaebaja suhtes uuesti lahti riietumisega läbiotsimisviisi. Kaebaja kavatseb 28. detsembri 2023. a läbiotsimisega seoses esitada eraldi kahjunõude pärast õiguskantslerilt seisukoha saamist.
7.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
7.1.Kuna keelatud ainete ja esemete vanglasse sattumine võib olla suureks ohuks paljudele kinnipeetavatele, siis tuleb meetme valikul ja selle proportsionaalsuse hindamisel arvestada, et ainete ja esemete sattumine vanglasse võib kaasa tuua tervisekahju paljudele või mõnel juhul isegi ohustada inimelu. Läbiotsimisega püütakse muuhulgas vältida olukordi, kus kokkusaaja ja kinnipeetav kokkusaamise ajal asju üksteisele üle annavad.
7.2.Lahti riietumisega läbiotsimine on üks läbiotsimisviise, millel on õiguslik alus (esmajoones vangistusseaduse (VangS) § 27 lg 1). Kuigi seadus ei viita konkreetselt lahti riietumisega läbiotsimisele, ei tähenda see, et vanglal puuduks õigus sellisel viisil läbiotsimist teha. Läbiotsimine kui toiming on tegevus, mille käigus kontrollitakse kokkusaamisele lubatud isikut keelatud esemete ja/või ainete avastamise eesmärgil. Läbiotsimine hõlmab
2
3-23-2513 lubatava meetmena ka lahti riietumisega läbiotsimisviisi kasutamise. Ka kohtupraktikas on seda tunnustatud. Teiste alternatiivsete meetmete (teenistuskoer, metalliotsija, kompamine, kehaskänner) rakendamine ei pruugi olla piisavalt tõhus, mistõttu on lahti riietumisega kontroll vajalik. Lahti riietumisega kontroll on seni ainus piisavalt usaldusväärne viis peidetud esemete avastamiseks.
7.3.Kaebaja suhtes teostatud läbiotsimine oli õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne meede vangla turvalisuse tagamiseks. Kaebaja käis 2023. aastal vanglas kokkusaamisel kolmel korral (2. septembril, 26. oktoobril ja 28. novembril), millest kahel juhul (26. oktoobril ja 28. novembril) andis kehaskänner häire, misjärel teostati põhjalikum läbiotsimine koos lahti riietumisega. 26. oktoobril 2023 toimunud kokkusaamise eel ilmnes kehaskänneri häire alusel viide võimalikule keelatud esemele, misjärel teostati lahti riietumisega läbiotsimine. Seega ei kohaldatud kaebajale rutiinselt lahti riietumisega läbiotsimist, vaid kehaskänneri häire tõttu oli vajalik intensiivsem sekkumine ja efektiivsema meetme kohaldamine, sest oli tekkinud põhjendatud kahtlus keelatud eseme omamise osas. Selliste skaneerimissignaalide puhul tehakse sageli kogu keha kontroll, kuna keelatud esemeid võidakse peita mujale kui signaali asukohta. See aitab vältida vanglaametnike eksitamist.
7.4.Kaebaja läbiotsimisel järgiti inimväärikuse austamise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Puuduvad viited ülemäärasele sekkumisele või õiguste põhjendamatule riivele. Läbiotsimine viidi läbi võimalikult privaatselt ning ülemääraselt sekkumata. Kontroll toimus etapiviisiliselt (ülakeha ja seejärel alakeha kontroll). Dokumendiregistri järgi ei ole kaebaja nende läbiotsimiste kohta ametlikku pöördumist esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
8.Vaidluse all on Tartu Vangla tegevuse õiguspärasus seoses 26. oktoobril 2023 kaebaja läbiotsimisega, täpsemalt kasutatud läbiotsimisviisi asjakohasus ja sellega mittevaralise kahju tekitamine. Kuigi kaebaja on kaebuse täienduses viidanud ka 28. novembril 2023 toimunud sarnasele läbiotsimisele, ei ole kaebuse nõudega see toiming hõlmatud, sest kaebaja väitis, et selles osas kavatseb ta esitada hiljem uue kahjunõude. Seega ei hõlma 8. novembril 2023 esitatud kaebus, mille kohus 20. novembril 2023 menetlusse võttis, alusena 28. novembri 2023. a toimingut, vaid kahjunõue on seotud üksnes 26. oktoobril 2023 toimunud läbiotsimisega ja selle väidetava õigusvastasusega. Kaebaja on seisukohal, et selliseks läbiotsimiseks puudus õiguslik alus ning samuti ei olnud see vajalik ning oli ebaproportsionaalne meede vangla julgeoleku tagamiseks. Vastustaja hinnangul on õiguslik alus VangS sätestatud ja teiste õigusaktidega on meetme rakendamist täpsustatud. Kaebajale lahti riietumisega läbiotsimise kohaldamine oli vastustaja hinnangul arvestades konkreetsel päeval esinenud asjaolusid (kehaskänneri häire) põhjendanud, meetme kohaldamisel järgiti läbiotsimise korda, sh privaatsusnõudeid, mistõttu kahjunõude rahuldamiseks alust ei ole. Kohus nõustub praeguses asjas vangla seisukohaga, et õiguslik alus sellise läbiotsimisviisi kasutamiseks on olemas ja konkreetsel juhul ei sekkutud kaebaja põhiõigustesse ülemääraselt.
9.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
3
3-23-2513 kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
10.Vanglas kinnipeetava isikuga kokkusaamisele tuleva isiku läbiotsimist reguleerib VangS § 27 lg 1, mille kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. VangS §-s 26 nimetatud isikute läbiotsimine on lubatud vaid põhjendatud kahtluse korral. Läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. Asjad, mille omamine vanglas on keelatud, võtab vanglateenistus kokkusaamise ajaks ajutisele hoiule. VangS § 27 lg 1 on oma sisult ja detailsuseastmelt samaväärne kinnipeetava läbiotsimist reguleeriva VangS § 68 lg-ga 1. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks mõlemas sättes täpsemalt läbiotsimiste korda ja viisi reguleerida ning on volitanud selle justiitsministrile (VangS § 68 lg 4). Justiitsministri 5. novembril 2011 kehtestatud määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 31 lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Vaidlusaluste läbiotsimiste tegemise ajal kehtinud määruse nr 44 § 32 järgi oli kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik järgmistel juhtudel: 1) vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel; 2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist; 3) objekti läbiotsimise ajal, kui isik viibib objektil; 4) kartserisse paigutamisel ja vanglasisesel saatmisel kartserirežiimil viibimise ajal; 5) vanglasisesel saatmisel, kui kinnipeetava suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid või vahistatu puutub saatmise käigus kokku teises kambris paikneva kinnipeetavaga; 6) üksusest väljapoole saatmisel ning tagasi üksusesse saatmisel juhul, kui kinnipeetav ei olnud kogu saatmise ajal teda saatva vanglaametniku järelevalve all; 7) jalutuskäigule minnes ja jalutuskäigult tulles, kui kinnipeetav puutus teekonnal kokku kinnipeetavaga, kellega tal muul ajal kokkupuuteid ei ole, või kui jalutuskäigule saatmise teekond ja jalutushoov või -boks ei olnud eelnevalt läbi otsitud ja 8) üksusesisesel saatmisel, kui on kokkupuude kinnipeetavaga, kellega muul ajal kokkupuudet ei ole. VskE § 37 lg 2 näeb omakorda ette, et enne ja pärast kokkusaamist otsitakse kinnipeetav läbi, kokkusaaja otsitakse läbi enne kokkusaamist ja põhjendatud vajaduse korral pärast kokkusaamist. Määruse nr 44 läbiotsimist reguleerivas 4. peatükis ei ole detailselt reguleeritud läbiotsimisviise, see on jäetud vangla kaalutlusõiguse raamesse. Eeltoodust ei saa siiski järeldada, et lahti riietumisega läbiotsimiseks puudub õiguslik alus. Tallinna Ringkonnakohus on 28. juuli 2023. a otsuses asjas nr 3-22-311 selgitanud, et põhiseadusvastaseks ei saa pidada seda, et normis, mis lubab kohaldada isiku suhtes läbiotsimist, pole üksikasjalikult sätestatud neid kohti, mida on ametnikul läbiotsimise käigus õigus vaadata. Isiku läbiotsimise meetme olemus juba ise hõlmab endas nt õigust vaadata isiku keha, kehaõõnsuseid, riideid, riietes olevaid või kehal kantavaid asju. Isiku läbiotsimise mõiste on piisavalt selge ja täpne, mõistmaks, mida on ametnikul õigus selle meetme kohaldamisega nõuda. Vanglal on kaalumisruum küsimuses, kuidas ja mil viisil isik läbi otsida. Kui isiku läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha isiku alandamisena või karistamisena. Samuti on lubatav, et teatud nn tüüpolukordades võib läbiotsimine olla kohustuslik. Seega ei saa asuda seisukohale, et lahti riietumisega läbiotsimisel puuduks õiguslik alus ning sellise viisi kasutamine oleks per se õigusvastane, küll aga tuleb hinnata konkreetse isiku läbiotsimisel, kas vangla valitud läbiotsimisviis oli kohane ning proportsionaalne. Kuna üldaktides on lahti riietumisega läbiotsimine lubatav meede, siis ei oma õigusliku aluse osas kaebaja viited Tartu Vangla kodukorrale kui üldkorraldusele selles küsimuses määravat tähendust ning kaebaja kriitika ei muuda asjaolu,
4
3-23-2513 et õiguslik alus sellise läbiotsimisviisi kasutamiseks on õigusaktides olemas. Määruse nr 44 § 31 lg 31 järgi peab vanglateenistuse ametnik isiku, keda on õigus läbi otsida, otsima läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Läbiotsimist peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Seega on lahti riietumisega läbiotsimine lubatav meede, kuid selle meetme kohaldamine ei tohi olla ülemääraselt koormav, tagada tuleb privaatsus ning järgida menetlusnorme, sh seda, et läbiotsimistoimingu viiks läbi samast soost isik(ud).
11.Läbiotsimisviiside puhul saab lähtuvalt nende intensiivsusest eristada põhimõtteliselt kolme viisi. Kõige vähem intensiivne on kinnipeetava läbiotsimine riiete kompamise teel ja suuõõnsuse kontrollimine, kasutades selleks vajadusel ka tehnilisi abivahendeid (nt detektorid, skännerid jms). Sellest intensiivsem meede on kinnipeetava lahti riietumisega läbiotsimine, mille puhul vanglaametnik vaatleb kinnipeetava alasti või osaliselt kaetud keha kinnipeetavat puudutamata. Selline läbiotsimisviis hõlmab ka läbiotsitava poolt teatud asendite võtmist või kehaliigutuste tegemist (kükid, painutused). Seetõttu ei ole näiteks alasti kükkide tegemise nõue käsitletav rektaalse läbivaatusena. Kõige intensiivsem on rektaalne ja vaginaalne kehaõõnsuste läbiotsimine. Just viimase osas asus Riigikohus otsuses asjas nr 319-549 seisukohale, et selle läbiotsimisviisiga kaasnevate põhiõiguste olulise riive tõttu peab seaduses sätestatud seda lubav norm olema sõnaselge. Riigikohus leidis, et VangS § 68 lg 1 ei võimalda isikute kehaõõnsuste kontrolli, sest sedavõrd intensiivselt põhiõigusi riivava meetme lubamiseks peab olema seaduses sõnaselge norm. Nimetatud lahendist ei saa aga teha järeldust, et läbiotsimisviisina on lubatav vaid kõige leebemate mõjudega meetod. Riigikohtu nimetatud lahendist nähtub piisava selgusega, et Riigikohus pidas keelatuks üksnes kinnipeetava kehaõõnsuste läbiotsimist, mitte teisi läbiotsimisviise. Nimelt märkis Riigikohus, et lahti riietumisega läbiotsimise kooskõla VangS § 68 lg-ga 1 oli Riigikohus hinnanud haldusasjas nr 3-3-1-32-12 tehtud otsuses, milles leiti, et alasti läbiotsimine on VangS § 68 lgga 1 kooskõlas ning silmas tuleb pidada, et erinevalt kehaõõnsuste kontrolli võimaldava läbiotsimisviisi kasutamisega on lahti riietumisega läbiotsimise puhul kinnipeetava eraelu ja füüsilise enesemääramise riive intensiivsus mõnevõrra väiksem, sest läbiotsijal ei ole läbiotsitavaga füüsilist kontakti (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mai 2021. a otsus asjas nr 3-19-549, p 19; vt ka Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2024. a otsus asjas nr 3-23-1964, p 17). Sarnaselt ei ole ka VangS § 37 lg 1 alusel vanglasse siseneva isiku lahti riietumisega läbiotsimine lubamatu. Senine kohtupraktika ei anna seega alust järelduseks, et lahti riietumisega läbiotsimiseks vanglas puudub õiguslik alus ja et juba seetõttu tuleks vangla tegevust pidada 26. oktoobril 2023 toimunud läbiotsimisel õigusvastaseks.
12.Kohtupraktikas on kinnistunud põhimõte, et vanglal on kohustus kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist ning tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks. Seega julgeoleku tagamiseks vanglas tuleb välistada ka esmakordsed katsed keelatud esemete eluosakonda toimetamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu otsuseid asjades nr 3-20-1641, 3-22-2225, 3-221382, 3-23-907). Kohus nõustub vastustajaga selles, et ka lahti riietumisega läbiotsimine on suunatud legitiimse eesmärgi täitmisele (keelatud esemete ja ainete leidmisele vältimaks nende sattumist eluosakonda), kuid oma intensiivsuselt on tegemist oluliselt ulatuslikumat mõju omava läbiotsimisviisiga, mis ei ole regulaarselt kasutades mõõdukas ehk on ebaproportsionaalne meede. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 12. detsembri 2024. a otsuses asjas nr 55792/20 (Adamčo vs Slovakki nr 2) ning Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2025. a otsuses asjas nr 3-22-1384 esitatud põhjendusi arvestades saab asuda seisukohale, et lahti riietumisega läbiotsimise aluseks saab olla esmajoones põhjendatud kahtlus keelatud esemete omamise kohta ning oluline on individuaalse hinnangu andmine ning isiku varasema käitumisega arvestamine. Ka varasemas praktikas ei ole EIK üldjuhul ennetava iseloomuga
5
3-23-2513 regulaarselt toimuvaid lahti riietumisega läbiotsimisi pidanud proportsionaalseks juhul, kui vangla piirdub üksnes üldiste viidetega julgeolekuvajadustele osutamata konkreetse isiku puhul põhjendatud kahtluse esinemisele. Kui ametivõimud ei suuda esitada piisavaid ja asjakohaseid põhjendusi lahti riietumisega läbiotsimise vajaduse kohta ning tegemist on süstemaatiliselt kasutatava läbiotsimisviisiga, siis on tegemist ebakohase meetmega (vt nt 11. mai 2023. a otsus nr 11148/18, 13. oktoobri 2022. a otsus nr 60906/16 (Novak vs Poola), 20. oktoobri 2020. a otsus asjas nr 6780/18 ja 30776/18 (Roth vs Saksamaa), 1. juuni 2017. a otsus asjas nr 9635/13 (Dejnek vs Poola), 15. septembri 2015. a otsus asjas nr 14322/12 (Milka vs Poola), 26. septembri 2006. a. otsus 12350/04 (Wainwright vs. Ühendkuningriik)). Eelnimetatud kohtupraktika on kujunenud küll esmajoones kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimise suhtes, kuid need põhimõtted on arvestatavad ka kokkusaamisel osalevate teiste isikute läbiotsimisel. Seega on vanglal kaalutlusõigus läbiotsimise viisi valikul. Kohtupraktikas on lisaks selgitatud, et valik alasti läbiotsimiseks peab põhinema konkreetse külastajaga seotud ohuhinnangul ning see saab põhineda näiteks külalise varasemal käitumisel, vanglale eelnevalt teadaoleval infol ja/või vanglas külastuse eel või selle ajal ilmnenud asjaoludel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 1. novembri 2024. a otsus asjas nr 3-2351, p 11).
13.Kuna vanglal on vangla julgeoleku tagamise eesmärgil vanglasse sisenevate isikute läbiotsimine vajalik ning tal on läbiotsimisviisi valikul kaalutlusõigus, mille raames tuleb arvestada konkreetsest isikust lähtuvat ohuhinnangut, siis ei ole alust pidada VangS ega selle alusel antud määrustes ette nähtud läbiotsimise kohustust põhiseadusvastaseks, sest isiku põhiõigustesse sekkumine on legitiimset eesmärki arvestades proportsionaalne. Samuti ei tulene VangS ega VskE sätetest, et läbiotsimine toimub iga kord just lahti riietumisega läbiotsimisviisi kasutades. Seetõttu on kaebaja viited põhiseaduse ja EIÕK normidega vastuolule ebaõiged.
14.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja otsiti esmalt läbi kehaskänneri abil, mitte ei rakendatud tema suhtes koheselt lahti riietumisega läbiotsimisviisi. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kehaskänner andis kaebaja puhul häire. Seega ei olnud lahti riietumisega läbiotsimise näol antud juhul tegemist mitte vangla standardprotseduuriga, vaid reageeringuga vanglas ilmnenud asjaolule. Nimetatud toimingu järgselt oli vanglal põhjendatud kahtlus, et kaebaja esemete hulgas võib olla keelatud ese või aine ning tema täiendavasse kontrolli suunamine oli sellest lähtuvalt asjakohane. Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et ainult kompimise teel isiku edasine läbiotsimine ei ole piisavalt efektiivne, et täielikult veenduda keelatud esemete ja ainete puudumises. Olukorras, kus kehaskänner on andnud isiku puhul häire, on suurenenud ka kahtlus, et tema esemete hulgas või riiete alla võib olla peidetud keelatud esemeid või aineid. Sellises olukorras on lahti riietumisega läbiotsimine kõige efektiivsem vahend veendumaks, kas isikul on keelatud esemeid või aineid või mitte. Vangla on kontrollitud keskkond, mistõttu ei saa vanglat külastav isik eeldada, et teda kunagi lahti riietumisega läbiotsimisviisi kasutades läbi ei otsita. Arvestades, et kaebaja suhtes oli tekkinud esmase läbiotsimismeetodi kasutamise järgselt kõrgendatud kahtlus, et tema juures võib olla keelatud esemeid või aineid, siis oli tema suhtes lahti riietumisega läbiotsimisviisi kasutamine põhjendatud. Tähelepanuta ei saa jätta ka kaebaja isikut, sest ta on ka ise olnud varasemalt šokivangistuses. Kohus nõustub ka vastustaja osutusega, et kehaskänneri häire puhul on põhjendatud kontrollida isikut põhjalikumalt ja seda terve keha ulatuses, mitte üksnes konkreetse piirkonna osas. Ka seetõttu oli lahti riietumisega läbiotsimisviisi kasutamine sobiv meede.
6
3-23-2513
15.Kaebaja viitab läbiotsimistoimingu tegemisel vanglaametnike väidetavale ebakohasele käitumisele (isik oli täiesti alasti ja vanglaametnikud väidetavalt mõnitasid teda), mis tema hinnangul omab inimväärikust alandavat iseloomu ja on eraelu puutumatust rikkuv. Oma väidete kinnituseks ei ole kaebaja esitanud aga ühtegi tõendit ega piisavalt usutavat selgitust. Üksnes üldsõnaline märge, et tema hinnangul ei toimunud etapiviisilist läbiotsimist nii, et kogu keha ei oleks alasti ning ka viide ebakohasele käitumisele, ei ole vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks piisav. Vangla on välja toonud lahti riietumisega läbiotsimisviisi rakendamisel järgitava korra ning miski kohtule esitatud materjalidest ei kinnita, et seda poleks piisavalt järgitud.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja kahjunõude rahuldamiseks puudub alus, sest vangla tegevus ei olnud 26. oktoobril 2023 kaebajat läbi otsides õigusvastane. Kuna puudub õigusvastane tegu, ei ole alust ka kahjunõude rahuldamiseks. Seega jätab kohus X kaebuse rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tartu Vangla ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kohus otsustas juba kaebuse menetlusse võtmise määruses asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga, mistõttu ei ole praeguse otsuse resolutsioonis vaja seda korrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.