Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Mxxxxx Mxxx (hageja) esitas töövaidluskomisjonile 17.03.2016 avalduse Mixvalue OÜ (kostja) vastu saamata jäänud töötasu (2450 eurot), tööga kindlustamata aja eest töötasu (4200 eurot) ja kasutamata puhkuse hüvitise (460 eurot) nõuetes. Töövaidluskomisjon rahuldas 13.04.2016.a otsusega hageja avalduse osaliselt. Kostja esitas 12.05.2016 kohtule taotluse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule 11.07.2016 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 2450 eurot, töötasu tööga kindlustamata aja eest 4200 eurot ja kasutama puhkuse hüvitise 460 eurot, kokku 7110 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 07.10.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 08.12.2016 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja)töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg 2 p-id 1-3 sätestavad, et tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja

2 (4)

kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi, maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid hageja ja kostja 15.10.2015 tähtajatu töölepingu. Töötasuks lepiti kokku 10 eurot/neto tunnis. Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles alates 17.03.2016. Hageja edastas ülesütlemise avalduse nii tähitud kirja kui ka elektroonsel teel. Hageja avaldusele ei reageerinud. Novembris 2015 töötas hageja kokku 193 tundi, mille eest pidi töötasu saama 1930 eurot, kuid mille kostja jättis hagejale tasumata. 01.-07.12.2015 töötas hageja 52 tundi, mille eest pidi saama töötasu 520 eurot, kuid mille kostja jättis tasumata. TLS § 35 näeb ette, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Alates 07.12.2015-17.03.2016 kostja hagejat tööga ei kindlustanud, st ei edastanud hagejale korraldusi asuda võimalikele objektidele tööle. Hageja nõuab kostjalt töötasu tööga kindlustamata aja eest 4200 eurot. TLS § 71 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja nõuab kostjalt lisaks kasutamata jäänud puhkuse hüvitist summas 460 eurot (neto) ning kohtu hinnangul on nõue põhjendatud. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 7110 eurot, millest 2450 eurot on saamata jäänud töötasu, 4200 eurot on töötasu tööga kindlustamata aja eest ja 460 eurot on kasutamata põhipuhkuse hüvitis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 432 eurot (koos KM-ga). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Advokaadibüroo LEX Legal OÜ arve õigusabi eest summas 432 eurot (koos KM-ga). Arvest nähtuvalt on õigusabile kulunud 3 tundi tasumääraga 120€/h. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest põhjendatud. Samuti on kohtu hinnangul

3 (4)

põhjendatud tasumäär 120€/h. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 432 eurot, mis on hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.