X kaebus Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tartu linn Kaebuse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.X (kaebaja) esitas 18. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse seonduvalt Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsusega nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ ning Rahandusministeeriumi 15. septembri 2021. a kirjas nr 14-11/5332-114 „Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta“ tema kohta märgituga.
Tartu Halduskohus tagastas 15. detsembri 2021. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustas Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu seoses korterelamu Uus 61 ja sellega analoogse projekti järgi Tartu linnas ehitatud kortermajade korruselisusega, ning Rahandusministeeriumi 15. septembri 2021. a kirja nr 1411/5332-114 menetlusdokumentide hulgast eemaldamiseks või selle kirja muutmiseks kohustamise nõudes. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata.
3-21-2677
3.Kohus võttis 21. veebruari 2022. a määrusega menetlusse X kaebuse Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ tühistamise nõudes. Ajavahemikul 25. veebruar 2022 kuni 4. november 2022 oli haldusasja menetlus peatatud.
4.Kohus eraldas 20. detsembri 2022. a määrusega käesolevast asjast kaebaja nõude Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks Vanemuise tn 1 kinnistu juhtotstarvet puudutavas osas ning liitis eraldatud nõude haldusasjaga nr 3-21-2678. Kaebaja loobus kohtuistungil 21. veebruaril 2023 kaebusest selle nõude osas. Kohtuotsus haldusasjas nr 3-21-2678 jõustus edasi kaebamata 23. mail 2023 Sama määrusega kohustas kohus kaebajat esitama kaebuse ülejäänud osas kaebuse tervikteksti vastavalt kohtumääruse põhjenduste p-le 9 hiljemalt 27. jaanuaril 2023.
5.Kaebaja esitas 27. jaanuaril 2023 kohtule avalduse pealkirjaga „Lühikirjeldus“ (tl 164). Kohus mõistis nimetatud avaldust nii, et kaebaja eesmärgiks haldusasjas nr 3-21-2766 on siiski üksnes üldplaneeringu vaidlustamine osas, mis puudutab kortermaja Uus 61 ja analoogse projektiga korterelamute korruselisust. Kaebaja märkis seejuures, et olukorras, kus ühiskond vananeb, on hoone õige korruselisus seotud liftide paigaldamise võimekusega. Kohus selgitas kaebajale
31.jaanuari 2023. a kirjas, et viidatud osas on kaebus tagastatud ja kohus ei saa haldusasjas nr 3-21-2677 anda hinnangut üldplaneeringu lahendusele, mis puudutab Uus tn 61 ning analoogse projekti järgi ehitatud teiste kortermajade korruselisust. Kaebajal tuli kohtule teatada, kas ta soovib asja edasist menetlemist seoses tema poolt planeerimismenetluses esitatud muude ettepanekute mittearvestamisega. Ühtlasi selgitati kaebajale, et kaebuse varasem tagastamine ei võta küll õigust pöörduda kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 43 lg 2), kuid uue kaebuse esitamisel oleks see esitatud kohtule ilmselgelt kaebetähtaega ületades.
6.Kaebaja esitas 10. veebruaril 2023 kohtule avalduse (tl 168), milles väljendas oma tahet järgmiselt: „Rahandusministeeriumi poolt planeerimismenetluses esitatud ettepanekute, millega ei ole arvestatud (nt erinevate sillaühenduste rajamine, erinevate ärihoonete korruselisus, supelranna rajamine, Emajõe äärde mikroelumajade paigaldamine, trammiteede rajamine jne) asja edasist menetlemist, kuna ma pole nende ettepanekute ärakuulamiseks saanud Rahandusministeeriumilt reaalset võimalust“. Lisaks märkis kaebaja, et ta soovib taas esitada kaebuse, mis puudutab kortermaja Uus 61 korruselisust ja sellega analoogse projekti järgi Tartu linnas ehitatud kortermajade korruselisust.
7.Kohus jättis 15. veebruari 2023. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (s.o varasemalt tagastatud nõude, mis puudutas Uus tn 61 ning analoogse projekti järgi ehitatud teiste kortermajade korruselisust taasesitamiseks, uuesti esitamiseks). Määrus jõustus Riigikohtu määrusega 5. septembril 2023.
KOHTU SEISUKOHT
8.Algselt esitatud kaebus on nüüdseks kohtu menetluses veel vaid osas, mis seondub planeerimismenetluses kaebaja esitatud ettepanekute väidetava mittearvestamisega. Ülejäänud nõuete osas on kaebus kas tagastatud või selle menetlus lõpetatud (vt käesoleva kohtumääruse pd 2 ja 4).
9.Kohus leiab, et X kaebus tuleb seni menetluses olevas osas jätta läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3-21-2677
10.Kohus võttis 21. veebruari 2022. a määrusega menetlusse X kaebuse Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks. Kohus märkis määruses, et mõistab kaebust nii, et kaebaja vaidlustab kehtestatud üldplaneeringut avalikes huvides (tl 118-119). Kaebaja ei ole kohtu sellisele tõlgendusele vastuväiteid esitanud.
11.Planeerimisseaduse (PlanS) § 94 sätestab, et igal isikul on õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
12.Kaebaja ei ole kehtestatud planeeringulahenduse puhul (kohtu menetlusse jäänud osas) viidanud oma subjektiivsete õiguste rikkumisele ning kaebust tuleb seega käsitada avalikes huvides esitatud kaebusena. PlanS § 94 võimaldab esitada nn populaarkaebust, andes igaühele õiguse vaidlustada planeeringuotsust viidates selle õigusvastasusele. Riigikohus on ka varem kehtinud planeerimisseaduse alusel märkinud, et populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive ning populaarkaebuses tuleb osutada õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile (vt
10.novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-84-08, p 11).
13.Kohus leiab, et kuigi X kaebust tuleb põhimõtteliselt käsitada avalikes huvides esitatud kaebusena, ei ole kaebaja hoolimata talle korduvalt kohtu poolt antud võimalustele täpsustanud, milles seisneb tema loetletud planeeringulahenduste vastuolu avaliku huviga. Ta on oma avaldustes esitanud vaid lahtise (näitliku) loetelu planeeringus lahendatud küsimustest, mille osas ta leiab, et tema ettepanekud on jäänud menetluses käsitlemata.
13.1.Kohtule 18. novembril 2021 esitatud esialgses kaebuses (tl 1-3p) märkis kaebaja, et ta nõuab riigihaldusministri 15. septembri 2021. a kirja nr 14-11/5332-114 eemaldamist või muutmist Tartu üldplaneeringu menetlusega seotud dokumentide registrist, sest selles sisaldub kaebaja kohta valeväide. Lisaks soovib kaebaja, et korterelamu Uus 61 ja soovitavalt analoogsete projektiga korterelamuid käsitletaks Tartu üldplaneeringus 6-korruselistena. Mõlemal juhul märgib kaebaja, et kui see ei ole võimalik, siis nõuab ta Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ tühistamist ja üldplaneeringu vastavusse viimist tegeliku olukorraga. Milles täpsemalt kehtestatud üldplaneeringu õigusvastasus ja avalike huvide riive seisneb, kaebaja ei selgita. Ka kaebaja täiendavatest selgitustest ei tule välja, miks on kehtestatud üldplaneering vastuolus avalike huvidega. Siinkohal märgib kohus, et kaebaja on avalikke huve silmas pidades viidanud eelkõike Uus 61 kortermaja ja teiste sarnaste kortermajade korruselisusele, kuid nende kortermajade korruselisust puudutavas osas on kaebus tagastatud. Lisaks on avalike huvidega seonduv kaebaja nõue Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks Vanemuise tn 1 kinnistu juhtotstarvet puudutavas osas (ehk Keskpargi hoonestamise küsimuses) käesolevast asjast eraldatud ning on liidetud haldusasjaga nr 3-21-2678, milles 21. aprillil 2023 tehtud kohtuotsus on jõustunud.
13.2.Vastuseks 20. detsembri 2022. a kohtumäärusele, milles kaebajal paluti esitada kaebuse terviktekst, esitas kaebaja 27. jaanuaril 2023 kohtule dokumendi pealkirjaga „Lühikirjeldus“ (tl 164). Sellest dokumendist nähtub taas, et kaebaja põhiline huvi kaebuse esitamisel on olnud Rahandusministeeriumi 15. septembri 2021. a kirja nr 14-11/5332-114 muutmine ja korterelamu Uus 61 ja analoogse projektiga korterelamute korruselisuse muutmine. Tartu Linnavolikogu
7.oktoobri 2021. a otsuse nr 373 tühistamisele viitab kaebaja vaid kui alternatiivsele õiguskaitsevõimalusele. Nagu eelnevalt viidatud, on kaebaja nõuded, mis puudutavad Rahandusministeeriumi 15. septembri 2021. a kirja ja Uus 61 (ja teiste analoogse projektiga kortermajade) korruselisust, asjas jõustunud kohtulahendiga tagastatud. Kohtule 10. veebruaril 2023 esitatud avalduses viitab kaebaja jällegi kortermaja Uus 61 korruselisusele (ja analoogse
3-21-2677
projekti järgi ehitatud kortermajade korruselisusele) ning märgib, et soovib Rahandusministeeriumi poolt planeerimismenetluses esitatud ettepanekute, millega ei ole arvestatud (nt erinevate sillaühenduste rajamine, erinevate ärihoonete korruselisus, supelranna rajamine, Emajõe äärde mikroelumajade paigaldamine, trammiteede rajamine jne), edasist menetlemist, sest ta ei ole nende ettepanekute ärakuulamiseks saanud Rahandusministeeriumilt reaalset võimalust. Kohtu hinnangul on kaebaja poolt käesolevas asjas kohtusse pöördumine ajendatud eelkõige kaebaja pahameelest, et Rahandusministeeriumi 15. septembri 2021. a kirjas nr 14-11/5332-114 märgiti tema kohta, et kaebaja ei ole kirjalikku seisukohta esitanud, ning asjaolust, et kaebaja huviks on Tartus aadressil Uus 61 asuva kortermaja korruste arvu muutmine.
13.3.Kaebaja on küll 24. detsembri 2021. a selgitustes (tl 107-117) toonud välja hulgaliselt üldplaneeringu menetluses esitatud ettepanekuid, märkides, milliste kohta ta ei saanud anda selgitusi, kuid kaebaja ei ole täpsustanud, kuidas on üldplaneeringu sätted, mis praegusel juhul nende ettepanekutega seonduksid, vastuolus avaliku huviga. Kaebaja ei ole väitnud, et tema väidetav ära kuulamata jätmine oleks viinud ebaõige planeeringulahenduseni ning avalike huvide kahjustamiseni. Kaebaja väited ja selgitused viitavad pigem sellele, et tema väidetav ärakuulamata jätmine on rikkunud tema kui menetlusosalise õigusi, kuid eelnev ei saa kohtu hinnangul olla määrav üldplaneeringu lõpplahenduse suhtes. Haldusmenetluse seaduse §-st 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p-st 1 tulenevalt saab vormi- või menetlusnõuete rikkumine viia haldusakti tühistamiseni vaid siis, kui see võis mõjutada asja otsustamist. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et Rahandusministeerium on kaebaja üldplaneeringu menetluses ära kuulanud. Kirjaliku ärakuulamise osas on kaebajale saadetud kirjad 13. augustil 2021 ja 17. augustil 2021 (tl 64, tl 72), määrates vastamise tähtajaks 1. september 2021. Kaebaja on seejärel osalenud konkreetseid teemasid puudutanud suulistel ärakuulamistel 24. augustil 2021 ja 27. augustil 2021 ning saatnud Rahandusministeeriumile 31. augustil 2021 ka kirjaliku seisukoha. Rahandusministeerium on kaebajale ka kinnitanud, et kuigi kirjaliku ärakuulamise vastuskirjas (s.o 15. septembri 2021. a kiri nr 14-11/5332-114) olevast võib jääda mulje, et kaebaja ei ole Rahandusministeeriumile vastanud, siis on ministeerium kaebaja kirjalikult esitatuga tutvunud ning sellega on planeeringu heakskiitja poolt kirjaliku arvamuse andmisel ning samuti üldplaneeringule heakskiidu andmisel arvestatud (tl75). Samuti on Tartu linn vastustajana kaebaja ettepanekud läbi vaadanud ning on neile vastanud (dtl 879-886, dtl 896-898). Seega ei ole kohtu hinnangul ilmselgelt riivatud kaebaja subjektiivseid menetluslikke õigusi. Kaebaja ei ole väitnud vastustaja seisukohtade ebaõigsust ega ole välja toonud ka nende vastuolu avaliku huviga. Ainuüksi kaebaja subjektiivne nägemus linnakeskkonnast ning asjaolu, et vastustaja ei ole tema vastavate ettepanekutega arvestanud või on üksnes osaliselt arvestanud, ei võimalda praegusel juhul järeldada avalike huvide riivet.
14.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et kaebaja ei ole ära näidanud, miks oleks käesoleva kaebuse menetlemine avaliku huvi kaitse aspektist lähtudes vajalik ning milline osa Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsusega nr 373 kehtestatud üldplaneeringust (s.o menetlusse jäänud osas) on õigusvastane, ning mis põhjustel. Kuigi käesolevas kohtumenetluses on kaebaja soostunud tõlgendusega, et kaebus praeguse määrusega lahendatavas osas on esitatud avalikes huvides, märgib kohus, et pole ka ilmnenud kaebaja subjektiivsete menetluslike õiguste riivet, mis võiks anda aluse kahtluseks kaebeõiguse olemasolus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks ning tingiks menetluse jätkamise selles osas. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 1 tuginedes läbi vaatamata.
15.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui HKMS ei sätesta teisiti. HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel kaebuse läbi vaatamata jätmise
3-21-2677
korral ei näe seadus menetluskulude kandmise osas ette erisust ning kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Arvestades HKMS § 104 lg 5 punktis 3 sisalduvat regulatsiooni, ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) tagastamisele ning ka see kulu jääb kaebaja enda kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustajal oleks menetluskulusid tekkinud. Vastustaja võimalikud menetluskulud, kui need on siiski tekkinud, jäävad tema enda kanda.
16.Kaebajal on olnud kohustus tasuda käesolevas asjas riigilõivu kaebuse esitamisel 15 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja haldusasjas nr 3-21-2677 tasunud riigilõivu sellest rohkem (mitmed erinevad ülekanded mitme aasta jooksul). Kaebajal on võimalik esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb ära märkida, millal ja millises summas tasutud riigilõivu(de) tagastamist kaebaja taotleb ja millisele arvelduskontole. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 104 lg-le 81 lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
17.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.