3-21-2678 Päästame Tartu Keskpargi ja Janek Maadi kaebused Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks Vanemuise tn 1 kinnistu juhtotstarbe osas
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende Kaebaja I – Päästame Tartu Keskpargi, seaduslikud esindajad esindajad Anna Aljanaki ja Janek Maat Kaebaja II – Janek Maat Vastustaja – Tartu linn, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Indrek Kukk, Karin Marosov ja Jana Tudelep, volitatud esindajad Anneli Apuhtin ja Indrek Ranniku Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 21. veebruaril 2023
RESOLUTSIOON
Lõpetada menetlus Janek Maadi kaebuse osas. Jätta Päästame Tartu Keskpargi kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Tagastada kaebajale I võõrkeelne dokument „Green infrastructure in urban areas“ (I kd, tl 39-50p)
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. mail 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Tartu Linnavolikogu algatas 13. septembri 2018. a otsusega nr 93 Tartu linna üldplaneeringu koostamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Ajavahemikus 13. juuli 2020-16. august 2020 toimus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek, mille raames esitatud arvamuste ning ettepanekute põhjal koostati dokument „Tartu linna üldplaneeringu eelnõu ettepanekud ja linna seisukohad“. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku raames 20. aprillil 202120. mai 2021 esitatud ettepanekud ja nende kohta kujunenud vastustaja seisukohad on koondatud dokumenti „Tartu linna üldplaneeringu ettepanekud ja linna seisukohad“.
2.Tartu Linnavolikogu kehtestas 7. oktoobri 2021. a otsusega nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ üldplaneeringu 2040+ (edaspidi ka üldplaneering)1.
3.Mittetulundusühingu vormist tegutsev Päästame Tartu Keskpargi esitas Tartu Halduskohtule
18.novembril 2021 kaebuse Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks osas, millega määrati Vanemuise tn 1 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks roheala koos ühiskondliku hoone maa-alaga, kus võib kuni 50% ulatuses sellest kavandada ühiskondliku otstarbega hooneid (registreeritud haldusasjana nr 3-212678). Kaebaja esitas 23. novembril 2021 kaebuse täiendusena pealkirjastatud avalduse nime all (I kd, tl 23) kaebuse täiendavad lisad. Janek Maat esitas samuti Tartu Halduskohtule 18. novembril 2021 kaebuse Tartu Linnavolikogu
7.oktoobri 2021. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks. Kaebusest koos selle täiendamise avalduste ja nende lisadega järeldas kohus, et J. Maat vaidlustas muu hulgas ka Tartu linna üldplaneeringu Vanemuise tn 1 kinnistu juhtotstarvet puudutavas osas (registreeritud haldusasjana nr 3-21-2677).
4.Kohus võttis 8. novembril 2022 Päästame Tartu Keskpargi kaebuse menetlusse (vt ka Riigikohtu
4.novembri 2022. a määrus käesolevas haldusasjas2). Kohus on eelnevalt võtnud 21. veebruari 2022. a määrusega menetlusse Janek Maadi kaebuse haldusasjas nr 3-21-2677. Kohus eraldas 20. detsembri 2022.a määrusega asjas nr 3-21-2677 J. Maadi kaebusest nõude, mis puudutab Vanemuise tn 1 kinnistut, eesmärgiga liita see haldusasja nr 3-21-2678 juurde ning otstarbekuse ja menetlustõhususe põhimõttest lähtudes lahendada mõlemad sama vaidluse eset puudutavad nõuded ühe kohtuasja raames.
5.Kohus määras 11. jaanuari 2023. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil ning vaatas haldusasja nr 3-21-2678 läbi 21. veebruaril 2023 toimunud kohtuistungil. Samal kohtuistungil võttis kohus vastu J. Maadi kaebusest loobumise avalduse (istungil alates 00:06:10).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja Päästame Tartu Keskpargi väidab järgmist.
6.1.Tartu linn on üldplaneeringu protsessis rikkunud Keskpargi osas mitmeid seadusi ja määrusi ning vältinud elanikkonna laialdast kaasamist, levitatud moonutatud infot ja kuritarvitanud kaalutlusõigust. Üldplaneeringusse esitatud ettepanekuid ei arvestatud ning planeering kehtestati ilma nende sisulise menetluseta ega võetud korrakohaselt menetleda linnaelanike nimel esitatud petitsiooni.
6.2.Tartu linn rikkus planeerimisseaduse (PlanS) §-s 8 sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõtet. Üldplaneering ei säilita paljude linnaelanike ettepanekutes märgitud Tartu linna parke ja rohealasid, lubades neis ehitustegevust, mille tagajärjel linnaelanikele olulised pargid või nende osad ning rohealad hävitatakse.
6.3.Tartu linn rikkus PlanS §-s 9 sätestatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet. Suur osa linnaelanike poolt üldplaneeringu menetlemise käigus tehtud ettepanekutest jäeti arvesse võtmata ning neid ei esitatud linnavolikogule. Linnavolikogu tegi oma vaidlustatud otsused osasid linnaelanike ettepanekuid arvestamata.
6.4.Tartu linn rikkus PlanS §-s 12 sätestatud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtet, sest asustuse planeerimisel ei käsitlenud tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja rohealasid, ei arvestanud olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid, samuti ei eelistanud planeerimisel keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi.
6.5.Tartu linn rikkus vaidlustatud üldplaneeringus ka PlanS § 75 lg-s 1 sätestatut ega täitnud kas üldse või täitis puudulikult üldplaneeringu ülesandeid, milleks on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Keskkonnamõju strateegiline hindamisel ei hinnatud üle Keskpargi hoonestamise suurendatud protsenti, vaid kasutati Keskkonnamõju strateegilist hindamist aastast 2017. Üldse ei ole käsitletud Keskpargi ja Holmi pargi hoonestamisega kaasnevat mõju rohevõrgustikule ning selle ala sidususele kaitsealuse Toomemäega.
6.6.Tartu linn rikkus vaidlustatud üldplaneeringus Tartu Agenda 21 punkti 4.1.1, mis väljendab põhimõtet, et hooneid ei plaanita väljakujunenud parkide asemele.
6.7.Tartu linn on linnaelanike, linnas resideeruvate huvikaitseühingute jt huvitatud osapoolte ettepanekuid eirates oluliselt rikkunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-s 23 sätestatud õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Tartlased on üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal, ja ka allkirjastades petitsiooni “Peatada Tartu kesklinna pargi maharaiumine selleks, et ehitada SÜKU”, selgelt väljendanud soovi säilitada Keskpark rohealana, mille menetlemise linnavalitsus lõpetas.
6.8.Linnavalitsus kinnitas kunstimuuseumi, linnaraamatukogu jt osapoolte läbirääkimiste tulemusena 2004. aasta septembris, et loobutakse plaanidest rajada ühishoone parki. Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringus oli Keskpark määratletud tervikuna üldkasutatava haljasalana. Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2016. a otsusega nr 366 kehtestatud Tartu kesklinna üldplaneeringuga nähti ette pargi hoonestamist 8840 m2 ehk 41% ulatuses Keskpargi pindalast (21 400 m2). Tartu Linnavolikogu võttis 15. septembri 2017. a otsusega nr 494 "Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine" Kesklinna üldplaneeringu tervikuna üle kehtestatud üldplaneeringusse, kusjuures Kesklinna puudutavaid ettepanekuid uues üldplaneeringus ei arutatud ega arvestatud.
6.9.Üldplaneeringu avaliku väljapaneku raames tehtud umbes 450 ettepanekust puudutas Keskpargi hoonestamist umbes 150 ja paari üksiku erandiga nõudsid need kõik Keskpargi hoonestamata jätmist ning säilitamist tervikliku pargi ja avaliku haljasalana ja/või puhke-, spordija kultuurirajatise maa-alana. Tartu linn ei ole täitnud linnaelanikele antud lubadusi ja rahvusvahelisi kokkuleppeid ega ole täitnud keskkonnaseadustikus nõutud ettevaatuspõhimõtet, et saada ekspertülevaade keskkonnaseisust ja teha otsuseid, mis säilitavad linnaelanikele tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna. Linna seisukohad avalikus arutelus on arvamuslikud ega ole
3(21)
3-21-2678
põhistatud ekspertteadmisega, mis on vajalik kaalutlusõiguse rakendamisel ja esitatud ettepanekute arutelus.
6.10.Linn on kaalutlusõigust kuritarvitanud ega ole kaalunud piisavalt keskkonda säästvaid alternatiive (Holmi ja Sadama kvartal) sama eesmärgi saavutamiseks, mida soovitakse saavutada Keskpargi hoonestamisega.
6.11.Linn on vältinud laiema elanikkonna arvamuse küsimist Keskpargi kohta ning eiranud erakondade kutset debatile.
6.12.Linn on levitanud moonutatud informatsiooni ehituse ulatuse ja selle kasutusotstarbe osas.
7.Kaebaja Janek Maat esitas väited ja seisukohad seoses Vanemuise tn 1 kinnistuga (Keskpark) haldusasjas nr 3-21-2677, milles taotles samuti Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ (erinevate kaebuses ja täienduses nimetatud osade) tühistamist. Kohus on kaebaja nõude selles osas eraldanud ülejäänud kaebusest ning liitnud käesoleva kaebusega, milles vaidluse ese üldplaneeringu vaidlustamisel on piiritletud Vanemuise tn 1 kinnistuga. Kaebusest ja selle täiendusest koos esitatud lisadega ilmnevad järgmised seisukohad
7.1.Kaebajale ei ole tagatud Rahandusministeeriumi poolt ärakuulamist tema poolt üldplaneeringu menetluses tehtud ja mittearvestatud ettepanekute osas, sh seoses Kesklinna pargi ja sinna kavandatava kultuurikeskuse ehitusega.
7.2.Kaebaja on üldplaneeringu menetluses olnud seisukohal, et linna vastused ettepanekutele ei ole olnud põhjendatud ning südalinna kultuurikeskuse (edaspidi ka SÜKU) jaoks ei ole kaalutud alternatiivseid asukohti (protokoll 27.08.21 kell 14.30-17.99 SÜKU (südalinna Kultuurikeskus) ja Keskpark).
7.3.Kaebaja on üldplaneeringu menetluses teinud järgmised ettepanekud. Säilitada Keskpark (Vanemuise tn 1, KÜ 79507:026:0001) 94% ulatuses rohealana ja määrata pargialale ehitusõigus 6% ulatuses. Ehitusõigusega seotud maa-ala juhtotstarbeks määrata ühiskondliku hoone maa-ala. Eesmärgiks on Keskpargist kesklinna toimimist tugevalt toetava ja vaheldusrikast linnakeskkonda pakkuva esinduspargi kujundamise. Park tuleb rekonstrueerida koos kontakttsoonidega terviklikuks avalikuks ruumiks. Parki näha ette 1-korruselise ehitisena ühes või mitmes mahus kohvik-paviljon, sündmus-paviljon, kõlakoda-lava ja muud parki toetavad ehitised. Parima tulemuse saavutamiseks on vajalik korraldada arhitektuurikonkurss. Keskpargi säilitamise nimel näha ette üldplaneeringus ühiskondliku hoone (SÜKU) asukohaks Holmi kvartal.
8.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.
8.1.Vastustaja pole kaalutlusõigust kuritarvitanud ega jätnud kaalutlusõigust kasutamata. Tartu linnas ei ole alternatiivseid asukohti SÜKU kavandamiseks. Kõnealune kinnistu on ainuke võimalik asukoht Tartu linnas, kuhu soovitud ruumiprogrammi ja otstarbega hoonet on võimalik rajada. Ruumiprogrammi mahukuse tõttu ei ole SÜKU rajamine vastustaja omandis olevale Magistri tn kinnistule võimalik. Teisi SÜKU kavandamiseks sobivaid vastustaja omandis hoonestamata kinnistuid Tartu kesklinnas pole. Kaebajate viidatud Sadama ja Holmi kvartalites asuvad kinnistud on valdavalt era- ja riigi omandis. Sadama kvartali suhtes on kehtestatud detailplaneeringud. Vastustajale kuuluvad Sadama kvartali ääres paiknevad teemaa kinnistud ning kinnistu, millel paikneb oluline avalik objekt – Tartu avaturg. Seetõttu ei saanud vastustaja kaaluda Sadama ja Holmi kvartalit SÜKU alternatiivsete asukohtadena. SÜKU kontseptsioon ja 4(21)
3-21-2678
ruumiprogramm on koostatud tuginedes arvukatele sõltumatutele analüüsidele ning 27 Tartu kultuuriorganisatsiooni, asutuse ja liikumise esindajate ettepanekutele.
8.2.Vastustaja on kaalutlusotsust korduvalt ammendavalt põhjendanud, leides kokkuvõtteks, et kuigi Keskpargi mittehoonestamisega säiliks selle linnalooduskeskkond, toob kinnistu osaline hoonestamine endaga kaasa märkimisväärselt rohkem positiivseid mõjusid erinevates valdkondades. Üldplaneeringu ellu viimisega on lõppkokkuvõttes võimalik Keskpargi ja kinnistu lähiümbruse ökolooglist mitmekesisust suurendada. Ühelt poolt kaalus vastustaja kinnistu hoonestamisega kaasnevat võimalikku negatiivset keskkonnamõju, mis tuleneb kõrghaljastuse osalisest hävimisest. Teiselt poolt aga kinnistu osalise hoonestamisega kaasnevat positiivset mõju avalikkusele ja linnaruumile laiemalt.
8.3.Vastustaja on kaalutlusotsuse tegemisel tuginenud õiguspäraselt varasematele KSH aruannetele ega pidanud vaidlusaluse kinnistu osas algatama uut KSH-d. Tartu linna üldplaneeringu 2040+ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (I kd tl 216-218p) kohaselt ei hinnatud üle 2017. aastal kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu raames läbi viidud KSH tulemusi, kuna ekspertide hinnangul oli 2017. aasta üldplaneeringust möödunud nii vähe aega, et puudus vajadus tulemuste ülehindamiseks.. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 20 lg-st 3 tuleneb hindamise kordamise vältimise põhimõte, mistõttu ei pea keskkonnamõju üle hindama, kui asjaolud või hindamismetoodika ei ole muutunud. Hinnangu sellele, kas mõjusid peaks üle hindama või mitte, annavad KSH aruannet koostavad eksperdid, ning vastustajal ei ole selles küsimuses otsustusõigust. Kaebaja pole toonud esile ühtegi asjaolu ega tõendit, mis viitaks, et uue KSH läbiviimine oli ka sisuliselt vajalik. Kinnistu detailplaneeringu menetluses läbi viidava KSH käigus on võimalik kaaluda võimalusi pargis olevate väärtuslike puude säilitamiseks, keskkonnamõju leevendavate meetmete väljatöötamiseks ja võimalikult väikse jalajälje jätmiseks.
8.4.Vastustaja pole otsuse tegemisel rikkunud elukeskkonna parendamise põhimõtet ega otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtet. Kinnistu osaline hoonestamine on nende põhimõtetega igati kooskõlas. Kesklinna tihendamine ja avalike teenuste kättesaadavaks muutmine südalinnas parandab linna elukeskkonda.
8.5.Vastustaja on tähtaegselt ja nõuetekohaselt vastanud kõigile üldplaneeringu menetluse käigus esitatud ettepanekutele ja seisukohtadele. Kõigi ettepanekutega mittenõustumine ei muuda vaidlustatud üldplaneeringut õigusvastaseks.
8.6.Vastustaja on otsuse p 4 kohaselt andnud Vanemuise tn 1 kinnistu osas põhjendusi nii eelnõu kui ka põhilahenduse avaliku väljapaneku jooksul (vt vastustaja vastuse lisa 2, lk 1).
8.7.Vastustaja lähtus kaalutlusotsuse tegemisel eesmärgist tihendada kesk- ja südalinna ning kontsentreerida teenuseid ning on otsustamisel selgitanud järgmist. SÜKU rajamine Keskpargi alale on otsustatud kehtivate planeeringute ning arengudokumentidega. Hoone rajamine Vanemuise tn 1 kinnistule muudab avalikud kultuuriteenused kättesaadavamaks. Hoonele otsitakse parim võimalik kõiki huvisid arvestav arhitektuuriline lahendus. Hoone kavandamine on kooskõlas KSH aruandes toodud keskkonda puudutavate hinnangutega.
8.8.2022. aastal tellitud Keskpargi analüüsis on leitud, et Keskpargi ning selle lähiümbruse näol on tegu liigiliselt vaese ja elupaigaliselt vähevarieeruva alaga, mille kehva ökoloogilist seisundit võimendab liiga ühetaoline ja elurikkuse soosimiseks sobimatu hooldusrežiim. Kesklinna pargi liigivaesus vaadeldud organismirühmades on seotud pargi kesise ökoloogilise kvaliteediga, mitte selle pindala ega sidususega. Kokkuvõttes ei too Keskpargi hoonestamine analüüsi kohaselt endaga 5(21)
3-21-2678
kaasa linnalooduse hävimist, vaid vastupidi, Keskpargi ökoloogilist mitmekesisust on võimalik oluliselt parandada ja suurendada ning seda ka siis, kui kinnistule rajatakse SÜKU. Täiendavalt hinnatakse Keskpargi hoonestamisega kaasnevaid mõjusid kinnistu detailplaneeringu menetluses ja selle raames algatatud KSH-s.
8.9.Isegi kui otsuse põhjendustes esineks puudujääke, ei mõjutanud see otsust ega muuda lõpptulemust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58).
8.10.Vastustaja ei ole otsuse tegemisel rikkunud kaebaja nimetatud PlanS § 8. See säte ei välista täielikult olemasoleva keskkonna muutmist ning otsus, millega võimaldatakse 50% ulatuses park hoonestada, ei riku iseenesest elukeskkonna parendamise põhimõtet. Vastustaja kaasas puudutatud isikuid üldplaneeringu kehtestamise otsusesse, mis võib kaasa tuua nende elukeskkonna muutmise, ning on vastavat otsust ka motiveerinud. Üldplaneeringu alusel ei saa alustada ehitustegevust, võtta maha puid ega hoonestada Keskparki, vaid õiguse SÜKU-t ehitada annab ehitusseadustiku (EhS) § 38 lg 1 kohaselt ehitusluba, mida saab taotlema hakata alles pärast kinnistu detailplaneeringu kehtestamist. SÜKU rajamine on kooskõlas PlanS §-s 8 sätestatud eesmärkidega, kuna linnaruum muudetakse inimsõbralikumaks ning mitmekesisemaks.
8.11.Kaebaja etteheited PlanS § 12 rikkumisest on üldsõnalised ning põhjendamata. Asjakohased ei ole kaebaja väited, et seos selle põhimõtte rikkumisega ilmneb vanalinna muinsuskaitsealal kolmekorruselise parkimismaja ehitamise lubamises ning Toomemäe kui looduskaitsealuse pargi ökosüsteemiteenuseid pakkuva rohevõrgustiku alale ehitamise lubamises. Kaebaja on praeguses asjas vaidlustanud üldplaneeringu vaid Vanemuise tn 1 juhtotstarbe osas. Ka ainuüksi asjaolu, et Keskpargi juhtotstarve ei võimalda parki 100% ulatuses hoonestada, viitab sellele, et vastustaja on järginud PlanS § 12 lg-s 1 sätestatud nõuet käsitleda ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda tasakaalustatult. Keskpargi ala on ajalooliselt olnud täielikult hoonestatud ning selle osaline taashoonestamine on põhjendatud ka PlanS § 12 lg-st 1 tuleneva otstarbeka, mõistliku ja säästva maakasutuse põhimõtte seisukohast
8.12.Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja üldsõnaline väide, mille kohaselt on vastustaja rikkunud PlanS § 75 lg-s 1 sätestatud rohevõrgu toimimist tagavate tingimuste täpsustamise ning nendest tekkivate kitsenduste määramise ülesannet.
8.13.Üldplaneeringu kohaselt on eesmärkide täitmiseks linnas planeeritud ökoloogiliselt toimiv, sidus ja multifunktsionaalne mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid võimaldav roheline võrgustik. Seejuures on Vanemuise tn 1 kinnistule võimalik kavandada ühiskondliku otstarbega hooneid üksnes 50% ulatuses. PlanS § 75 lg-s 1 on tegemist ülesannete lahtise loeteluga, kuna üldplaneeringud võivad olla oma sisult väga erinevad.
8.14.Üksnes kinnistu juhtotstarbe määratlemisega ei rikuta isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele. KeÜS § 23 lg 4 kohaselt eeldatakse keskkonna mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele, kui on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtust. Juhtotstarbe määramisega ei ületata keskkonna kvaliteedi piirväärtust.
8.15.Juhtotstarbe määratlemine ei ole vähendamist vajav keskkonnahäiring KeÜS § 3 lg 1 mõttes. Järelikult ei ole vastustaja eksinud ka ettevaatuspõhimõtte vastu. Juhtotstarbe määratlemisel ei ole keskkonnahäiringu tekkimine piisavalt tõenäoline, kuna üksnes otsusega kehtestatud üldplaneeringus juhtotstarbe määratlemisega ei ole võimalik puid maha raiuda ning võimalikku keskkonnahäiringut tekitada. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vajalik vastavatest põhimõtetest lähtuda juhtotstarbe kindlaks määramisel. Siiski on seoses SÜKU rajamise plaaniga viidud läbi arvukalt uuringuid ja analüüse. 6(21)
3-21-2678
8.16.Kaebuses viidatud arengudokumendid ja poliitilised kokkulepped ei ole siduvad õigusaktid.
8.17.Vastustaja ei ole rikkunud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet. Üldplaneeringu menetluse käigus esitatakse väga palju ettepanekuid, millest kõiki ei ole võimalik arvestada juba ainuüksi nende vastukäivuse tõttu. Vastustaja on tähtaegselt esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid kaalunud ning võtnud nende osas seisukoha. Kaebaja juhatuse liikmed on osalenud üldplaneeringu menetluses mh on vastustaja esitanud oma seisukoha ka kaebaja juhatuse liikmete (Janek Maat ja Anna Aljanaki) ettepanekutele. Vastustaja on nii üldplaneeringu eelnõu kui põhilahenduse avaliku väljapaneku jooksul vastavas küsimuses arvamuste osas andnud põhjendused kultuurikeskuse asukohavalikule. Arvestamata jäetud ettepanekuid on menetletud vastavalt õigusaktidele. Kohalik omavalitsus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas arvestada ettepanekuga või mitte. Ettepanekutega mittearvestamine ei muuda vaidlustatud üldplaneeringut õigusvastaseks. Vastustaja on seisukohal, et praegusel juhul on kaebaja etteheide avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtte rikkumise kohta alusetu.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebajad on vaidlustanud Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ tühistamisnõudega osas, millega on määratud Vanemuise tn 1 kinnistu maakasutuse juhtotstarve.
10.J. Maadi puhul on kohus asjas nr 3-21-2677 esitatud kaebusest eraldanud 20. detsembri 2022. a määrusega nõude Vanemuise tn 1 kinnistu maakasutuse juhtotstarvet puudutavas osas selle liitmiseks käesoleva kohtuasjaga. Kohus ja vastustaja on J. Maadi kaebust haldusasjas nr 3-212677 mõistnud selliselt, et tema üheks eesmärgiks on vaidlustada üldplaneeringut ka Vanemuise tn 1 kinnistu osas.
10.1.Käesolevas kohtuasjas 21. veebruaril 2023 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja J. Maat täiendavalt enda tahet ja eesmärke Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsuse nr 373 vaidlustamisel haldusasjades nr 3-21-2677 ja 3-21-2678. Kaebaja selgituste kohaselt ei soovi ta füüsilise isikuna vaidlustada kehtestatud üldplaneeringut Kesklinna pargi (Vanemuise tn 1 kinnistu) osas ning on vastavad tõendid esitanud kohtule pigem selleks, et tõendada, millises osas ta on saanud planeeringumenetluses oma arvamust ja seisukohti avaldada. Kaebaja J. Maat kinnitas kohtuistungil, et loobub selles osas kaebusest (kohtuistungil 00:06:10).
10.2.HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Kohus nõustus istungil kaebusest loobumise vastuvõtmisega ning selgitas kaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Kaebaja kinnitas, et mõistab kaebusest loobumise tagajärgi.
10.3.Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks ning ka vastustajal ei olnud vastuväiteid menetluse lõpetamisele (istungil 00:07:57). Kohus lõpetab eelnevat arvestades käesoleva haldusasja menetluse J. Maadi suhtes HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 alusel.
11.Kohus lahendab asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses (HKMS § 2 lg 3 ls 1). Kuna kaebuse nõue on selgelt suunatud üksnes üldplaneeringu tühistamisele Vanemuise tn 1 kinnistu oas, jätab kohus käesolevat kohtuasja lahendades tähelepanuta kaebaja väited muude üldplaneeringuga hõlmatud küsimuste kohta, mis ei puuduta seda kinnistut (sh vanalinna muinsuskaitsealal kolmekorruselise parkimismaja ehitamise lubamises ning Toomemäe kui looduskaitsealuse pargi 7(21)
3-21-2678
ökosüsteemiteenuseid pakkuva rohevõrgustiku alale ehitamise lubamine). Kaebaja ei ole kaebuse selliselt piiritlemisele ka kohtuistungil vastu vaielnud.
12.PlanS §-st 94 tuleneb igaühe õigus pöörduda üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohtupraktika on planeeringuvaidlustes pidanud oluliseks eristada subjektiivsete õiguste kaitseks ja objektiivsele õigusvastasusele tuginedes avalikes huvides esitatud kaebusi (Riigikohtu 19.03.2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-87-11, p 13 ja seal viidatud praktika). Kohus on arvamusel, et praeguses asjas on kaebus esitatud väidetava vastuolu tõttu avalike huvidega. Mittetulundusühinguna tegutseva kaebaja põhikirja3 järgi on tegemist avalikes huvides tegutseva füüsiliste isikute vabatahtliku ühendusega, mille põhieesmärk on tagada Tartu Kesklinna pargi (käesolevas kohtuasjas läbivalt nimetatud ka kui Keskpark) säilimine tervikliku pargi ja avalikult kasutatava rohealana ning esindada selleks linnaelanikke nende ühiste huvide kaitsel. Kaebaja kaitstavad subjektiivsed õigused, mis tema kui juriidilise isiku puhul saaksid olla riivatud, võivad kohtu hinnangul olla vaid menetluslikku laadi. Samas ei pea kohus võimalikuks kaebaja menetluslike õiguste rikkumist planeerimismenetluses põhjusel, et kaebaja ei olnud planeeringu kehtestamise ajal ning sellele eelnevalt õigusvõimeline juriidiline isik (mittetulundusühing asutati
16.novembril 2021 ning kanti registrisse 18. novembril 20214).
13.Planeering on konkreetse maa-ala (planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused (PlanS § 3 lg 1). Üldplaneeringu eesmärk on PlanS § 74 lg 1 kohaselt kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.
14.Praeguses haldusasja vaidluse esemeks on üldplaneering osas, millega määrati Vanemuise tn 1 kinnistu maa-ala maakasutuse juhtotstarve. Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (PlanS § 6 p 9). Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks on üldplaneeringu järgi määratud roheala koos ühiskondliku hoone maa-alaga ning juhtotstarbe kirjelduse kohaselt on tegemist rohealaga, millest kuni 50% ulatuses võib kavandada ühiskondliku otstarbega hooneid (vt üldplaneeringu seletuskirja5 lk 8, samas avanev interaktiivne kaart). Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja on maa-ala juhtotstarbe ja sellel ehitusala ulatuse määramisel õiguspäraselt teostanud kaalutlusõigust ja lähtunud seejuures planeerimismenetluse peamistest põhimõtetest, tagades muu hulgas ka kaebaja kui planeeringumenetluses ettepanekuid esitanud isiku kaasatuse ja nende ettepanekute arvestamise.
15.Käesoleva vaidlusega seotud üldplaneeringu osa on vastustaja käsitlenud planeeringu kehtestamise otsuse põhjenduste p-s 4 järgmiselt: „Linn otsustas muuta üldplaneeringu põhilahendusega antud planeerimistingimusi kesklinna pargi alal sinna südalinna kultuurikeskuse kavandamiseks, määratledes võimaliku ehitusala krundil Vanemuise tn 1 üldisemalt. Linn on nii üldplaneeringu eelnõu kui põhilahenduse avaliku väljapaneku jooksul vastavas küsimuses arvamuste osas andnud põhjendused kultuurikeskuse asukohavalikule ja jääb nende juurde. Linn
on seisukohal, et nii kohalikus, regionaalses kui üleriigilises plaanis on asukohavalikut piisavalt analüüsitud, esitatud kaalutlused on piisavad, et mõista linna tehtud valikut hoone kavandamiseks just Vanemuise tn 1 krundile.“ (I kd, tl 175p).
16.Vastuseks kaebaja etteheitele põhjendamiskohustuse ebapiisava täitmise kohta märgib kohus järgmist. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 1 teises lauses nimetatud viitamise võimalus on mõeldud kasutamiseks olukordades, kus haldusakti motivatsioonis tuleks korrata teistes kättesaadavates dokumentides juba esitatud detailset informatsiooni, mis paisutaks haldusakti motivatsiooni ülemääraseks. Ülemäärane on motivatsioon, mis on näiteks ebaproportsionaalselt mahukas, võrreldes haldusaktis lahendatava küsimuse tähtsuse ja keerukusega. Kui haldusakti motivatsiooni esitamine tervikuna olekski ebaproportsionaalne, tuleb haldusaktis sellele vaatamata ära tuua vähemalt põhimotiivid (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 36). Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku (PlanS § 3 lg 2). Seega tuleb üldplaneeringu põhjendustena käsitada nii üldplaneeringu kehtestamise otsuses ja seletuskirjas kui ka planeeringudokumentides tervikuna kajastatud vastustaja seisukohti. Kohtu hinnangul on vastustaja planeeringu kehtestamise otsuses ja planeeringudokumentides kogumina esitanud mahukad põhjendused, sh üldplaneeringu eelnõu ja põhilahenduse avaliku väljapaneku raames sh Tartu Linnavalitsuse 15. juuni 2021. a korraldus nr 701; 28. juuni 2021. a korraldus nr 752, 13. juuli 2021. a korraldus nr 812; 24. augusti 2021. a korraldus nr 938). Otsus on muuhulgas ulatusliku kaalumisruumiga antud haldusaktile omaselt motiveeritud, sisaldades otsuse tekstis põhikaalutlusi ning viiteid otsustamisel aluseks olnud dokumentidele. Üldplaneeringut vaidlustatud osas ei ole seega põhjust pidada õigusvastaseks põhjendamiskohustuse ebapiisava täitmise argumendile tuginedes. Kohus peab vajalikuks märkida, et nii üldplaneeringu menetluse kronoloogia kui ka menetluse erinevates etappides tehtud otsustused on kajastatud veebilehel https://www.tartu.ee/en/node/8457#Tartu-linna%C3%BCldplaneering. Muu hulgas avanevad viidatud lehelt ka lingid menetluse käigus tehtud ettepanekutele koos vastustaja vastuste ja selgitustega ning ülevaatele linnavalitsuse poolt üldplaneeringusse tehtavatest muudatustest ja täiendustest. Seega ei esine kohtu hinnangul sellist põhjendamiskohustuse rikkumist, mis juba iseenesest võiks kaasa tuua üldplaneeringu vaidlustatud osas tühistamise (HMS § 58; riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1).
17.Kaebaja leiab, et Tartu linn rikkus PlanS §-s 9 sätestatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet. Viidatud sätte kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid (lg 1). Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta (lg 2).
17.1.Vastuseks kaebaja üldisemale etteheitele avalikkuse kaasamata jätmisest ning kaasamisest alles planeeringumenetluse lõppetapis, kus kõik on juba otsustatud (kaebaja väide kohtuistungil alates 01:36:50) märgib kohus, et vaidlusaluse üldplaneeringu menetluses on toimunud avalikkuse kaasamine korduvalt. Seejuures on avalikkuse ettepanekud ja linna vastused neile koondatud kahte mahukasse dokumenti: ajavahemikus 13. juuli 2020-16. august 2020 toimunud üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapaneku tulemusel koostatud „Tartu linna üldplaneeringu eelnõu 9(21)
3-21-2678
ettepanekud ja linna seisukohad“ (vastustaja 07.12.2022 vastuse lisa 1) ning üldplaneeringu avaliku väljapaneku raames 20. aprillil 2021-20. mai 2021 esitatud ettepanekud ja vastustaja seisukohad „Tartu linna üldplaneeringu ettepanekud ja linna seisukohad“ (kaebuse 23. novembri 2021. a täienduse lisa 2, kättesaadav KIS-s dokument 6). Linn on korraldanud ka üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu (vt Tartu linnavalitsuse 15. juuni 2021. a korraldus nr 701; I kd, tl 83).
17.2.Planeeringumenetluses ettepanekuid teinud isikutel on küll subjektiivne õigus nõuda, et nende ettepanekuid menetletaks ja läbi vaadataks, kuid mitte sellele, et kõik nende ettepanekud leiaksid lõpptulemusena väljundi üldplaneeringus. Kuigi kaebaja ei olnud planeeringumenetluse ajal veel õigusvõimeline juriidiline isik, on ühendus nimega „Päästame Tartu Keskpargi“ siiski juba enne tema registrisse kandmist esitanud planeeringumenetluses mitmeid ettepanekuid („Tartu linna üldplaneeringu ettepanekud ja linna seisukohad“6, lk-d 287, 298 ja 368). Ettepanekud puudutavad nii varasemate arengudokumentide arvestamist parkide ja haljasalade säilitamiseks kui ka konkreetsemalt Keskpargi alale kavandatavat kultuurikeskust ning linna muude rohealade säilimist. Kohus leiab, et lisaks ülejäänud avalikkusele on ka kaebaja (esindajad) saanud planeeringumenetluses osaleda ja vaidluse eseme kohta esitada ettepanekuid, mille arvestamise/mittearvestamise kohta on neile ka selgitusi jagatud.
17.3.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja üldplaneeringut menetledes rikkunud PlanS §-s 9 sätestatut. Õigusvastaseks ei saa pidada, kui kõiki planeeringumenetluses tehtud ettepanekuid planeeringulahenduses arvesse ei võeta.
17.4.Dokumendis „Tartu linna üldplaneeringu ettepanekud ja linna seisukohad. Arvamused ja seisukohad“ on välja toodud Päästame Tartu Keskpargi kolm ettepanekut, mille arvestamise kohta on esitatud järgmised seisukohad. Kaebaja 20. mai 2021. a ettepanek (kood 57254) puudutas Tartu Agenda 21 arvestamist või selle eiramise põhjendamist. Vastuseks ettepanekule on vastustaja pidanud vajalikuks selgitada, et tegemist ei ole kehtiva määrusega, vaid esimese taasiseseisvumisaegse Tartu linna strateegilise arengudokumendiga, mille endiselt kehtivaid põhimõtteid on hilisemates arengudokumentides korratud. Volikogu on juba 2017. aastal linna üldplaneeringu ja arengukava menetluses otsustanud, et Tartu Agenda 21 kaotab kehtivuse, kuid sellele vaatamata on säästva arengu põhimõtted olnud aluseks ka üldplaneeringu koostamisel7. Ettepanek (kood 57251) nägi ette loobuda Keskpargi hoonestamisest sinna sobimatu suurehitisega, mis võib enda alla võtta kuni 41% pargipinnast, ning vajadusel lubada hoonestamist parki säästval viisil kuni 10% ulatuses väikeste madalate pargirajatistega, et säilitada ja tihendada linna rohelist sisestruktuuri nagu nõuab üleriigiline planeering Eesti 2030+. Vastustaja on ettepaneku mittearvestamist selgitades märkinud et hoone täpsem asukoht, kuju ja arhitektuurne lahendus leitakse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega ning võistlusala ulatub Küüni tänavast Emajõeni. Võistluse eesmärk on lisaks hoonele leida parimad lahendused ka elurikkama haljastuse kavandamiseks. Vastustaja selgitas ka üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna elavana hoidmine ja linnaruumi jätkusuutlik kasutustja funktsionaalne ning hoonestuslik tihendamine, kusjuures on aruande põhjal haljasalade suurusest olulisem nende kvaliteet – koos südalinna kultuurikeskusega soovitakse suurendada ala elurikkuse osakaalu8.
Jättes arvestamata ettepaneku (kood 57609) loobuda üldplaneeringus kõigist avalikus kasutuses olevate parkide ja rohealade hoonestamisest (sh Keskpark Vanemuise 1 ala), märkis vastustaja kokkuvõtvalt, et linn lähtub ruumilise arengu üldisemate suundumuste määratlemisel kõrgema astme planeeringutest (Eesti 2030+ ja maakonnaplaneeringu põhimõtted), kus on rõhutatud linnade kompaktsuse ja tihendamise vajadust ning Tartu linnakeskuse regionaalset tähendust. Vastustaja selgituste kohaselt väärtustab linn haljastust nii strateegilisel kui ka igapäevasel tasandil, kuid rõhutab ka linna arenguks vajalikku hoonestamist9.
17.5.Planeeringumenetluses osalevate erinevate isikute soovid ja eesmärgid on sageli vastuolulised ning planeeringu kui terviku eesmärki (linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; PlanS § 74 lg 1) arvestades ei ole võimalik kehtestada planeeringut selliselt, et kõik (ka vastuolulised) ettepanekud saaksid planeeringulahenduses võrdväärselt realiseeritud. Kohus nõustub vastustajaga, et ükski kehtiva õiguse norm ei kohusta kohalikku omavalitsust igal juhul arvestama esitatud ettepanekutega. Kohalik omavalitsus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas arvestada ettepanekuga või mitte. Planeerimismenetlusele on omane huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte, st planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas ka erinevaid avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse (PlanS § 10 lg 1). Ettepaneku(te)ga mittearvestamine ei muuda vaidlustatud üldplaneeringut õigusvastaseks (nt Tartu Halduskohtu 31. juuli 2018. a otsus asjas nr 3-17-2085, p 13.1.). Samuti ei saa üldplaneeringut pidada õigusvastaseks vaid põhjusel, et lõpptulemus ei ole kooskõlas kaebajate ettepanekutega ega nägemusega planeeringulahendusest.
18.Kaebaja väitel rikkus Tartu linn PlanS §-s 8 sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõtet, kuna üldplaneering ei säilita paljude linnaelanike ettepanekutes märgitud Tartu linna parke ja rohealasid, lubades neis ehitustegevust, mille tagajärjel linnaelanikele olulised pargid või nende osad ning rohealad hävitatakse. Kaebaja soov käsitleda Tartu rohelasid tervikuna ning näidata parkide ja haljasalade vähendamise mõju komplekssemalt, on mõistetav, kuid kuna kaebaja on kaebuse eseme piiritlenud kitsalt Vanemuise tn 1 kinnistuga, ei analüüsi kohus üldplaneeringut üksikasjalikumalt Tartu linna parkide ja rohealade osas tervikuna.
18.1.PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Ilmselgelt annab sellise planeerimistulemuse saavutamine planeeringu korraldajale ulatusliku kaalumisruumi ja eeldab huvide mitmekülgset kaalumist.
18.2.Vastustaja on vaidlustatud otsuses (p 4) kavandatava südalinna kultuurikeskusega seoses märkinud, et kultuurikeskuse asukohavalikut on analüüsitud nii kohalikus, regionaalses kui üleriigilises plaanis ning et jääb seni esitatud põhjenduste juurde.
18.3.Planeeringu kehtestamise otsusest ja seletuskirjast koostoimes muude planeeringudokumentidega ilmneb erinevate väärtuste ulatuslik kaalumine (sh roheala võimalikult suures ulatuses säilitamine vs kesklinliku elukeskkonna loomine ja linnaruumi tihendamine). Kohtu hinnangul on vastustaja talle omistatud kaalumisruumi kasutades arvestanud erinevate PlanS §-s 8 loetletud väärtustega. Planeeringumenetluse käigust ja dokumentidest ilmneb ulatuslik kaasamine erinevate arvamuste väljaselgitamiseks ja vastandlike huvide väljaselgitamine ja kaalumine. Vastustaja teadvustab kohtu hinnangul, milline mõju on vaidlusalusel kinnistul hoonestuse lubamisel üldplaneeringus kehtestatud mahus ning roheala juhtotstarbega ala
Samas, lk 368 ja 369.
11(21)
3-21-2678
vähendamisel ning on otsustamisel lähtunud rohevõrgustiku säilimise ja rohealade sidususe tagamise laiemast eesmärgist. Kinnistu osas on põhjendusi esitatud nii eelnõu kui ka põhilahenduse avaliku väljapaneku tulemusena. Kokkuvõtvalt on vastustaja tuginenud järgmistele põhjendustele: kesklinna tihendamise näevad ette üldplaneeringust kõrgemal seisvad planeeringud; ühiskondliku hoone rajamine kinnistule toob kaasa aktiivsema kultuurielu kesklinnas; linnaruum muudetakse mitmekesisemaks ja inimsõbralikumaks; eesmärk on lõppkokkuvõttes parandada linna (loodus)keskkonda ning täita strateegiline eesmärk vähendada linnas autoliiklust. Eeltoodu on igati kooskõlas ka üleriigilise planeeringu seisukohtadega, kus muu hulgas on rõhutatud, et linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb säilitada nende kompaktsus ning tihendada sisestruktuuri (üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, lk 1910),
18.4.Kohtu hinnangul ei eelda PlanS §-s 8 nimetatud kriteeriumid (kasutajasõbralik, turvaline, kogukondlikke väärtusi kandev) ilmtingimata, et tegemist oleks maksimaalses ulatuses rohealaga, vaid neid eesmärke on võimalik saavutada ka erinevate väärtuste, sh roheala ja hoonestatuse koosmõjus. Samuti ei välista esteetilise miljöö arendamine ümbrusesse sobituvat hoonestust, mis loob terviku koos haljastusega. Planeeringu korraldajal on nende kriteeriumite kui määratlemata õigusmõistete sisustamisel lai otsustusruum. Vastustaja põhjendustest ilmnevad korduvalt püüdlused luua tasakaal aktiivset tegevust ja kultuurielu pakkuva linnakeskuse ja liigirikka looduskeskkonna vahel. Seejuures on vastustaja korduvalt rõhutanud PlanS § 8 (ja ka § 12) puudutavatele etteheidetele kohtumenetluses vastates, et kesklinna tihendamine ja avalike teenuste kättesaadavaks muutmine südalinnas parandab linna elukeskkonda. Kohus hindab vastavate kaalutluste õiguspärasust allpool. Vastustaja on vaidlusalusele kinnistule südalinna kultuurikeskuse rajamise puhul toonud välja rea eesmärke, mis kohtu hinnangul vastavad PlanS §-s 8 sätestatud põhimõtetele: kaasaegsed tingimused riigile kuuluvale Tartu Kunstimuuseumile ja linna hallatavale linnaraamatukogule ning sündmusruumide kompleks, millega kaasnevad võimalused nii kogude paremaks eksponeerimiseks, huvihariduseks, kõrgetasemeliste külalisnäituste, muusikasündmuste või konverentside korraldamiseks, elukestva õppe edendamiseks. Teisalt on vastustaja rõhutanud kultuurikeskusega seoses uute töökohtade loomist (vastus kaebusele p 7 ja seal viidatud allikas, I kd, tl 165p). Kõiki neid eesmärke saab kohtu hinnangul siduda PlanS §-s 8 loetletud põhimõtetega, mis ilmtingimata ei vastandu keskkonnahoiule ja säästva arengu eesmärkidele. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja üldplaneeringu menetluses ega planeeringut kehtestades eksinud PlanS §-s 8 sätestatud põhimõtete vastu
19.Kaebaja väitel on vastustaja ettepanekuid eirates oluliselt rikkunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-s 23 sätestatud õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. KeÜS § 23 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Kaebaja seostab Kesklinna pargis üldplaneeringujärgset ehitusala suurenemist ning haljastuse võimalikku vähendamist mõjuga linnaelanike puhkamisvõimaluste ahenemisele ning seejuures ka mõjuga vaimsele tervisele. Kaebaja ei ole esitanud argumente ega tõendeid selle kohta, et senise pargiala ehitusala suurendamine varasema kehtiva üldplaneeringuga võrreldes 9% võrra saaks mõjutada linnaelanike tervist ja heaolu sedavõrd, et pidada vastustaja vastavaid kaalutlusi õigusvastaseks. Nagu kohus on eelnevalt ka PlanS §-ga 8 seonduvalt märkinud, ei pruugi heaoluvajadustele vastav keskkond tähendada üksnes rohealade ja haljastuse piisavat ulatust, vaid tegemist on oluliselt komplekssema
mõistega. Kaebaja jätab tähelepanuta, et tervise- ja heaoluvajadused ei pruugi piirduda üksnes võimalusega viibida rohealal. Üldteadaolevalt on nii meditsiinis kui ka ühiskonnas tervikuna järjest enam tähelepanu pööratud vaimse tervise hoidmisele ning vaimse tervise probleemide ennetamisele. Lisaks värskes õhus rohealal aja veetmise võimalustele ei saa kuidagi alatähtsustada erinevaid kultuurisündmusi või kultuurivaldkonna asutustes (sh ka muuseum, raamatukogu, tegeluskeskus vm) ajaveetmise võimalusi, mida toetab arhitektuuriliselt nauditav tänapäevane keskkond koos selle juurde kuuluvate haljastuslahendustega. Tuleb möönda, et heaoluvajadustele vastav keskkond võib erinevatele isikute ja elanike gruppide jaoks omada erinevat tähendust. Sellistele vajadustele vastavad lahendused hõlmavad erinevaid aspekte (sh nt ka läbimõeldud juurdepääsuvõimalusi pakutavatele hüvedele ning keskkonnasäästlikke transpordilahendusi), mille arvestamise olulisust on vastutaja samuti rõhutanud.
20.Kaebaja arvates rikkus Tartu linn ka PlanS §-s 12 sätestatud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtet, sest asustuse planeerimisel ei käsitletud tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja rohealasid, ei arvestanud olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid, samuti ei eelistanud planeerimisel keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi. Viidatud sätte kohaselt peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist (lg 1). Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid (lg 2) ning võimaluse korral tuleb eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist (lg 3). Nagu kohus eelnevalt juba märkis, on vastustaja kaalunud hoonestuse ja looduskeskkonna tasakaalu. PlanS §-st 12 tulenenev tasakaalustatuse nõue ei sea absoluutset prioriteeti roheala säilimisele, vaid sisustab põhimõtte, mille rakendamisel tuleb alati ka lähtuda nii olemasoleva keskkonna kui ka asukoha iseärasustest ja linnakeskkonna vajadustest üldisemalt. Otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamine erineb vaieldamatult kesklinna ning väiksema kasutusintensiivsusega alade kontekstis. Praeguse kohtuasja raames vaieldakse üldplaneeringuga lahendatava küsimuse – kinnistu juhtotstarve – üle. Üldplaneeringule omase üldistusastme puhul ei ole asjakohane arutelu keskkonnasäästlike ja energiatõhusate lahenduste ning taastuvenergia kasutamise üle. Ainuüksi võimalus üldplaneeringu alusel kinnistut hoonestada ei anna alust teha järeldusi, et edaspidine hoonestus ja selle tehnilised lahendused välistaksid keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitusliku lahenduse ning edaspidise keskkonnasõbraliku kasutamise. Mõisted keskkonnasäästlik ja energiatõhus ei samastu ilmtingimata pargi või roheala säilitamisega ega välista iseenesest ehitustegevust, eriti kui sellega koosneb läbimõeldud ning mõjusid tasakaalustav haljastus. Kaebaja põhiväite kohaselt on keskkonnasäästlikkuse ja energiatõhususe küsimused lahendamata. Eeltoodud põhjustel kohus selle väitega ei nõustu. Vaidlusaluse kinnistu hoonestamise ja haljastamise küsimusi ei otsustata detailselt üldplaneeringu raames, vaid hilisemate detailplaneeringu lahenduste ja projekteerimise ning ehitusloa menetluse käigus.
21.Kaebaja arvates rikkus Tartu linn vaidlustatud üldplaneeringut kehtestades ka PlanS § 75 lg-s 1 sätestatut ega täitnud kas üldse või täitis puudulikult üldplaneeringu ülesandeid, milleks on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Kohus peab ka selle väite osas põhjendatuks lähtuda kaebaja enda poolt kaebuse nõudes selgelt väljendatud tahtest piiritleda enda kaebuse nõue Vanemuise tn 1 kinnistuga, mis ei hõlma rohevõrgustikku ega selle toimimise tagamist ulatuslikumalt. Kaebaja väide PlanS § 75 lg 1 puudulikust täitmisest on jäänud ka üldsõnaliseks – kaebaja ei ole välja toonud, milliseid
13(21)
3-21-2678
rohevõrgustiku toimimiseks vajalikke kitsendusi ta silmas peab. Kaebaja põhikirjast ilmneb, et tema tegevus ja huvi on orienteeritud just Tartu Keskpargi säilitamisele. Tartu Linnavolikogu 8. detsembri 2022. a otsusega nr 84 „Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“11, millele vastustaja esindajad viitasid ka kohtuistungil, on nüüdseks leidnud täpsustamist detailplaneeringu menetluse tegevused ning lähteseisukohad. Muu hulgas väärib märkimist, et detailplaneeringu ala hõlmab lisaks Vanemuise tn 1 kinnistule ka nõudeid lähialadele, nt kõrval asuvale Vabaduse pst 1c krundile ehitusõiguse määramisel tuleb arvestada, et tehispindade osakaal ei tohi ületada 1/3 rohealast (p 5.5.). Samuti on detailplaneeringu koostamise üheks lähtekohaks, et haljastuslahendusega tuleb tagada rohevõrgustiku elementide omavaheline sidusus (Toomemägi, Emajõgi, kaldapealsed) ning haljastuslahendus peab arvestama standardikohaseid nõudeid kasvutingimuste tagamiseks. Joonisel tuleb näidata säilitatavad puud koos juurestiku kaitsealaga, võimalikud haljastatavad ja kõrghaljastatavad alad ning planeeringus tuleb sätestada, et likvideeritava kõrghaljastuse osas tuleb leida projekteerimisel lahendused asendusistutuseks (p-d 5.5.2 ja 5.5.3). Kohtu hinnangul ei ole alust vastustajale ette heita PlanS §-de 8, 10, 12 ja § 75 lg 1 rikkumist ja vastavaid diskretsioonivigu olukorras, kus need küsimused lahendatakse märksa täpsema detailsusastmega detailplaneeringu menetluses. Seejuures on avalikkusel, kelle hulka kuulub ka kaebaja ise, võimalus olla neis menetlustes kaasatud ettepanekuid esitades ja aruteludel osaledes. PlanS § 141 kohaselt on igal isikul õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
22.Kaebaja heidab vastustajale ette, et keskkonnamõju strateegiline hindamisel ei hinnatud üle Keskpargi hoonestamist varasemast suuremas ulatuses, vaid kasutati keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemust aastast 2017, ning üldse ei ole planeeringus käsitletud Keskpargi ja Holmi pargi hoonestamisega kaasnevat mõju rohevõrgustikule ning selle ala sidususele kaitsealuse Toomemäega.
22.1.Hinnangu, et KSH-d pole kinnistu juhtotstarbe muutmiseks vaja algatada, andsid vastustaja selgituste kohaselt KSH läbi viinud eksperdid mitte vastustaja (vastus kaebusele p 1.2.1). KSH aruande (vastustaja vastuse lisa 5, KIS-s) kohaselt ei hinnatud üle 2017. aastal kehtestatud Tartu linna asustusüksuse raames läbi viidud KSH tulemusi, kuna ekspertide hinnangul oli 2017. aasta üldplaneeringust möödunud nii vähe aega, et puudus vajadus tulemuste ülehindamiseks (aruande lk-d 5 ja 6). 2017. aasta üldplaneeringu kesklinna puudutavas osas KSH läbi viinud OÜ Hendrikson & Ko, kelle aruande kohaselt ei oma kinnistu osaline hoonestamine olulist negatiivset mõju. Samas on üldistatult välja toodud, et haljasalade pindalalisest rohkusest olulisem on nende kvaliteet nii elurikkuse seisukohalt kui ka puhkealadena KSH aruandes 2017. aasta üldplaneeringu kesklinna puudutavas osas on arvestatud olukorraga, kus uushoonestusõiguse määramisele toimuks Uueturu asumi haljasalade märkimisväärne vähenemine. Keskpargi pindalast kaoks planeeringu tulemusel umbes kolmandik ja Kaubamaja vastas asuv haljasala kaoks täielikult (KSH aruande lk 38). 2017. a üldplaneeringus oli Vanemuise tn 1 kinnistu ehitusala asukoht konkreetselt piiritletud, kuid 2021. a üldplaneeringus otsustas vastustaja määratleda võimaliku ehitusala kinnistul üldisemalt (vt ka vastus kaebusele p 12).
Seejuures väärib ka märkimist, et praeguse kohtuasjas vaidlustatud üldplaneeringu järgi säilib Kaubamaja ja Vanemuise teatrihoone vahele jääv ala haljasalana12. Üldplaneeringu kehtestamisel aluseks võetud KSH aruandes on mööndud uushoonestusõiguse määramise tõttu Uueturu asumi haljasalade märkimisväärset vähenemist, kuid muutunud hoonestusõiguse mõju nende aladel taimestikule ja seeläbi ka loomastikule ei ole siiski suure negatiivse mõjuga, sest tegemist on suhteliselt liigivaeste aladega (KSH aruande lk-d 37 ja 38). Samas on veel märgitud, et kuna Kaubamaja vastas asuva haljasala kõrval on paljude linnaliinibusside peatuspaik ja suure külastatavusega Kaubamaja, on paljude liikide jaoks tegemist nn ökoloogilise lõksuga ning tegemist on näiliselt soodsate elupaikadega, kus aga ala väiksuse või häirimise tõttu pole loomadel ja nende järglastel suurt ellujäämislootust stressi, toidunappuse, isolatsiooni, füüsilise hävitamise või kiskjate tõttu. Keskpargi ala hoonestamise mõju on peetud oluliseks ning selle leevendamise meetmena ette nähtud linnahaljastuse hoolduskavade koostamine haljasala pindala vähenemise kompenseerimiseks ning liigirikkuse suurendamiseks (KSH aruande lk 41, 58). Aruande koostajad on rõhutanud, et haljastuse olemasolu iseenesest ei taga looduslikku mitmekesisust.
22.2.Tartu linna 2017. a üldplaneeringust erinevalt on 2021. a üldplaneeringu järgi Vanemuise tn 1 kinnistu hoonestamine lubatav 9% suuremas ulatuses. Varasemas üldplaneeringu menetluses koostatud KSH aruandest ei järeldu, et sealsed seisukohad hoonestamise ulatuse suurendamise ning haljasala vähendamise mõjude ja nende leevendamise kohta poleks kohaldatavad ka 2021. a üldplaneeringu menetluses.
22.3.Eelpool viidatud Tartu Linnavolikogu 8. detsembri 2022. a otsusega nr 84 otsustati ka algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille tulemustega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel ja sätestada keskkonnatingimusi tagavad nõuded (resolutsiooni p 2). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang muu hulgas juhul, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse infrastruktuuri ehitamist. Vastustaja möönab viidatud otsuses, et tegevuse negatiivset mõju keskkonnale, Tartu linna kliimamuutustega kohanemise võimele ega inimeste tervisele ei saa välistada, kui detailplaneeringu realiseerumine eeldab kesklinnas asuva pargi pindala ja kõrghaljastuse vähendamist. Samas on märgitud, et KSH käigus saab ka kaaluda võimalusi pargis olevate väärtuslike puude säilitamiseks, keskkonnamõju leevendavate meetmete väljatöötamiseks ja võimalikult väikse jalajälje jätmiseks ning KSH tulemusel on võimalik detailplaneeringu koostamisel arvestada keskkonnakaalutlustega.
22.4.Kohus leiab eelnevat arvestades, et üldplaneeringut vaidlusaluses osas ei saa pidada õigusvastaseks põhjusel, et selle menetlemisel ei viidud läbi uut KSH-d.
23.Kaebaja väitel on vastustaja toiminud vastupidiselt enda varasematele lubadustele, mille kohaselt Keskparki ei hoonestata või tehakse seda väiksemas ulatuse kui praegu kehtiv üldplaneering ette näeb. Kaebaja viitab seejuures ka Tartu Agenda 21 punktile 4.1.1, mis väljendab põhimõtet, et hooneid ei plaanita väljakujunenud parkide asemele, ning leiab, et vastustaja on üldplaneeringut kehtestades seda põhimõtet rikkunud. Vastustaja on juba menetluse käigus tehtud ettepanekutele vastates rõhutanud, et tegemist oli soovitusliku arengudokumendiga, kuid on leidnud, et ka üldplaneeringu
https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/uldplaneering2040/uldplaneering_lisa1.pdf, nt lk 128.
15(21)
3-21-2678
kavandamisel ja menetluses ei ole vastustaja kõrvale kaldunud planeerimise ja keskkonnahoiu põhimõtetest. Vastustaja märkis üldplaneeringu avaliku väljapaneku menetluses: „Selgitame, et Tartu Agenda 21 näol ei ole tegu täna kehtiva määrusega. Tartu Agenda 21 oli esimene taasiseseisvumisaegne Tartu linna strateegiline arengudokument. Seoses Tartu liitumisega Alborgi kokkuleppega 1994. aastal võttis linn endale säästva arengu põhimõtteid kajastava pikaajalise arengudokumendi koostamise kohustuse. Kuna need Tartu Agenda 21 põhimõtted, mis ei ole tänaseks oma aktuaalsust kaotanud, on dubleeritud ka hilisemates linna arengudokumentides, millel on ajalised piirid ning mida regulaarselt üle vaadatakse ja kaasajastatakse, siis on volikogu juba 2017. aastal linna üldplaneeringu ja arengukava menetluses otsustanud, et Tartu Agenda 21 kaotab kehtivuse. Sellele vaatamata on säästva arengu põhimõtted olnud aluseks üldplaneeringu koostamisel“13. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja viidatud dokument Tartu Agenda 21 on õiguslikult mittesiduv strateegiline dokument. Teisalt leiab kohus, et ka planeerimisõigusest ei tulene keeldu aja jooksul varasemaid planeerimisotsustusi ümber hinnata ja neid vastavalt vajadusele muuta, kui seejuures järgitakse kehtiva õiguse norme ja üldpõhimõtteid, sh avalikkuse võimalikult ulatuslikku ja sisulist kaasamist
24.Kaebaja heidab vastustajale ette kaalumisvigu otsustades võimaldada Vanemuise tn 1 kinnistu hoonestamist ning teha seda üldplaneeringus lubatud ulatuses. Kaebajal on õigus selles, et kehtiva üldplaneeringu järgi on lubatav hoonestada suurem ala kui oli ette nähtud 2017. a kehtestatud üldplaneeringuga ning 2016. a kehtestatud Tartu kesklinna üldplaneeringuga. Varasemate planeeringute kohaselt kuulus hoonestamisele Keskpargi kogupindalast (21 400 m2) umbes 41% (8840 m2). Varasemaga võrreldes on hoonetusala suurenenud 9% võrra erinevalt varem kehtinud planeeringust. Samas ei ole vaidlusaluse planeeringu järgi lubatava ehitusala asukoht enam kindlaks määratud konkreetselt, vaid ehitusala suurus on määratud suhtarvuga, mida ei tohi ületada. Üldplaneeringu seletuskirjast (lk 9) ilmneb, et vähemalt pool pargiala, mis peab säilima, tuleb rekonstrueerida koos SÜKU rajamisega terviklikuks avalikuks ruumiks. Eesmärk on säilitada võimalikult palju kõrghaljastust, suurendada pargiala ökoloogilist mitmekesisust ning rajada kliimaneutraalne hoone. Sellega seoses valmis 2022. aastal ka vastustaja tellimusel Tartu Kesklinna pargi (Keskpargi) seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüs (I kd, tl 186207p), mille eesmärk on anda ülevaade pargi elurikkuse seisukorrast ning hinnata SÜKU rajamisel tekkivaid võimalikke mõjusid pargi erinevatele otstarvetele. Viidatud analüüsist järeldub muu hulgas ka, et park tervikuna on oma iseloomult võrdlemisi liigivaene ja struktuurilt ühetaoline (aruande osa 2; I kd, tl 191). Analüüsis on antud soovitused ja Keskparki hoonestuse rajamisega kaasnevate mõjude tasakaalustamiseks järgmised võimalikud leevenduslahendused: pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasolevate kõvakattega alade vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamise ning ka mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel; lindude ja selgrootute liigirikkuse soodustamiseks on olulised taimestiku mitmekesisus ja struktuur, linde mitteohustavad arhitektuursed lahendused hoonel, looduslikud või tehisõõnsused puudel ja veesilmad, mitmekesised valgustingimused ning sobilikud pesitsusja varjepaigad; arhitektuurilahendus peab leidma optimaalse võimaluse Kesklinna pargi mürakoormuse oluliseks vähendamiseks, rakendama loodust säästvamaid valguslahendusi ning looma võimalused kuumasaarte tekke ja mõjude kahandamiseks. Analüüsis on esitatud ka võimalused planeeringuala elurikkuse seisundi, sidususe ning loodushüvede pakkumise
parandamiseks ning võimalikud konkreetsemad leevenduslahendused hoonestuse rajamisel. Pakutud lahendused hõlmavad ka Vanemuise tn 1 kinnistuga piirnevaid alasid (nt autode sõiduradade vähendamine Vabaduse pst-l; nn taskupargid Kesklinna Keskuse ja Kaubamaja parkla vahele jääva kiviplatsi sees jm).
25.Kohus nõustub vastustajaga, et kohalikul omavalitsusel on lai kaalutlusõigus otsustamaks, kas avaliku väljapaneku läbinud üldplaneering üldse kehtestada ning kas teha selles vajalikke muudatusi. Vastustaja on kohtumenetluses esmalt selgitanud, et arusaam sellisel kujul kultuurikeskuse vajalikkusest põhineb erinevate kultuuriasutuste ja liikumiste arvamusel ning sõltumatutel analüüsidel, sh on arvesse võetud erinevaid aspekte, mille seas ka parkimisvajaduse analüüs ja muinsuskaitse eritingimused. Vastustaja planeerimismenetluses antud selgituste kohaselt on kinnistu hoonestamiseks mõeldud arhitektuurivõistluse eesmärk lisaks hoonele leida parimad lahendused ka elurikkama haljastuse kavandamiseks, muuta Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdada sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Asukoha valikut selgitades on vastustaja märkinud, et linn on oma ruumilise arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muuhulgas üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise vajadust. Samuti arvestab linn Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtteid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust nii maakonna kui ka Lõuna-Eesti mõõtmes ulatuslikumalt. Kohus on juba eelnevalt välja toonud vastustaja kaalutlused hoonestuse lubamisel ning seejuures keskkonnakaalutlusi muude kesklinna arengu seisukohast oluliste väärtustega kõrvutanud. Kohtu hinnangul on vastustaja piisavalt põhjendatud kaalutluste põhjal hinnanud kultuurikeskuse rajamise positiivseid mõjusid ülekaalukaks, pidamata siiski vähetähtsaks teha seda koos looduskeskkonda maksimaalselt säilitava ja taastavate tegevustega, suurendades elurikkust ja rohealade sidusust.
26.Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud teostamata kaalutlusõiguse kultuurikeskuse alternatiivsete asukohtade väljaselgitamiseks, et vältida pargiala vähendamist. Kaebaja on toonud võimalike alternatiivsete asukohtadena välja Holmi kvartali ning Sadamaraudtee ala. Lisaks on avalikkuse esindajad teinud menetluse käigus ettepanekuid ka muude võimalike asukohtade osas.
26.1.Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas asunud seisukohale, et diskretsiooniotsuse, milleks on vaieldamatult ka üldplaneeringu kehtestamise otsus, põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu peavad otsustuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis endas. Viitamine menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda kohtupraktika kohaselt menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Ka juhul, kui haldusakti motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises, haldusaktis viidatud dokumendis, peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-47-12, p 15 ja seal viidatud praktika).
26.2.Planeeringu kehtestamise otsuses on vastustaja SÜKU asukohavalikut põhjendades esitanud
30.juunil 2021 toimunud planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu kokkuvõtte järgmiselt: „Linn on nii üldplaneeringu eelnõu kui põhilahenduse avaliku väljapaneku jooksul 17(21)
3-21-2678
vastavas küsimuses arvamuste osas andnud põhjendused kultuurikeskuse asukohavalikule ja jääb nende juurde. Linn on seisukohal, et nii kohalikus, regionaalses kui üleriigilises plaanis on asukohavalikut piisavalt analüüsitud, esitatud kaalutlused on piisavad, et mõista linna tehtud valikut hoone kavandamiseks just Vanemuise tn 1 krundile.“ (I kd, tl 175p).
26.3.Vastustaja on üldplaneeringu kehtestamise otsuses viidanud üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku järel laekunud arvamuste osas kujundatud seisukohtadele (Tartu Linnavalitsuse 19. jaanuari 2021. a korraldus nr 72) ning üldplaneeringu lahenduse tutvustamise etapis esitatud arvamuste osas kujundatud seisukohtadele (Tartu Linnavalitsuse 15. juuni 2021. a korraldus nr 701, mida on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28. juuni 2021. a korraldusega nr 752, Tartu Linnavalitsuse 13 juuli 2021. a korraldusega nr 812 ja Tartu Linnavalitsuse 24. augusti 2021. a korraldusega nr 938). Kõik üldplaneeringu kehtestamise otsuses viidatud haldusaktid on leitavad veebilehel https://www.tartu.ee/en/node/8457#Tartu-linna-%C3%BCldplaneering. Korralduste lisana on esitatud eelnõu avaliku väljapaneku ja üldplaneeringu lahenduste tutvustamise etapis esitatud arvamused ning vastustaja seisukohad. Kogu selle materjali mahukuse ning ettepanekute ja seisukohtade rohkuse juures tuleb möönda, et vastustaja seisukohad ja kaalutlused Vanemuise tn 1 hoonestamise, SÜKU asukohavaliku ning alternatiivide kaalumise kohta on viidatud dokumentides kajastatud, kuid puudub süsteemsem kokkuvõtlik ülevaade.
26.4.Vastustaja on kohtumenetluses rõhutanud, et SÜKU asukoht on pikkade arutelude tulemusena juba varem välja valitud ning leidnud kinnitust ka mitmes eelnevalt kehtestatud üldplaneeringus (vastus kaebusele p-d 9-11), mistõttu ei pidanud vastustaja kinnistu juhtotstarbe määramisel kaaluma SÜKU võimalikke alternatiivseid asukohti. Vastuseks eelnõu avaliku väljapaneku ning planeeringu lahenduste tutvustamise käigus tehtud ettepanekutele on vastustaja vastavaid alternatiivseid võimalusi siiski kaalunud ning sobivate alternatiivide puudumist selgitanud. Vastustaja kohtumenetluses esitatud järelduste kohaselt ei olegi aga Tartu kesklinnas kultuurikeskuse jaoks sobivaid muid asukohti.
27.Vastustaja väitel on ta uuringutele tuginedes leidnud, et Vanemuise tn 1 on kultuurikeskuse ainuke võimalik asukoht Tartu linnas, kuhu soovitud ruumiprogrammi ja otstarbega hoonet on võimalik rajada.
27.1.Kohus on veendumusel, et vastustaja järeldused alternatiivsete asukohtade puudumisest on kujunenud juba varasema planeerimismenetluse käigus, mitte aga alles kohtumenetluses. Kui ka vastustaja ei ole esmalt alternatiivseid kaalumist väärivaid asukohti kultuurikeskusele üldse näinud, on ta vähemalt esitanud oma seisukohad planeerimismenetluses laekunud ettepanekute ja arvamuste põhjal.
27.2.Vastustaja selgitab, et ruumiprogrammi mahukusest tulenevalt ei ole keskuse rajamine võimalik vastustaja omandis olevale Magistri tn kinnistule, mis pole selleks piisavalt suur, Magistri tn ja Vabaduse pst vahelisel alale algselt kavandatud raamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone koos juba olemasoleva hoone ärakasutamisega ei ole vastustaja sõnul perspektiivikas, kuna võimalikud brutopinnad ei rahulda mõlema asutuse perspektiivseid vajadusi ning tegemist ei ole samaväärse kohaga kui Vanemuise tn 1 kinnistu (I kd tl 133; vt ka14) ning muid keskuse kavandamiseks sobivaid vastustaja omandis olevaid hoonestamata kinnistuid Tartu kesklinnas pole.
27.3.Kaebaja poolt nimetatud Holmi kvartali moodustavast viiest kinnistust, vaid üks 1843 m2 suurune kinnistu kuulub vastustajale (I kd, tl 215). Holmi kvartalis eraomaniku kinnistul asub meelelahutus- ja konverentsikeskus Atlantis ning kvartali suurim kinnistu on riigi omandis. Seetõttu ei pea vastustaja võimalikuks kaaluda Holmi parki kultuurikeskuse alternatiivse asukohana. Seejuures on vastustaja juhtinud tähelepanu, et ka Holmi kvartal on täna suuremas osas park ning roheala, ning vastustajale on jäänud arusaamatuks, miks peab kaebaja Holmi kvartalit võrdväärseks alternatiiviks ning keskparki Holmi kvartalis asuvast pargist looduslikult väärtuslikumaks. Vastustaja märgib ka asjakohaselt, et mõlema pargi alad on ajalooliselt olnud hoonestatud ning kujunenud linnaparkideks alles pärast hoonestuse hävitamist Teises maailmasõjas. Vastustaja on üldplaneeringu väljapaneku etapis väljendanud, et Holmi kvartali kui pakutud alternatiivse asukoha arendamise eesmärk on ühest küljest hoida ala perimetraalset kõrghaljastust ja päikeseküllast piknikuala jaapani kirsipuude ümber ning laiendada ka tulevikus jõeäärset promenaadi. Täiendavalt on kavandatud segafunktsioonidega hoonestust, millest olulisem on välja tuua erinevaid riigiasutusi ühendav hoone, mille rajamise eesmärk on tulevikus tuua erinevad kodanikele olulised teenused ühte, kättesaadavasse asukohta, kesklinnas 15.
27.4.Muude kaebaja poolt välja toodud võimalike asukohtade osas märgib vastustaja järgmist. Sadama kvartali moodustavad 16 kinnistut, mille omanike seas on nii eraisikud, riik kui ka osaliselt vastustaja (I kd, tl 213), kusjuures kvartali kesksemad kinnistud on kõik kas era- või riigi omandis ning Tartu linnale kuuluvad vaid Sadama kvartali ääres paiknevad teemaa kinnistud ning kinnistu, millel paikneb oluline avalik objekt – Tartu avaturg. Kogu Sadama kvartali ala suhtes kehtivad detailplaneeringud (I kd, tl 214). Ka planeeringu väljapaneku etapis on vastustaja selgitanud, et Sadama kvartali asukoht Turusilla otsas on ettenähtud tervikliku arendusena, kus keskse koha leiab avaturg ning ümberringi on võimalik kavandada kaasaegseid elu- ja ärihooneid. Tegemist on tervikliku visiooniga, mis ootab järkjärgulist elluviimist ning mille osas on juba alustatud planeerimistegevust16. Ettepanekute hulgas nimetatud Väike-Turu 4 kinnistu Turu silla läheduses on vastustaja selgituste kohaselt 1804 m2 suurune kinnistu, mis kuulub Eesti Vabariigile ja kus tegutseb Veeteede Amet. Tegemist ei ole sobiva kinnistuga südalinna kultuurikeskuse kavandamiseks17.
27.5.Muude alternatiivset asukohta pakkuvate ettepanekute kohta on vastustaja selgitanud järgmiselt. Kultuurikeskuse kavandamine Vabaduse puiesteele ei ole linnaehituslikult põhjendatud ning on vastuolus muinsuskaitseala ja kontaktvööndi põhimõtetega väärtustada kujunenud ja säilinud linnaehituslikku struktuuri ja asustusmustrit, sh tänava- ja ehitusjooni18. Välja pakutud hoonestatav ala Vanemuise teatri ja Kaubamaja vahel on vastustaja selgituste kohaselt määratud üldplaneeringus rohealana. Ala hoonestamisest loobuti Kesklinna üldplaneeringu menetluse käigus arutelude tulemusena19. Põllu plats (Haridus- ja Teadusministeeriumi ees) koos ümbritsevate ajalooliste hoonetega (sh mälestistega) moodustab tervikliku linnaehitusliku ansambli ning ala hoonestamisel kaoksid väärtuslikud vaated Matteuse projekteeritud pangahoonele, samuti teistele mälestistele Munga tänaval20.
27.6.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on planeeringumenetluse käigus selgitanud enda seisukohti erinevate avalikkuse kaasamisel väljendatud alternatiivsete SÜKU asukohtade suhtes ning selgitanud, miks tema arvates ei ole need Vanemuise tn 1 kinnistuga võrdväärsed.
Kohtu hinnangul on vastustaja selgitanud piisava põhjalikkusega, miks ta peab Vanemuise tn 1 kinnistut sobivaimaks asukohaks südalinna kultuurikeskusele ning seetõttu ka kinnistu hoonestamist üldplaneeringus lubatavas maksimaalses ulatuses. Samuti seda, miks avalikkuse esindajate pakutud erinevad alternatiivsed asukohad ei ole sobivad kas nende suuruse, maaomandiõiguse küsimuste või juba varasema planeerimistegevusega hõlmatuse tõttu. Vastustaja on välja toonud ka vaidlusaluse ala ajaloolise kasutuse (istungil alates 00:44:09). Vastustaja ei ole seega teinud kohtu hinnangul kaalumisvigu, otsustades üldplaneeringuga Vanemuise tn 1 kinnistu hoonestamise maksimaalses ulatuses, ms võimaldab rajada ühtaegu nii avalikkuse kultuurilisi vajadusi ja avaliku ruumi otstarbeka kasutamise eesmärki, kui ka heaoluvajadustele vastavate rohelade võrgustiku säilimise.
28.Kaebaja on avaldanud ka arvamust, et Keskpargi vähest liigirikkust ja halba ökoloogilist seisundit oleks võimalik erinevate abinõudega parandada ning parki avalikkusele säilitada. Kohtu hinnangul ei ole need parki iseloomustavad tunnused olnud siiski põhjuseks, miks pargiala otsustati osaliselt hoonestada. Kohus on eelnevalt põhjendanud järeldust, et selline otsustus on kujunenud kaalutlusõiguse kasutamise tulemusena. Hinnang pargi seisundile ning erialateadmistel põhinev analüüs on aga näidanud võimalust elurikkust ja liigirohkust parandada ka abinõudega, mis aitavad tasakaalustada pargi pindala vähenemist ja luua linnakeskkond, mis vastab erinevatele heaoluvajadustele.
29.Kaebaja väljendas kohtuistungil arusaama, et ainuvõimalik lahendus SÜKU rajamiseks, arvestades teadaolevat soovitud ruumimahtu, on kogu maksimaalselt lubatud pinda (50% kinnistust) hõlmav risttahukakujuline hoone. Kaebaja on enda väidet soovinud ilmestada vastava maketiga, mida on avalikkusele esitlenud üldplaneeringu menetluse käigus (fotod; I kd, tl 16, 18 ja 19) ning mida tutvustas ka vastavaid selgitusi esitades kohtuistungil (alates 00:18:29). Kaebaja hinnangul ei võimalda sellises mahus ehitis enam parki, vaid üksnes haljastust maja ümber. Kaebaja lähtub seejuures hoone kavandatud mahust, mille Tartu linn on esitanud ettepanekuna Riigikogu kultuurikomisjonile SÜKU kui riiklikult tähtsa kultuuriobjekti osas. Tartu linna ettepanekus Riigikogu kultuurikomisjonile21 on keskuse funktsioone ja väärtusi kirjeldades välja toodud, et ruumide pindala suurusjärk on 22 000 m2, millele lisandub maa-alune parkla. Samas on märgitud, et tegelik hoone paiknemine, funktsionaalne toimimine ja sobivus südalinna lahendatakse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega, mis on nüüdseks ka välja kuulutatud22. Tartu linn on 2. jaanuaril 2023 välja kuulutanud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi eesmärgiga leida südalinna kultuurikeskuse hoone ja väliruumi rajamiseks parim arhitektuurilahendus, mis sobitub etteantud asukohta ja miljöösse ning loob terviku Emajõe-äärse linnaruumiga. Võistlustöö oluliste osadena on võistluse korraldaja rõhutanud muu hulgas järgmisi aspekte: linnaruumi sobivus ja ümbritseva avaliku ruumi terviklikkus, sh sidus liikuvuse ja maastikuarhitektuuri lahendus; Energiatõhusus ja kliimamuutustega arvestamine, keskkonnasäästlikkus ja elurikkus. Samu aspekte ning vajadust vaidlusaluse kinnistu hoonestamise ja haljastuse küsimus lahendada arhitektuurivõistluse teel, on vastustaja rõhutanud läbivalt ka planeerimismenetluse jooksul. Seega ei ole vastustaja lähenemine hoonestuslahendusele ainuvõimalik. Võrreldes varasemate üldplaneeringutega ei näe kehtiv planeering ette ehitusala konkreetset asukohta kinnistul ning nii üldplaneeringu menetluses kui ka sama ala detailplaneeringu menetlust algatades on vastustaja rõhutanud vajadust vaadelda ja planeerida Vanemuise tn 1 kinnistut koostoimes lähialadega ning luua linnaruumiline terviklahendus (vt ka praeguse otsuse põhjenduste p-d 21 ja 25).
Üldplaneering oma üldistuse astme juures ei lahenda ehituslikke ega haljastuse üksikasju. Täpsem kultuurikeskuse asukohavalik toimub ning ehitise kuju, välisilme, sellega kaasnev haljastuslahendus selgub juba edaspidistes haldusmenetlustes (detailplaneerimine, projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlus), milles vastavalt seaduses sätestatud ulatusele on võimalik olla kaasatud kas avalikkusel laiemalt (PlanS § 124-142) ja/või isikutel, kelle õigusi ja kohutusi selline menetlus puudutab (ehitusseadustiku asjakohased sätted).
30.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vastustaja on üldplaneeringus praeguse vaidlusega hõlmatud ala osas õiguspäraselt määranud nii ala maakasutuse juhtotstarbe kui ka sellel lubatava hoonestuse mahu. Vastustaja on õiguspäraselt läbi viinud üldplaneeringu menetluse vastavalt planeerimisseaduse nõuetele ja ruumilise planeerimise põhimõtetele, sh järgides piisaval määral avalikkuse kaasamise nõuet ja võimaldades ka avalikkuse tegeliku osavõtu üldplaneeringu menetlusest. Kohtu hinnangul ei esine menetlus- ega materiaalõiguse normide rikkumist, mis võiks kaasa tuua Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsuse nr 373 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ praeguses haldusasjas vaidlustatud ulatuses tühistamise. Mittetulundusühingu Päästame Tartu Keskpargi kaebus jääb seega rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
31.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud (sh riigilõivu) pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohtuasjas ei ole ilmnenud muude kulude kandmist peale riigilõivude tasumise kaebuste ja esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel. Kuna Päästame Tartu Keskpargi kaebus jääb rahuldamata, jääb tema menetluskulu (tasutud riigilõivud) tema enda kanda.
32.Kaebuste esitamise ajal kehtinud HKMS § 104 lg 6 p 2 kohaselt tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja J. Maat, kelle osas kohus menetluse kaebusest loobumise tõttu praeguses haldusasjas lõpetab, on tasunud kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-21-2677 riigilõivu 15 eurot, mistõttu puudub alus tasutud riigilõivu kaebajale tagastamiseks.
33.Vastustaja lepingulised esindajad on kohtule 21. veebruari 2023. a avalduses teatanud, et ei taotle menetluskulude kindlaksmääramist ja nende hüvitamist kaebaja poolt. Seega jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
34.Kohus tagastab kaebajale võõrkeelse dokumendi „Green infrastructure in urban areas“ (I kd, tl 39-50p). Kaebaja ei esitanud kohtule 11. jaanuari 2023. a kohtumäärusega antud tähtajal dokumendi tõlget. HKMS § 81 lg 4 kohaselt võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata või dokumentaalse tõendi tähelepanuta, kui tõlget kohtu määratud tähtpäevaks ei esitata. Kohtu hinnangul ei ole ka tegemist käesoleva haldusasja lahendamiseks vajaliku tõendiga, vaid linnaplaneerimist puudutava uurimusega, mistõttu tagastab kohus selle võõrkeelse dokumendi HKMS § 62 lg 2 ls 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.