Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. september 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-567
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 9. veebruari 2022. a otsuse nr 7002010031-2 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks vaadata X korduv rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi ja Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11. veebruari 2022. a otsuse nr 7002010032-2 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata Y korduv rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2022. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebajad – X ja Y, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja MS X ja Y apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse menetlusabiga seonduvad kulud riigi kanda ja muud menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-22-567 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanikud X ja Y saabusid Venemaalt Eestisse 07.07.2018 mitmekordsete lühiajaliste ja pikaajaliste viisadega, mis vormistati alates 03.07.2018 ajavahemikuks 06.07.2018–12.04.2020. X ja Y esitasid 11.02.2020 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotlused, mille järgi nad on kodanikuaktivistidest LGBT-perekond, keda on poliitiliste hoiakute ja sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu Venemaal süstemaatiliselt taga kiusatud ning kelle elu on sel põhjusel ohus.
2.PPA ei tunnustanud 12.10.2020 otsusega nr 7002010031-1 Xt ja 12.10.2020 otsusega nr 7002010032-1 Yt rahvusvahelise kaitse saajana, nende taotlused loeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks ja need lükati VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Lisaks tehti Xle ja Yle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1 ja 4 alusel 30-päevase vabatahtliku täitmistähtajaga sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni. Sissesõidukeeldu ei kohaldatud.
3.PPA hindas taotlusi lähtuvalt sotsiaalsesse gruppi kuulumisest, sest taotlejad on LGBTperekond. PPA analüüsis ka võimalikku tagakiusukartust poliitilise meelsuse alusel, kuid jõudis järeldusele, et sel põhjusel ei ole taotlejad Venemaal kiusu kogenud. Taotlejate ütluste kohaselt on neil hirm Venemaa homofoobse ühiskonna ees. Isikute suhe tuli avalikuks juba 1998. aastal, mille järel on neil ette tulnud konflikte. Ehkki X sõnul kardab ta ebaseaduslikku kinnipidamist, piinamist ja sundi enda tõekspidamistest lahti öelda, ei ole sellised asjaolud aset leidnud ja teda ei ole Venemaal karistatud. Ütlustest ei nähtu, et teda kiusataks taga tema poliitilise meelsuse tõttu. Vastupidi, avaldustele on Venemaa ametivõimud reageerinud, sh taotlejatele soodsalt. Y sõnul ei karda ta kedagi ega midagi, v.a hirm X ja koduloomade pärast. Homoseksuaalsus ei ole Venemaal keelatud, kuid 2013. a-l vastu võetud propagandaseadusega on keelatud mittetraditsiooniliste seksuaalsuhete propageerimine, mis on karistatav väärteona, millel on spetsiifiline õiguslik protseduur ja võrreldes kriminaalkoodeksiga ka teised juriidilised tagajärjed. Venemaa konstitutsioonikohus leidis, et see seadus on kooskõlas Venemaa Föderatsiooni põhiseadusega, kuid märkis, et võrdse kohtlemise põhimõte kehtib ning diskrimineerimise vastu pakuvad kaitset administratiivsed ja kriminaalseadusandlusel põhinevad meetmed. Kuigi ametivõimude ja ühiskonna suhtumine LGBT kogukonda on negatiivne ja diskrimineeriv, saab diskrimineerimist tagakiusuks pidada vaid erandlikel juhtudel. Taotlejatega toimunud negatiivsed intsidendid ei anna alust tunnustada isikuid rahvusvahelise kaitse saajana. Taotlejad kirjeldasid vestlustel erinevaid vahejuhtumeid. Tõsisemateks neist saab pidada Fedosova külas ja Roshali linnas toimunud intsidente. Ehkki nende vahejuhtumite puhul oli kaebuste ja avalduste esitajaks X, rünnati füüsiliselt Yt. Tegemist oli ühekordse intsidendiga ja ehkki taotlejate sõnul on nad enda seksuaalsest sättumusest tingitult kogenud halvustavat suhtumist, sõnavahetust ja konflikte, on tegemist negatiivsete sündmustega, mida ei saa pidada tagakiusuks. Kaebajate ütlustest nähtub, et nad on eraisikutega tekkinud probleemide ilmnemisel pöördunud politseisse ja avaldusi on menetletud. Kaebajatele ei tehtud takistusi Venemaalt lahkumiseks ja ka see näitab, et neil ei ole põhjust Venemaa ametivõime karta. Menetluses ei leidnud tõendamist, et riik ei suuda või
2(8)
3-22-567 ei soovi kaebajatele kaitset pakkuda. Kaebajaid ei ole alust tunnustada ka täiendava kaitse saajana, kuna neid ei ähvarda Venemaale naasmisel tõsine oht.
4.Tallinna Halduskohtu 08.02.2021 otsusega haldusasjas nr 3-20-2159 jäeti X ja Y kaebus PPA 12.10.2020 otsuste nr 7002010031-1 ja 7002010032-1 tühistamiseks rahuldamata. Kaebajad ei kvalifitseeru pagulasteks pagulasseisundi konventsiooni (Genfi konventsioon), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL ega VRKS-i mõttes. Kaebajaid ei ole alust tunnustada täiendava kaitse saajatena ka sel põhjusel, et Venemaale naastes võiks neile osaks saada tõsine oht. Kaebajate väited tagakiusust ei ole tõendatud. Tõendatud ei ole kaebajate jälitamine Venemaal, samuti ei ole riigivõim neid LGBT kogukonda kuulumise eest vahistanud ega ebainimlikult kohelnud. Kaebajate hirm Venemaale naasmise ees on seotud eelkõige kaaskodanike negatiivse suhtumisega, kuid sellist suhtumist kogevad paljud LGBT kogukonda kuuluvad inimesed ning mitte ainult Venemaal. Kaebajad võivad olla kõrgendatud õiglustundega ning avameelse ütlemisega, mis omakorda võis tuua kaasa konflikte naabrite ja teiste inimestega ning soovi pidevalt kolida, kuid tegemist ei ole tagakiusuga. Tülid naabritega ja soov pidevalt kolida on kordunud kaebajatel ka Eestis. Kaebajad saabusid Eestisse 07.07.2018 mitmekordse lühiajalise viisa alusel ning esitasid alles 11.02.2020 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Igasugune vaimne üleelamine päritoluriigis ning traumaatiline kogemus ei ole käsitatav VRKS § 151 järgi erivajadusena, mis annab taotlejatele erilised garantiid. PPA otsustes ei ole küll kajastatud kaebajate vastuväidetes toodud Kaitseliidu treeningpäeval osalemist, kuid see ei too kaasa PPA otsuste tühistamist. Kaebajad tõid välja, et 2019. a sügisel esitasid kaebajad avaldused Kaitseliidu naiste osakonda (Naiskodukaitse) astumiseks, misjärel kutsuti neid Jõhvi osakonda ja nad said käsivõitluseks vajaliku füüsilise ettevalmistuse. Kaebajate sõnul kirjutasid nad sellest enda sotsiaalvõrgustikus, raamatus ja Venemaa riigiorganid võivad olla sellest teadlikud. Selline tegevus on riigireetmine, mille eest võidakse karistada. Kaebajad ei ole välja toonud mingit muud seost Kaitseliiduga peale ühe õppepäeva, kus neile õpetati käsivõitlust. Kaitseliit ei avalda andmeid õppepäevadel osalejate kohta ja ei ole tõenäoline, et Venemaa riigivõim saab kaebajate koolitusel osalemisest teada. Kuna kaebajad ei ole esitanud vastuväiteid lahkumisettekirjutusele, siis selles osas kohus haldusakti õiguspärasust ei hinnanud.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2021 otsusega jäeti X ja Y apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 08.02.2021 otsuse tühistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga ning märkis, et kaebajaid ei saa pidada LGBT-aktivistideks. Päritoluriigis nende seksuaalse sättumuse tõttu osaks saanud kohtlemine ei ületa üksikute juhtumite raskuselt ega ka nende korduvuselt lävendit, mida saab käsitada tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Kaebajad ei ole välja toonud ühtki tõsisemat vahejuhtumit, mille puhul nad esitasid politseile kaebuse, kuid see jäi tähelepanuta. Naiskodukaitsjatega liitumise eelduseks on Eesti kodakondsus ja ehkki seda piirangut ei ole toetajaliikmeks astumisel, ei ole tegemist riigi poolt avalikustatava infoga. Päritoluriigi infost ei nähtu, et Venemaal kiusatakse taga isikuid, kes on teistes riikides osa võtnud Kaitseliidu või mõne muu jõustruktuuri tegevusest. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid teabe avaldamisest sotsiaalmeedias või raamatus. Kaebajate väited info jagamisest sotsiaalmeedias pole ka eluliselt usutavad, sest nende seletuste kohaselt ei ole nad aktiivsed sotsiaalmeedia kasutajad. Kaebajate
3(8)
3-22-567 kartus, et koolitusel osalemine saab Venemaa riigivõimule teatavaks kohtulahenditest, on samuti alusetu. Pelgalt tervishoiuteenuste vähene kättesaadavus päritoluriigis ei anna alust täiendava kaitse saamiseks. Y selgitas, et kaebajad ei ole päritoluriigis arsti poole pöördunud põhjusel, et neil ei ole olnud sissekirjutust, mis on meditsiiniteenuste saamise eelduseks, või on nad elanud maakohtades, kus üldiselt on arstiabi vähem kättesaadav. Kaebajad ei väida, et neil oleks olnud sissekirjutuse saamine keerulisem kui teistel Venemaa elanikel. Kuna kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused on tagasi lükatud ja neil ei ole muud õiguslikku alust Eestis viibimiseks, on ka lahkumisettekirjutused haldusaktides toodud põhjustel õiguspärased.
6.Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 18.11.2021 määrusega menetlusse võtmata.
7.X ja Y esitasid PPA-le 02.12.2021 korduvad rahvusvahelise kaitse taotlused. Asjaolud on alates 18.11.2021 muutunud. Kaebajad võtsid pärast seda ühendust Venemaa ametivõimudega ja teavitasid neid enda osalemisest Kaitseliidu sõjaväelises ettevalmistuses. Samuti teavitati, et kaebajad edastasid Venemaa riigisaladust, nad edastasid Eesti kui NATO liikmesriigi massimeedia esindajale andmeid Pihkvas asuvate vägede suuruse ning asukoha kohta. Kuna kohus tõi kohtumenetluses välja, et enne ei olnud kaebajate Venemaa riigivastane tegevus tõendamist leidnud, siis nüüdseks on kaebajatel selle kohta tõendid olemas. Kaebajad võivad saada Venemaale naastes kriminaalsüüdistuse riigireetmise eest.
8.PPA luges 09.02.2022 otsusega nr 7002010031-2 X ning 11.02.2022 otsusega nr 7002010032-2 Y korduvad rahvusvahelise kaitse taotlused VRKS § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks ja lükkas need VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Taotlused olid selgelt põhjendamatud VRKS § 201 p-de 5, 6 ja 7 alusel. Korduvate taotluste eesmärk on rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamine. Võrreldes haldusasjas nr 3-20-2159 käsitletuga, ei ole isikute olukord ja asjaolud Venemaa Föderatsioonis muutunud selliselt, et taotlejatel oleks põhjust karta tagakiusu LGBT kogukonda kuulumise tõttu. Kaebajad selgitasid, et erinevate raportite kohaselt on inimõiguste ja LGBT kogukonna olukord Venemaal halvenenud. Samas toodi see asjaolu välja alles arvamuste ja vastuväidete esitamisel, mitte korduva taotluse peamise asjaoluna. Isikud ei ole sidunud 2022. a alguses ilmunud raporteid nende endiga. Kaebajad on valdava osa elust elanud Venemaa Föderatsioonis ja neid ei ole kordagi LGBT kogukonda kuulumise pärast taga kiusatud. Seega ei ole eluliselt usutav, et kui nad nüüd naasevad Venemaa Föderatsiooni, siis hakatakse neid seetõttu taga kiusama. Kui isikud tunnevad, et nad on teinud midagi, mida võib pidada riigireetmiseks ja otsustanud ennast oma riigile üles anda, ei ole see olukord, mida peaks hindama rahvusvahelise kaitse menetluses. Sellisel juhul on see nende ja riigi vaheline asi. Isikute tegudest ja nende kohta kogutud varasemast teabest ei nähtu seost nende enda poliitiliste motiividega ega poliitiliste eesmärkidega. Kuna kaebajatel puudub poliitiline profiil, ei saa neil olla poliitilisi eesmärke, mille poole püüelda. Seega ei saa väidetavat riigireetmist pidada kuriteoks, millel olid poliitilised eesmärgid. Kaebajad teavitasid ise Venemaa ametivõime, et nad osalesid Naiskodukaitse treeningul, ning palusid uurida, kas nad on riigi reetnud. Isikute käitumine viitab sellele, et kohtumenetluses osutatud teabe lekkimise hirm ei olnud tegelik ega siiras, vaid otsitud põhjendus täiendava kaitse taotlemise asjaolude leidmiseks ja kohtu mõjutamiseks. Kaebajad on käitunud petturlikult, sest nad ei esitanud korduvat rahvusvahelise kaitse taotlust kohe pärast Riigikohtu määruse saamist ega soostunud vabatahtlikult lahkuma. 4(8)
3-22-567
9.X ja Y esitasid 07.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 09.02.2022 otsuse nr 7002010031-2 ja 11.02.2022 otsuse nr 7002010032-2 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata korduvad rahvusvahelise kaitse taotlused sisuliselt läbi. Tagakiusamise ja tõsise ohu kartus oli kaebajatel juba Venemaal elades ning tulenevalt olukorra halvenemisest Venemaal on kaebajate tagakiusamise ja tõsise ohu kartuse põhjusi märgatavalt lisandunud. Venemaal on kehtestatud õigusakt LGBT isikute õiguste ahendamiseks, ametivõimud sallivad teadlikult LGBT isikute suhtes toime pandud ründeid ja õiguskaitseorganid hoiduvad neid juhtumeid menetlemast. Kaebajad esitasid Eesti ajakirjanikule andmeid Pihkvas asuvate vägede suuruse ja asukoha kohta ning osalesid Naiskodukaitse kursustel. See on Venemaal käsitatav riigireetmisena ning arvestades Venemaa alustatud sõda Ukrainas, siis on oht kaebajatele ilmne. Kaebajaid ähvardab reaalne oht langeda poliitilise tagakiusamise ohvriks vaatamata asjaolule, et neil puudub poliitiline taust või profiil. Venemaa on pärast sõja alustamist võtnud vastu erakorralised seadusemuudatused, mille järgi on Venemaal keelatud Ukraina sõjast teabe levitamine ning meeleavaldused. Vahistatud on tuhandeid meeleavaldajaid. Pärast Venemaa poolt Ukrainas 24.02.2022 sõja alustamist on tagakiusamine Venemaal (sh LGBT kogukonna suhtes) võtnud vähemalt lähiajaloos enneolematud mõõtmed. Kuna oluline osa kasvanud tagakiusamisest on seotud sõjaga ja sõjaga seonduva info käsitlemisega, asetuvad täiesti uude valgusesse kaebajate osavõtt Eesti Kaitseliidu tegevuses ja Eestis teabe edastamine Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kohta. Tulenevalt alanud sõjast, ei saa PPA otsustes esitatud ohuhinnanguid lugeda ajakohaseks juba seetõttu, et otsused olid vastu võetud enne Venemaa kallaletungi Ukrainale. Pärast sõja algust valitseb Venemaal ajutiselt ebakindel olukord ning on võimatu määratleda, kuidas Venemaa Föderatsioon suhtub või Venemaal suhtutakse kaebuse esitajatesse.
10.PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
11.Tallinna Halduskohtu 19.12.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebajate korduvad rahvusvahelise kaitse taotlused on põhjendamatud ning need lükati VRKS § 20 lg 2 alusel õigesti tagasi. Halduskohus jäi haldusasjas 3-20-2159 väljendatud seisukohtade juurde, mille kohaselt ei ole kaebajaid Venemaal seksuaalse sättumuse tõttu taga kiusatud. Kaebajad esitasid arvukalt materjale LGBT kogukonna olukorra kohta Venemaal, kuid ei ole toonud välja, kuidas on see teave seotud kaebajatega ning miks on neil alust arvata, et allikates viidatu võiks osaks saada neile. Päritoluriigi infost ei nähtu, et kaebajad peaksid Venemaale naastes oma seksuaalset sättumust varjama või seksuaalse sättumuse tõttu võidaks neid kriminaalkorras karistada. Samas ei pruugi isegi samasooliste paaride kriminaalkorras karistamine olla tagakius (Euroopa Kohtu 07.11.2013 otsus X jt, C-199/12–C-201/12). Sellistes ühiskondades, kus seksuaalne sättumus on kriminaalkorras karistamise aluseks, on ilmne, et ühiskonna tolerants selliste suhete suhtes on äärmiselt madal ning sellised paarid võivad kogeda nii ühiskonnaliikmete kui ka ametiisikute negatiivset suhtumist. Kaebajate seksuaalse sättumusega seotud asjaolusid on hinnatud nii 12.10.2020 otsustes nr 7002010031-1 ja 7002010032-1 kui ka haldusasjas 3-20-2159 tehtud kohtulahendites, milles jõuti järeldusele, et kaebajate esile toodud asjaolud ja nende isikuline profiil ei ole sellised, et karta tagakiusu. Uusi asjaolusid ei ole kaebajad välja toonud ning ka kaebajate viidatud muutused päritoluriigis ei ole sellised, et nende alusel võiks väita, et kaebajaid võiks seksuaalse sättumuse alusel Venemaale naastes oodata tagakius. Seksuaalvähemuste diskrimineerimine või ühiskonna halvustav suhtumine ei ole tagakius VRKS § 19 ja Genfi konventsiooni tähenduses. 5(8)
3-22-567 Kaebajad võtsid ise ühendust Venemaa ametivõimudega ja teavitasid, et nad arvavad end olevat riigireetjad. Venemaa ametivõimude ükskõikne suhtumine kaebajate avaldustesse riigireetmisest ja tõenäosus, et kaebajaid peetakse riigireetjateks kriminaalkoodeksi tähenduses ning neile võiks osaks saada diskrimineeriv või ebaproportsionaalne süüdimõistmine või karistamine, on ebatõenäoline. Rahvusvahelise kaitse andmise eesmärk ei ole üldjuhul päritoluriigis kriminaalmenetluse vältimise võimaldamine. Riigireetmine on kriminaalkorras karistatav kõikjal ning Venemaa ei ole selles osas erand. Kui Venemaa ametivõimud algataksid kaebajate suhtes kriminaalmenetluse, siis oleks see seotud kaebajate tegevusega, mitte tingitud nende seksuaalsest sättumusest. Karistust õigusrikkumise ees ei saa pidada tagakiusuks. On väheusutav, et taotlejate tegevus ja teadmised Eesti Kaitseliidu Naiskodukaitsest viiks nad Venemaal riigireetmise tõttu ametivõimude poolt selliste karistamismeetmete kohaldamiseni, mida saaks pidada ebaproportsionaalseteks. Kaebajad kinnitasid, et neil puudub poliitiline taust ja profiil ning samuti ei toonud kaebajad välja, kuidas kaebuses välja toodud asjaolusid võiks nendega seostada. Kaebajaid ei saa pidada LGBT-aktivistideks. Ainus, mida kaebajad jätkuvalt rõhutasid, oli asjaolu, et nad on toime pannud riigireetmise ja seetõttu ähvardab neid tagakius. Asjaolu, et Venemaal ei ole olukord stabiilne, ei tähenda, et PPA-l puuduks asjakohane informatsioon päritoluriigi kohta. Praegusel juhul on PPA kaebajate korduva taotluse läbi vaadanud individuaalselt ning leidnud, et taotlus ei ole põhjendatud. Kaebajad seovad Venemaa ebakindla olukorra 24.02.2022 Ukraina vastu sõja alustamisega, kuid PPA tegi vaidlustatavad otsused 09.02.2022 ja 11.02.2022. Seega puudus sõja alguses pooleliolev menetlus, mille raames rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamist edasi lükata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.X ja Y esitasid 19.01.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 19.12.2022 otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Halduskohus hindas kaebuse väiteid valikuliselt. Halduskohtu mõttekäik, et kuna Venemaa Föderatsiooni ametivõimud ei ole pärast kaebajate teate saamist Kaitseliidu tegevuses osalemise ja Eestis teabe edastamise kohta Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kohta kaebajate vastu huvi üles näidanud, siis kaebajatele puudub päritoluriigi ametivõimude poolt oht. Päritoluriigi ametivõimud ei teavitaks oma huvist kaebajaid ajal, mil nad viibivad välisriigis. Halduskohus ei käsitlenud kaebajate väiteid ohu suurenemisest pärast 24.02.2022. HKMS § 158 lg 31 järgi ei oma tähtsust, et vaidlustatud haldusaktid anti enne seda. Alates 24.02.2022 (Ukraina ründamise algus) on Venemaal tagakiusamise oluline suurenemine seotud just meelsusega sõja ja poliitika suhtes ning sõjalise info käitlemisega. Seetõttu kujutavad kaebajate korduvates rahvusvahelise kaitse taotlustes nimetatud asjaolud, kaebajate osavõtt Eesti Kaitseliidu tegevusest ja Eestis teabe edastamine Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kohta endast alates 24.02.2022 oluliselt suuremat tagakiusu ohtu kui varem.
13.PPA palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohus ei ole käsitlenud kaebajate argumente valikuliselt ja hindas nii kaebajate LGBT kogukonda kuulumisega kui väidetava riigireetmisega seotud väiteid. Halduskohus ei pidanud
6(8)
3-22-567 käsitlema väiteid seoses Venemaa Föderatsiooni kallaletungiga Ukrainale, sest need ei suurenda kaebajate rahvusvahelise kaitse vajadust. Kaebajaid ei ohusta mobilisatsioon.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
15.Rahvusvahelise kaitse saamiseks peavad kaebajad vastama pagulase seisundile Genfi konventsiooni, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/95/EL ja VRKS § 4 lg 1 mõttes. Genfi konventsiooni määratluse järgi on pagulaseks isik, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. Haldusasjas nr 3-202159 leidsid nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus, et kaebajate väited tagakiusust Venemaa Föderatsioonis ei ole tõendatud ja seega ei ole alust pidada kaebajaid pagulasteks. Kohtud jõudsid järeldusele, et kaebajad ei ole poliitiliste hoiakute ja sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu Venemaal süstemaatiliselt taga kiusatud ning nende elu ei ole ohus. Seetõttu ei olnud kaebajaid alust tunnustada ka täiendava kaitse saajatena, sest Venemaale naastes ei ähvarda neid tõsine oht.
16.Praeguses põhivaidluses tuleb hinnata üksnes seda, kas olukord on pärast viidatud kohtuasja lõppemist muutunud. Kaebajad väidavad, et alates 24.02.2022 on olukord Venemaal muutunud kaebajate suhtes halvemaks.
17.Seksuaalvähemuste olukord Venemaal on jätkuvalt halb ja ühiskonna suhtumine neisse ei ole paranenud. ÜRO Inimõiguste Nõukogu eriraportööri 15.09.2023 raport inimõiguste olukorrast Venemaa Föderatsioonis1 (p 41) kinnitab, et mitteheteroseksuaalsed isikud võivad üha enam seista Venemaa homofoobses ühiskonnas silmitsi vägivalla, ebaseadusliku vahistamise ja alusetute kriminaalsüüdistustega. On dokumenteeritud mitmeid juhtumeid, näiteks Tšetšeenias, kus politsei ja julgeolekujõud on väidetavalt pressinud välja, röövinud ja piinanud LGBTIQ+ inimesi. Siiski ei viita asjas kogutud tõendid, et tagakiusukartus kaebajate seksuaalse sättumuse tõttu oleks objektiivselt põhjendatud. Kaebajad ei ole pärit Tšetšeeniast ega Kaukaasiast, kus päritoluriigi info viitab kõige sagedamini sellistele juhtumitele. Vägivalla, ebaseadusliku vahistamise või alusetute kriminaalsüüdistuste juhtumid ei ole Venemaa Föderatsioonis mitteheteroseksuaalsete naiste suhtes levinud väga laialdaselt. Päritolumaa info kinnitab neid eelkõige homoseksuaalsete meeste suhtes ja piirkonniti. Kaebajad ei elanud tõenditest nähtuvalt Kaukaasias ega Tšetšeenias. Päritolumaa info ei kinnita, et ametivõimud oleksid loobunud LGBT kogukonda kuuluvate inimeste vastu toime pandud rünnakute uurimisest ja selle eest karistamisest. Nagu haldusasjas nr 3-20-2159 tuvastati, ei ole kaebajad selle kogukonna aktivistid.
18.Asjaolu, et pärast Riigikohtu poolt kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmist võtsid kaebajad ühendust päritoluriigi ametiasutustega, ei veena, et kaebajaid ähvardaks alusetu süüdimõistmine. Pagulase määratluse hulka ei kuulu kodakondsusriigi relvajõudude kohta teisele riigile teabe jagamise eest määratava karistamise oht. Pagulase staatuse andmiseks oleks
3-22-567 kaebajatele alust juhul, kui neid ähvardaks karistamine poliitiliste veendumuste eest, mitte aga riigisaladuse lekitamine või muu tegevus, mis on keelatud valdavas osas riikidest.
19.Vastustaja selgitas õigesti, et kuna kaebajatel puudub poliitiline profiil, ei saa neil olla poliitilisi eesmärke, mille poole püüelda ja seetõttu ei saa osalemist Naiskodukaitse kursustel või teabe avaldamist päritoluriigi relvajõudude kohta pidada kantuks poliitilisest eesmärgist. Kui kaebajaid ähvardab neil kursustel osalemise või teabe edastamise tõttu karistus, ei ole tegemist tagakiusuga poliitiliste veendumuste või seksuaalse sättumuse tõttu, vaid karistamisega teise riigi riigikaitselises organisatsioonis tegutsemise või riigisaladuse avaldamise eest. Nende kuritegude eest karistamine ei ole sel juhul kantud kaebajate poliitilistest veendumustest. Kaebajate poolt päritoluriigi ametivõimude teavitamine oma käitumisest ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul poliitilise eesmärgiga, vaid viitab varjupaigasüsteemi kuritarvitamisele eesmärgiga vältida varjupaigataotluse rahuldamata jätmist ja päritoluriiki tagasisaatmist. Seega ei saa väidetavat Venemaa riigireetmist pidada kuriteoks, millel olid poliitilised eesmärgid.
20.Halduskohus selgitas siiski ka põhjendatult, et kaebajate karistamine ei ole tõenäoline. On usutav, et kui kaebajaid oleks tahetud karistada, oleks menetlust alustatud kohe. Karistuse võimalikkust võiks tõendada see, kui kaebajad oleks kuulutatud tagaotsitavaks, neile oleks esitatud mõni kutse või proovitud nende asukohta välja selgitada. Kaebajad saadeti 05.01.2023 kl 14.20 Eestist välja vahetult enne halduskohtu esialgse õiguskaitse määruse PPA-le kättetoimetamist. Apellatsioonimenetluses ei ole kaebajad ega nende esindaja esitanud väiteid, et Venemaale tagasisaatmise järel oleks kaebajaid karistatud või algatatud nende vastu kriminaalmenetlus.
21.Üksikisikute õiguste piirangud on Venemaa Föderatsioonis muutunud pärast laiaulatuslikku agressiooni Ukraina vastu alates 24.02.2022 intensiivsemaks, ent kaebajad ei ole seeläbi eriliselt kannatavate isikute grupis. Puuduvad tõendid, et kaebajaid ähvardaks mobilisatsioon. Sagenenud sõjalised rünnakud Venemaal paiknevate objektide vastu ei anna alust rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamiseks, sest kaebajatel on võimalik paikneda eemal sõjalistest objektidest ja annekteeritud Ukraina aladest.
22.Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
23.Kaebajad said menetlusabi ja olid vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Samuti saavad nad riigi õigusabi. Need kulud jäävad riigi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist apellatsioonimenetluses väitnud. Seetõttu jäävad ülejäänud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.