lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-255/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 12.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-255/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1417
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-255

Määruse kuupäev

12. september 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Sergei Romanovi kaebus Viru Vangla vastu kahju summas 800 eurot hüvitamise nõudes seoses maksikirja kättetoimetamisega viivitamisega

Menetlusosalises

Kaebaja – Sergei Romanov Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Sergei Romanovi kaebus haldusasjas nr 3-23-255.
2.Jätta kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Kinnipeetav Sergei Romanov esitas 2. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Viru Vanglalt tema kasuks välja mõista kahjuhüvitise summas 800 eurot. Kaebaja põhjendab, et ta joonistab postkaarte ja portreesid tellimuse peale, mis on kaebaja ainus sissetulek, sest vangla talle tööd ei anna ning kuna vangla pidas rohkem kui 7 tööpäeva kinni talle saadetud maksikirja, siis see mõjutas otseselt tema tellimusi ja tellimuste õigeaegset täitmist. Kaebaja väitel on tema reputatsioon ning tellimuste kogus sellest mõjutatud ning osade klientidega kaebaja enam üldse ei suhtle Viru Vangla hooletu suhtumise tõttu. Kaebaja sõnul on Viru Vangla tema õigusi korduvalt rikkunud ning kaebaja arvates üksnes vabandusest enam ei piisa. Kaebaja arvates on ta saanud juba piisavalt vabandusi ning see ei saa nii edasi jätkuda. Kaebaja märgib, et ta soovis vanglaga kokku leppida, et kui talle antaks vanglas töökoht, siis ei oleks tal enam mingeid pretensioone, kuid vangla ei nõustunud selle kompromissiga. Kaebaja on esitanud kaebuses ka menetlusabi taotluse, paludes kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastust. Kaebusele on lisatud kaebaja vanglasisese konto väljavõte, Viru Vangla 19. jaanuari 2023. a vastus teabenõudele nr 6-13/805-2, 10. märtsi 2021. a vastus märgikirjale nr 6-14/4658-2, 12. mai 2021. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus nr 6-16/48-2, 20. septembri 2021. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus nr 6-16/159-2, 5. juuli 2021. a vastus märgukirjale nr 6-14/16560-2, 24. oktoobri 2022. a vastus märgukirjale nr 6-14/28612-2 ja 5. jaanuari 2023. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus nr 6-16/269-2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-23-255

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb praeguse kaebusega Viru Vanglalt kahjuhüvitise summas 800 eurot väljamõistmist selle eest, et kaebaja sai talle vanglasse 30. augustil 2022 saabunud maksikirja kätte alles 11. septembril 2022, s.o justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 50 lõikes 1 sätestatud seitsme tööpäeva pikkust tähtaega rikkudes. Selle nõude osas on kaebaja läbinud ka kohtueelse menetluse, esitades 10. novembril 2022 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/269-1, milles taotles samuti kahju hüvitamist 800 euro ulatuses seoses 30. augustil 2022 saabunud maksikirja kätteandmisega viivitamisega ning mille vangla 5. jaanuari 2023. a vastusega nr 6-16/269-2 rahuldamata jättis. Kaebuse ja sellele lisatud kohtueelse menetluse materjalide kohaselt on vangla küll ka varem kirjade kättetoimetamisega hilinenud ning kaebaja on sellega seonduvalt esitanud vanglale ka kahjunõudeid, kuid kohus ei käsitle neid varasemaid juhtumeid praeguse kaebuse alusena, vaid üksnes kaebust täiendavalt põhistava vangla tegevuse kirjeldusena. Pealegi ei oleks varem vanglale esitatud kahjunõuete osas hüvitamiskaebus HKMS § 47 lõiget 2 arvestades tähtaegne ning on ebatõenäoline, et praegusel juhul esineks kaebetähtaja ennistamise aluseid, võttes arvesse, et varasemates kahjunõuete rahuldamata jätmise otsustes oli selgelt esile toodud edasikaebamise kord, sh kohtule kaebuse esitamise tähtaeg.
3.Kohus leiab, et S. Romanovi hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
5.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd taotletav kahjuhüvitis ei ületa praegusel juhul 1000 eurot, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja HKMS § 133 lõikes 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks.
6.Ka väidetav vangla tegevus iseenesest ei saanud kohtu hinnangul põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive. Kohus märgib, et kaebajale on tagatud vanglas ülalpidamine, muu hulgas on tagatud eluruum, riietus, toitlustamine ja tervishoiuteenused (vangistusseaduse (VangS) §-d 45−47, § 49). Seega ei ole kinnipeetaval otsest vajadust teenida vanglas sissetulekut, mistõttu ei saa asjaolu, et vangla viivituse tõttu jäi kaebajal väidetavalt lisasissetulek saamata, põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis võiks tingida tema õiguste intensiivse riive. Lisaks peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et kinnipeetaval ei ole

3-23-255 subjektiivset õigust nõuda enda tööga kindlustamist. Vanglateenistus kindlustab kinnipeetava tööga vaid võimaluse korral ning kui see pole võimalik, siis rakendatakse kinnipeetavat võimaluse korral vangla majandustöödel (VangS § 38 lõige 1).

7.Kaebaja ei ole küll kaebuses otseselt määratlenud, kas ta soovib varalise või mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist, kuid olenemata sellest leiab kohus, et mõlemal alusel on hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § § 8 lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks on RVastS § 9 lg 1 järgi avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega.
9.VSkE § 50 lõike 1 kohaselt edastatakse kiri kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Kaebusele lisatud kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt saadeti kaebajale 29. augustil 2022 maksikiri, mis saabus vanglasse
30.augustil 2022, aga kaebaja sai selle kirja kätte 11. septembril 2022. Viru Vangla vabandas
24.oktoobri 2022. a vastuses nr 6-14/28612-2 kaebaja ees selle kirja hilinenult kätteandmise pärast. Seega on Viru Vangla praegusel juhul oma õigusvastast tegevust tunnistanud ning kaebaja ees vabandanud. Kohtupraktika on tunnustanud vabandamist mittevaralise kahju hüvitamise kohase viisina kahju rahas kompenseerimise asemel (Riigikohtu 20. oktoobri 2011. a määrus asjas nr 3-3-1- 43-11, p 18). Kohus peab seda antud juhul piisavaks ning leiab, et tegemist ei ole sellise väärikust alandava kohtlemisega ega ka mõne muu RVastS § 9 lõikes 1 märgitud õigushüve rikkumisega, millest võiks lähtuda rahaliselt hüvitatav kahju. Samuti ei ole kaebaja kohtule tõendanud, et vangla õigusvastasest tegevusest tingitult oleks talle tekkinud varaline kahju. Kohus ei pea seda ka kuigi tõenäoliseks, et kõnealuse maksikirja mõnepäevase hilinemisega kättetoimetamine oleks saanud kaebajale varalise kahju kaasa tuua. Kaebuses toodud viited kaebaja joonistatud postkaartide ja portreede tellimuste koguse vähenemisele on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus nõustub Viru Vangla poolt varasemalt kohtueelses menetluses märgitud seisukohaga, et vanglas viibiva kinnipeetava tuttavad peavad arvestama sellega, et temaga suhtlemine ei pruugi olla kiire ja lihtne ning ka väljaspool vanglat võib kirjade kättetoimetamine võtta mõnedel juhtudel tavapärasest kauem aega.
10.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.

3-23-255

11.Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium