lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-640/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 30.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-640/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
505
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 1Seaduse reguleerimisalaHKMS § 120Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 37Kaebus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-23-640

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-640

Määruse kuupäev ja koht

30.8.2023, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla, Eesti Vabariigi vastu vastu

Resolutsioon

1.Tagastada kaebus.
2.Asendada määruse avaldamisel selles märgitud isikute nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.X (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 22.3.2023 kaebuse ja 2.5.2023 selgitustaotluse. Asja materjalide järgi nõuab kaebaja mittevaralist kahju Viru Vanglalt 10 000 eurot, Eesti Vabariigilt 25 000 eurot.
2.Viru Vangla vastas kohtupäringule 25.5.2023. Viru Vangla märgib: „Vangistusseaduse § 1’ lg 81kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamisetaotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja esitab vanglale (ka kohtule) hulgaliselt pöördumisi ning nende menetlemine toob kaasa ebamõistliku ressursikulu. Kaebaja on aastaid oma õigusi kaitsnud nii haldusmenetluses kui ka erinevates kohtumenetlustes, seega on ta ka kõige muu hulgas teadlik, et halduskohtule esitatav kaebus peab vastama HKMS § 37 ja 38 sätestatud nõuetele. Samuti on kaebaja teadlik, et halduskohtusse pöördumiseks tuleb vastavalt VangS § 1’lg 8’sätestatule läbida kohustuslik kohtueelne kord. Esitatud kaebusest ei ole võimalik aru saada, kas kaebuses taotletud hüvitamisnõuete puhul on kohustuslik kohtueelne kord läbitud, kuna kaebus on selles osas sisustamata. Lisaks märgib vastustaja, et tegemist on andmete ja tõenditega, mis kaebajal on olemas. Kaebuse punktis 3.2 viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene, kaebajale õigust esitada hüvitamisnõuet kohtule ilma kohustuslikku kohtueelset korda läbimata. Viidatud kaasuses on hüvitamisnõudes kohustuslik kohtueelne kord läbitud. Viru Vangla rõhutab, et kohtupraktikas on hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumise eelduseks peetud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist 2, see seisukoht muutunud ei ole ja VangS § 1’ lg 8’sätestatu on jätkuvalt kehtiv. Samuti ei

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-23-640

selgu kaebusest, mille eest konkreetselt kaebuse punktides 2.1, 2.2 ja 2.5 mittevaralise kahju hüvitamist nõutakse. Arusaamatuks jääb, mis liiki uurimist kaebuse punktis 2.3 ametnike suhtes taotletakse ja punktis 2.4 uue institutsiooni loomist, mis ei ole halduskohtu pädevuses. Viru Vangla on seisukohal, et kaebus on sisuliste puudustega ja kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda HKMS § 120 ja § 121 sätestatust. Kõike eeltoodut arvestades on Viru Vangla on seisukohal, et kaebus on oluliste puudustega ja selliselt seda menetlusse võtta ei saa. Kaebuse sisustamise kohustus lasub kaebajal. Lisaks tuleb antud kaebuse puhul kontrollida, kas tegemist ei ole korduvalt esitatud kaebusega, nt on kaebuse punkti 3.12 osas kaebaja läbinud esialgse õiguskaitse menetluse kohtuasjas nr 3-23-635, vanglal puuduvad andmed, kas isik on selles asjas ka sisulisenõudega kaebuse esitanud.

3.Tartu Halduskohtu 18.7.2023 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kaebaja sai kohtu puuduste määruse isiklikult kätte 20.7.2023. Viimane päev puuduste määrust täita oli 4.8.2023. Kohus hoiatas kaebajat, kui kaebaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, on halduskohtul õigus kaebus määrusega selle esitajale tagastada.
4.Kaebaja ei täitnud 18.7.2023 puuduste määrust, mistõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel.
5.Kohus asendab avaldatavas määruses selles märgitud isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium